foorum.akvarist.ee

Palun taimetarkade abi.

Nimelt olen ma märganud et meie akvasse on aktiivsemalt sisse tunginud vetikas (green hair- ja brown algae?). Vetikat on akvas alati olnud kuid nüüd tundub mulle et seda vetika nuhtlust on liigagi palju. Ärevaks teeb selle asjaolu see et seda vetikat on kõikjal: akvapõhjas, juurikatel ja taimedel. Vetikas on aktiveerunud viimase 1-2 kuu jooksul, vaikselt ja hiilivalt nagu mingi hobusevaras. Ainuke koht kus vetikat on vähe on akvaklaasid. Olen neid klaase üle nädala puhtaks nühkinud.

Ma ei tea hetkel täpselt nende vetikate nimesid ja ei hakka ka hüpoteetiliselt ennustama mis vetikaliikidega on tegemist. Taimeteaduses pole ma kõige nutikam ega terasem, pigem "nüri pliiats". Jätaksin vetikate täpse nimetamise taimetarkade otsustada.

Vetikate fotod.
Vetikas põhjas
Vetikas juurikatel
Vetikas taimedel

Mõtteid ja versioone vetika invasiooni kohta on peas palju kuid täpset põhjust hetkel ütelda ma ei oska. Vahest on põhjus akvavees, valguses, vähestes taimedes, fauna üleasustuses (kas peaks kellegi ära andma?), välisfiltri korralikus puhastamises (11.10.13) jne. Kes seda teab.

"Keemiarelva" ma kasutada ei saa sest meil on akvas ka selgrootud: krevetid ja teod.
Kõige karmim variant oleks muidugi akva tühjaks tõsta: kalad eraldi, taimed, akva, põhjakruus, juurikad ja välisfilter kuuma veega puhtaks pesta. Alustada akvat nullist (kahtlane variant).

Akva näitajad.
Akva vanus 11 kuud, 180L (veevahetus 35-40% üle nädala), valgus 2x39W (kasutuses 7-8h päevas), veetemperatuur 24, toitmine 1x päevas (pühapäev toiduta meditatsioonipäev), veenäitajad korras ( Seachem Ammonia alert - kollane). Vesi on selge ja läbipaistev, mingit hägusust ega ollust pole. Kuigi akva vasakpoolne (paremal on välisfiltri väljavool - puhas) pinnavesi on siiru-viiru selline (pärast toitmist justkui rohkem).

Kas keegi akvaristidest teab neid vetikaid, millest on põhjustatud vetikate pealetung, millest veepinna õlisus nii vanal akval ja millised oleksid tõhusad sammud vetikavastases võitluses või muretsen ma lihtsalt asjata?

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Ma olen endale Google Docsi pannud kellegi pdf'i, mida on ka siin varem jagatud.

https://drive.google.com/file/d/0B5BfQQDO3dHUZkNLdW5rbHMxRkU/edit?usp=sharing

Enda kogemustelt võin öelda, et paistab ka taimedel ainult habevetikas. Taimedel ta tavaliselt ongi selline pikem. Minul on suurim tekke põhjus ph taseme kõikumine ehk siis kuna kasutan diy CO2. Kui CO2 otsa saab ja uut ei viitsi teha on näha kohe habevetika teket. Nii kui uue co2 tiksuma panen kaob habevetikas sinna kust tuli

Tänan vastajaid.

Sain nüüd nii aru et ehk peaksin minagi kasutama seda CO2?

Vaatasin nende CO2 seadmete hindasid, need maksavad ju sama palju kui korralik välisfilter, pealegi tuleb juurde osta pidevalt tühjenevaid balloone. Ise ehitades jääks selline inetu jublaka monstrum akva lähedusse ja külge.

Lugesin sedagi et CO2 ei pea pidevalt sees olema, sest valguseta pole asjal suurt mõtet. Näiteks mis asjandus on "JBL ProFlora Taifun CO² Reactor" (mullitaja?). Kas see ongi see niiütelda CO2, kas selle 20€ asjanduse peakski muretsema. Hetkel on see CO2 minu jaoks suht segase loomu ja arusaamaga.

Küsimus veel selles et kas peab hetkel eemaldama põhjakruusa ja taimeid millel on rohkesti küljes vetikat?

Ma eriti ei eelda seda et kui panen CO2 põrisema siis kaovad kõikjalt vetikad iseenesest, justkui nõiaväel.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Taime lehed on soovitatav ära lõigata. Samas mina pole seda teinud, sest kui asi on kontrolli all siis kaob ta ka lehtedelt ära. Kui sul CO2 ei ole siis ei saa sul olla ka väga suuri Ph kõikumisi, mis habevetikale meeldib, järelikult on ka tekke põhjus muu.

sisuliselt sama teema Ellukaga /taimed/31743/index.html
sinna panin ka ühe lingi erinevate põhjuste kohta.
see CO2 tase mõjutab taimede kasvu (koos valguse ja väetisega) vetikat ta otse ei pidavat mõjutama

Kas sul mingit üldpilti kah on?
Pakun, et kui tegid filtri puhastust siis sai sul see tasakaal natike kannatada.

