foorum.akvarist.ee

Temperatuuri hoian 26C peal Ramirezide pärast. Või ei peaksnii kõrgel hoidma?

point oli selles, et vaata et taimedele sobiks selline temperatuur. Taimed ei taha kasvada kui temperatuur liiga kõrge/madal.
ära nad ei sure aga ei kasva kah.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

kindlast ei ole see lahendus sest kui taimed ei kasva siis ei tarbi nad ka toitaineid seega jääb vetikatele rohkem süüa ning tulemuseks ongi tasakaalu muutumine mille ilminguks on vetikate puhang.

pika jutu kokkuvõte: kogu akvaarium peab omavahel sobima (akvarist, kalad, taimed, vesi, valgus, temp jne)

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Kuna akvas olev habevetikas hakkas vohama aina ülbemalt ja mattis juba kõik elava ja elutu (kaasa arvatud klaasid) enda alla siis ei jäänud mul muud üle kui asuda kaks päeva tagasi vetikaga otsustavalt võitlema.

Kõik kalad ja selgrootud tuli akvast välja püüda ning vesi akvast ja välisfiltrist välja lasta. Alles jätsin ainult 2 ämbrit akva vett (~22l vett). Habevetikast tuli puhastada sentimeeter sentimeetri haaval kogu akva: iminapad, välisfiltri plastist torud (väljavoolutoru flöödi sees ja küljes elutses habevetikas), soojenduspulk, kraadiklaas, juurikad (eemaldasin juurikate küljest kinnitatud taimed) ja kühveldasin prügikasti kogu põhjakruusast ~1.5cm paksuse vetikast kaetud kruusakihi. Otsustasin uuesti ära puhastada niigi palju torgitud välisfiltri (algselt mõtlesin et ei tee seda). Viskasin välisfiltrist välja fosfaadifiltri (polnud sellest kasu) ja asendasin uuesti biopallidega. Nüüd on vähemalt algselt olemas 2 sahtlitäit biopalle.

Habevetikast räsitud taimed viskasin minema, alles jäi veelgi hõredam rohelus. Muretsen lähiajal juurde kiirekasvulisi taimi, aeglase kasvulistega pole suurt midagi teha. Kuna vahetasin ekstreemselt välja ~90% veest siis jäin ilma 2 tetrast ja 1 corydorasest. Kalad lihtsalt heitsid hinge. Teised kalad ja selgrootud elasid veevahetuse üle. Vesi oli küll 24h piimjalt udune (restartivast välisfiltrist) kuid nüüdse seisuga on jälle puhas ja selge. Vetikast vabamat akvat ilusam vaadata nii silmale kui hingele.

Kas muidu 90% veevahetust võiks nimetada akva uueks restardiks või see ikkagi pole "uus restart" sest 10% vanast veest ja 75% vanast põhjakruusast on alles?

Otsustasin akvasse doseeritult valada pisut keemiat. Põhimõtted on küll head asjad kuid mis kasu on põhimõtetest kui habevetikas kasvab kohinal üle pea. Kasutan Seachem Flourish Excel 250ml.

Kui kaua ma peaksin kasutama (päevad, nädalad, kuud) Seachem Flourish Excel'it?
Õpetusest ja netist ma seda täpselt välja lugeda ei osanud sest akvaristid tegutsesid Seachem Flourish Excel'i doseerimisel täiesti erinevalt. Kes üle päeva, kes igapäevaliselt jne.

Minu sisetunne juba eelnevalt andis mulle aimu sellest et "vetikapuhastuse aktsiooniga" võib mehiselt kaua aega kuluda. Varusin akva jaoks eelnevalt hulgi vaba aega ja närvi ning ma ei eksinud. Kui õhtul alustasin siis järgmisel hommikul pärast kukelaulu lõpetasin, kokku jutti non-stop 12h.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Hea oleks teada, miks. Kas uuel veel oli suur temperatuurierinevus? Kas oli klooriga vesi ja ei kasutanud veekonditsioneeri? Midagi muud läks viltu?
90% on üsna ekstreemne, aga olen seda teinud korduvalt ja mingeid probleeme pole sellest tekkinud.

See pole uus restart, kuna suur(em) osa baktereid säilis. Siiski võib koloonia taastumine vajaliku suuruseni aega võtta, nii et tasub olla tähelepanelik - samamoodi nagu uute kalade akvasse toomisel.

Juba mõnda aega on tunne, et võitled tagajärgede, mitte põhjustega. Üldse on märgatavalt tulemuslikum keskenduda taimede kasvule, mitte vetikate tõrjumisele.