Soovitaks peale filtri puhastust/suuremaid pinnases sonkimisi ümberkorraldusi taimede kärpimisi teha tihedamalt veevahetust

pinna kiht näitab, et sul seal kuskilt tekkib proteiini/valkude kiht
See võib tekkida surnud bakteritest või ka toidust- ega sa pole hiljuti vahetanud toitu?
Siin üks link kirjeldustele
http://www.aquahobby.com/articles/e_freshwater_algae.php

muidu ilusad vetika pildid

kui veel akvas ruumi siis võid SAEd omale võtta

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Kahtlkustan isegi seda välisfiltri hoolikat puhastust.

Akva fotod on hetkel sellised: eestvaaade ja küljevaade.

Neid fotosid vaadates tekkis mul mõte et vetikate koloonia on justkui kõige intensiivsem akva keskosas. Vetikad saavad sealt tugeva põhivalguse ja selles piirkonnas toimub ka kalade toitmine. Kalatoitu veel vahetanud pole kuid kohe varsti tuleb vahetada sest vana sai otsa.

SAE võtmine on hea mõte. Juhul kui võtaksin siis ainult ühe sae ja oleks ikka hea kui see kala oleks kuidas nüüd ütelda, täiesti lammas kala, et ei ülbitseks teistega. Hijlem kasvab see sae kõige suuremaks ja arvatavasti muutub ka kõige ülbemaks.

Teeks ehk kaladele 3-4 päevase dieedi et mitte toita prügitigusid ja vetikaid?

Aga jah, vetikad on mul tõesti elujõulised ja ilusad ning millegipärast kasvavad taimedest tunduvalt tõhusamalt.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Nagu arusaan siis sa oletad. Mina tean, et BBA ongi just seotud valguse, CO2 ja toitainete tasakaaluga. Ja kuna valgust ertsertsil jagub (0.5W/l kohta) ja toitaineid peaks ka jaguma, sest taimi on suhteliselt vähe (see on minu arvamus) siis jääb üle veel CO2 kogus. Selle saaks muidugi ära mõõta (kui ei eksi siis peaks olema Ph ja K väärtuste järgi arvutamine). Tegelikult mõjutab ta igat vetikat, sest kui taimed ei suuda kõiki toitaineid siduda siis ülejäägid jäävad ju vetikale. Lihtsalt BBA kasvab kiiremini CO2 vaeses vees, kui teised vetikad.

Siin väga hea seletus nii tekke kui ka võitlemise kohta.
http://www.bcaquaria.com/forum/planted- ... ight-2286/

See, et ammoniaagi näit on korras, ei garanteeri, et veega on kõik korras. NO3 tilgatesti tulemus enne veevahetust oleks abiks, sissetöötanud akvas on just NO3 näit see, mis ütleb, kas veevahetused on piisavad või ei.
CO2-ga on nii, et probleemiks on enamasti just selle taseme suur kõikumine. Kui valgustus on lahja ning toitaineid mõõdukalt, saab vabalt ka ilma CO2 lisamiseta hakkama. Kui aga valgust on palju ja toitaineid ka, siis on CO2 lisamine peaaegu et kohustuslik, kui ei soovi probleeme. CO2 lisamine paneks taimed paremini kasvama ning ühtlasi habevetikale, mis hetkel tüütamas, see väga ei meeldi. Pärmipudeli abil CO2 lisamine on üsna lihtne ja odav, miinuseks see, et CO2 tase kõigub ja mässamist on ka omajagu (tarretisega segu korral pisut vähem). CO2 ballooniga süsteem on küll kallim, aga mugav kasutada ja tõhus. Kalapoest müüdavate komplektide juures olev CO2 balloon on liiga väike, kui see asendada tulekustuti ballooniga, piisab enamasti aastas korra täitmisest (vt. seda ja seda teemat). Kiire aseaine CO2-le on Seachem Exceli lisamine, seda tuleb aga lisada siis tõesti igapäevaselt. Pisut odavamalt saab hakkama, kui kasutada selle asemel glutaaraldehüüdi, kuid sedagi peaks lisama igapäevaselt. Exceli ja glutaaraldehüüdi lisamisel on plussiks see, et neil on ka vetikat pärssiv mõju, eriti mõõdukal üledoseerimisel; miinuseks jälle see, et mitte kõik taimed ja akva elanikud ei ela seda üle.
Mida veel võiks teha, on sagedasemad suured veevahetused, habevetikale see ei meeldi. Ntx 50% veevahetus kaks korda nädalas, kuniks vetikas kontrolli all. Nii suure veevahetuse korral oleks veekonditsioneer ka soovitatav, kui kraanivees on kloori, siis lausa kohustuslik.
Veepinna "õlisus" on tingitud proteiinikihist veepinnal. Lugemist: viewtopic.php?t=8740 , viewtopic.php?t=18135
See kullari viidatud pdf on minu Google Docs-ist, aga autoriks on Indrek.
JBL ProFlora Taifun CO² Reactor on vahend CO2 lahustamiseks akvaariumivees, kusagilt on aga vaja see CO2 sinna sisse saada. Lahustamiseks on mitmeid erinevaid variante, see JBL Proflora on iseenesest kasutatav ning suureks plussiks on see, et ta on üsna hooldusvaba, miinuseks on aga see, et ta pole mitte kõige tõhusam.