Mida nüüd õigupoolest küsid? Flourish Excel on CO2 aseaine, kõige parem, kui viitsid seda lisada iga päev, siis pole kõikumist. Kui küsid hoopis seda, kui pikk peaks olema Fluorish Exceli kasutusperiood, siis siin on kõik Su enda otsustada - nii nagu CO2, on teda hea lisada nii kaua, kui taimeakvat pead. Mõned (vahel minagi) kasutavad seda CO2-ga paralleelselt, et kompenseerida CO2 ebaühtlust/nappust akvas.

_________________
http://akvarist.eu

Kuna kalad panin eraldi anumatesse siis 2 tetrat surid anumas. Corydoras suri järgmisel päeval akvas. Ma ei tea miks, kuid meie akvas ei soovi just corydorased pikalt elada. Vahest on see akvapõhjas või toitumises kinni, ei tea. Kuid suure tõenäosusega ei pidanud need 3 kala pikaajaliselt veeanumates vastu. Nende jaoks oli see vetikasõda fataalne. Akva veevahetuste puhul kasutan ma alati veekonditsioneeri.

Jah eks mulle eneselegi tundub et võitlen tagajärgedega a'la "Don Quixote ja tuuleveski" mitte aga põhjustega. Olen justkui Lääne meditsiin kes ravib kõiki enimlevinud tõvesid turgutavate tablettide ja vedelikega mitte aga ei süüvi ega otsi tõve algpõhjuseid (nt. alkohol ja maks, tubakas ja kops, keskkonnasaaste, kaasasündinud soodumused).

Siis läks mul ikkagi hästi et akva ei teinud restarti.

Seachem Flourish Excel'it üritan siis seni kasutada kuni saan tagasi taimede kunagise elujõulise seisu.

Kas lisaks võiks kasutada veel Sera Florena vedelväetist taimedele?
Kas turgutaks vedelväetis soodsalt ka vetika kasvu või poleks sera florena kasutamisel hetkel suurt mõtet.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Florena sisaldab ainult mikro elemente, just seda mida taimedel vaja on. Vetikale ta kindlasti kaasa ei aita.
Hetkel on su taimedel olemas valgus ja Co2 aga puuduvad toitained, mida väetis sisaldab.

_________________
180L: JBL CP e1502,LED,CO2,UV-C; kalad
100L: JBL CP e902,LED,UV-C; gupid

Vetikad ja taimed omavad üsna sarnaseid soove toitainete osas, asja korraldada nii, et vaid taimed saavad toitaineid, aga vetikad mitte, on keeruline - üks väheseid toimivaid variante on neutraalse pinnasekihi (kruus, liiv) alla peidetud toitaineterikas pinnas (ntx muld või spetsiaalne toitainetega rikastatud pinnasesegu). Nii jõuab vette vetikate toidulauale vähe toitaineid, aga taimed saavad neid juurtega kätte. Üldjuhul kipub olema hoopis niipidi, et mingit taimedele vajalikku komponenti ei ole piisavalt, taimed jäävad seetõttu kiratsema, aga mõni vetikaliik saab ka selle puuduva elemendita hästi hakkama ning võtab võimust. Sestap ma ei imestaks, kui see pruugitud fosfaadifilter mitte ainult ei suutnud vetikat tõrjuda, vaid andis lausa vastupidise efekti - ka fosfaadid on taimedele vajalikud. See andis muuhulgas alust väita, et tegeled tagajärgedega. Kui fosfaate oli liiast, siis pigem huvituks, miks? Kas taimedel oli millestki puudu ja nad ei suutnud seepärast toitaineid tarbida? Või oli akvasse tekkinud mingi täiendav fosfaatide allikas? Need oleks põhjustele suunatud küsimused.
Sera Florena on mikroväetis, loomulikult on mikrosid taimekasvuks vaja. Sera Florena pole mikroväetistest just parim valik, aga käib kah. Samamoodi on taimedele vaja aga ka makrosid, ehk siis lämmastikku, fosforit, kaaliumi. Makrodega tasub ka asi joonele ajada.
Vee väetamiseks on neli enimkasutatavat strateegiat:
- lisada väetisi testi tulemuste põhjal, mikrode lisamisel võetakse tavaliselt raua tase aluseks, fosfaate ja nitraate saab kah testida, kaaliumi pannakse enamasti umbes (kaaliumi test on küll müüki jõudnud, aga on raskemini leitav ning suhteliselt kallis)
- lisada väetisi taimedelt tuleva tagasiside alusel, see eeldab head silma ning piisavat kogemust
- lisada väetisi umbes, teatud kindel kogus koos veevahetusega kindla intervalliga (ntx Tropica pakutud variant)
- lisada väetisi EI meetodil, sel puhul pole tarvis midagi testida ning reeglite järgimisel on raske eksida

_________________
http://akvarist.eu

soovitaks kah seda EI meetodit.
Aga peamine, et järgid pidevalt seda.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Nii Sera Florena kui ka JBL Ferropol sisaldavad kaaliumi. Fosfaate peaks idee poolest piisavalt vette lahustuma näiteks kalatoidust ja nitraate tekib akvaariumi loomade väljaheidete ümbertöötlemisel filtri bakterite poolt.
Muidugi kui akvaariumis on vähe loomi ja palju taimi siis tekib vajadus fosfaadi ja nitraadi lisamiseks.

Mul pole siiani olnud vajadust nitraadi ega fosfaadi lisamiseks. Olen kasutanud Agrimixi Micro-profit vaheldumisi Ferropoliga ja kui meeles on püsinud siis ka Ferropol 24. Minu akvaariumis on siiani suhteliselt hästi toiminud.

_________________
180L: JBL CP e1502,LED,CO2,UV-C; kalad
100L: JBL CP e902,LED,UV-C; gupid

Kaaliumiga on nii, et sellest on ka ehk kõige harvem puudust. Ise ma seda viimastel aegadel eraldi spetsiaalselt pole lisanudki.

Sellega on nii ja naa. On koolkond low-tech akvade pidajaid eesotsas Walstadiga, kes leiavad, et _kõik_ vajalikud toitained jõuavad akvasse kalatoiduga. Enamasti kasutavad nad aga mullapõhja, mis on arvestatav toitainete allikas. Ainult kalatoidu ja kruusa kasutamisel ilmselt tormilist taimekasvu pole oodata. Tegelikult on oluline, et kõik oleks omavahel balansis. Kui on ntx kõva valgus, aga CO2 ja/või toitained on puudu, siis taimed kipuvad lihtsalt ära lagunema.

Küllap Sul on suhteliselt mõõdukas valgus? Kui on veel mullapõhi või mingi substraat pinnaseks, siis saab väga hästi ka üldse väetamata hakkama. Kui aga kasutada lihtsalt kruusa või mingit neutraalset pinnast ja valgust on ka tublisti (0,8W/l või rohkem), pole mingit varianti väetamiseta hakkama saada, ning CO2 on ka pigem kohustuslik komponent.

_________________
http://akvarist.eu

Pinnaseks on tavaline liiv ja valgustuseks kolm 20w toru ja lisaks veel kaks taimedele mõeldud spektriga säästupirni.
Kaaliumi puudus andis mul paar kuud tagasi ikka tunda kuna Hygrophila corymbosa lehed olid auklikud, mis on selle taime puhul kaaliumi puudusest tingitud.

Ma ei väitnud, et üldse ei väeta. Korra nädalas lisan Agrimixi/Ferropoli. Lihtsalt nitraate ja fosfaate pole kunagi lisanud.
Samas unustasin mainida, et taimedele on juurte vahele JBL savipallid pandud ja pärmipudelist CO2 tiksub ka pidevalt.

Üldiselt ma ei julge fosfaatidega enam katsetada, kunagi kui sai proovitud oli tulemuseks jube kogus BBA-d

_________________
180L: JBL CP e1502,LED,CO2,UV-C; kalad
100L: JBL CP e902,LED,UV-C; gupid

Ma kühveldan ülepäeva KH2PO4 sisse ja kõik on hästi, rohevetikat ka tiba vähem, kui hoolega fosfaate panna. Kaaliumiga on aga nii, et seda läheb loomulikult vaja, aga seda läheb ju ka KH2PO4 ja KNO3 lisamisel akvasse, seepärast ma seda enamasti eraldi ei lisa - aga potsku on kapis olemas.

_________________
http://akvarist.eu

Mõtesin siin selle "keemia jutu" peale seda et ehk võtaks akvasse ühe SAE. Ega hetkel Eestis teisi habevetika sööjaid pole suurt valida. Vähemalt sööks alguses vetikat kui see kusagilt akvanurgast välja ilmuks. Kuigi need sae kalad on minu jaoks sellise "paha poisi" kuulsusega.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Vaata siis, et õige SAE võtad - et must küljejoon ninaotsast sabaotsani ja uimed läbipaistvad, mitte värvilised.
http://web.archive.org/web/201308280917 ... rinid.html
Mul on kunagi olnud SAE parv, ma pole kunagi varem ega hiljem näinud sellist korrapärast parves ujumist, kahju et pilte polnud siis võimalik teha. Rivistusid vahel klaasile nii, nagu keegi oleks neid mõõdulindi ja joonlauaga paika pannud.

_________________
http://akvarist.eu