_________________
http://akvarist.eu

Andrep, ja kas ma ei ütelnud seda sama millele sa viitad? eriti kui vaatad seda elluka lõime kuhu ma postitasin nati rohkem juttu
Loe ikka lõpuni

Kas sul viidata mingitele katsetele või kah oletad...

teemaalgatajale
märkasin et sul valgust 7-8h vähenda seda 6h.
kuidas sul akva välise valgusega on? ega selles mingeid muudatusi pole tekkinud -uued kardinad jne
kui võimalik hoia kardin päeval ees
Taimi sul võrdlemisi vähe, et need suudaks mõjutada vetikate kasvu
Üleasustust hinda ise sa tead kes sul seal elavad
SAE oleks kindlasti tegija selle vetika hävitaminsel minul pügasid SAEd kiiresti kõik tutid ära aga selline lillakas ühtlane kiht jäi ikka kividele.

Nagu mainitud ei ole CO2 võluvits kuna sul pole palju taimi
Osad taimed omandavad toitaineid ka juurtega pinnasest seega kui kasutad inertset pinnast soovitaks panna sellistele taimedele juurepalle
Millised just sinul akvas on jätaks sulle lahendada
Sagedasem veevahetus kah abiks viimaks ära vees leiduva toitained mida muidu söövad vetikad

algatuseks määra CO2 tase vastavaid veebipõhiseid arvutajaid on internet täis

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Võtsin tarvitusele mõningad meetmed vetikakontrolliks.

Ostsin juurde taimi (paigutasin akva keskele), vahetasin 40% vett, eemaldasin välisfiltri väljavoolust pika flöödi (suht mõttetu asjandus) ja panin tagasi eheim mullitaja. Eheim mullitajale arendasin ise juurde üleminekupikenduse sest selle standardmõõt ei ühti JBL välisfiltri torustikuga. Ainuke asi mis on selle paganama eheim mullitajaga on see et selle jublaka mullitamist on väga väga raske meelepäraselt reguleerida. Mullitamisel on justkui ainult kaks varianti: olematu mullitamine ja ülirohke mullitamine (akva muutub suureks mullimaailmaks). Sellist optimaalset kestvat mullitamist suht nutune välja pigistada. Juhul kui saadki midagi kuidagi optimaalselt mullitama siis 1h jooksul see mull süüdimatult seiskub ja muutub olematuks.

Eheim mullitaja ühendus JBL väljavoolus on selline.

Akva ise paikneb meil korteris suure toa kõige tagumises ja pimedamas nurgas. Päike ja Kuu sinna ealeski ei paista.

Vana akvavee test näitas NO3:10. Peaks normi piires olema.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Võitlen just ise ka siin habevetikaga.
Järjest enam ja enam võttis akvas võimust. Seda oli nii põhjas kruusa kivikeste küjes kui ka Anubiasel ning eriti kivi peal, kuhu oli Anubias istutatud.
Vähene CO2 tase minu akvas BBA vohamise süüdlaseks ei saanud olla, kuna tabeli järgi on tase ~29mg/l ja CO2 lisan balloonist. Valgustus põleb päevas kokku 8h (vahepeal 1h paus). Temperatuur 26C
Vetika mehaaniline eemaldamine ja miski muu nagu ei andnud tulemust. Otsustasin proovida Seachem Flourish Exceli. Algul lisasin norm koguse, siis hakkasin vaikselt üledoseerimist. Suurendasin kogust kahe kordseks. Nädalase doseerimise tulemust on näha siia lisatud piltidel.
Kahjuks ei oska siiani arvata, mis põhjustas habevetika probleemi. Ja ei tea kas sai Flourish Exceli kasutamisega sellest lahti või on see vaid lahendus hetkeks.

pH 7,1
NH4 <0,05
NO2 <0,01
N03 5
PO4 0,1
Fe hoian 0,2...0,3 kandis
KH 12
GH 12

Hea ja rahustav on lugeda et ma ei ole jäänud üksinda selle habevetikaga.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Ma alguses lisan Chemihyd Des'i, kuid viimased 4-5 kuud pole vaja läinud. Mäletan, et mõjus väga hästi.
Pikemat lugemist siit /taimed/22477/index.html

flööt on selleks, et hajutada veesurvet, kui sul akvas pole selle keerisega probleeme siis pole seda flööti vaja.
Aga miks sa seda mullitjat paned?
Kui sul akva pind vähekegi liigub siis pole seda mullitjat vaja.

Küsimus Veixile:
Miks sa temp 26C hoiad?
Vaata kas su taimed taluvad pikaajaliselt sellist temperatuuri.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor