Juba pikemat aega maadlen erinevate vetikatega. Küll rohe, küll habe, küll teab mis. Eks muidugi nende tekkimine akvasse oli oma lohakus ja laiskus kuid nüüd ennast kätte võttes üritan asja parandada. Taimed olen jälle kasvama saanud, enam lehed ei lagune ega kolletu kuid mis ei taha akvast lahkuda on vetikad. Eks nad ole juba algusest saadik seal pesitsenud aga nüüd sai lihtsalt hing täis. Kuna keeleoskusega( inglise ja vene) väga probleeme ei ole sai tõsisemalt igalpool foorumites ja interneti lehtedel kolatud ja infot kogutud kuidas mujal vetikate vastu võideldakse. Eriti pakkusid huvi erinevad DIY segud ja mitteakvaariumisse mõeldud ained ning valmistised. Need ju alati soodsamad kui eri special super puper segud. Antud aine kasutamise kohta leidsin väga põhjaliku nn. aruande ühelt venemaa saidilt ning minu üllatuseks kasutatakse seda üsna laialdaselt nii venemaal, USAs, ukrainas ja mujal maailmas. Isegi suured uurimistööd on tehtud jne jne.
Kuid eestis ei olegi seda ainet väga lihtne leida ja ka internetist ei saa seda tellida( vist). Samuti ei ole vist keegi akvaristidest seda ka kasutanud, vähemalt ei leidnud ma küll ühtegi vihjet sellele. Kuid mul see aine ikkagi leida õnnestus ja kui esmapäeval ost õnnestub siis alustan eksperimendiga. Eks siis katsun jõudumööda ka siia tulemustest kirjutada.
Tegemist on siis Glutaaraldehüüdiga, mille 2-2,5% lahust kasutatakse meditsiinivahendite desinfetksiooniks.
Tõlke ja lühikokkuvõte ühest põhjalikumast artiklist tooksin siinkohal kohe teieni:
Suurte vetika probleemide korral soovitab ADA( Aqua Design Amano) juba ammu vist küll kõigile akvaristidele tuntud üsna radikaalset meedet – pimendamist. Selle sisu seisneb u.3 päevases täielikus akvaariumi pimendamises, CO2 lisamise peatamises ja lisa-aereerimises. See vähemalt peaks tapma vetikad, samas taimed jäävad kahjustamata. See meetod lõhub vetikate öö-päevase rütmi ja fotosünteesi ning toitainete tagavara puudumisel surevad nad ruttu. Samal ajal Caridina Multidentata ja Otocinclus sp.(pimedus neid ei sega) söövad veel elusad ja poollagunenud vetikaid laskmata neil uusi spoore laiali paisata. Sel moel kahjuks ei pääse te täielikult vetikast ja pole ka igalühel eelpool nimetatud tegelasi akvasse võtta. Pole ka paljudel võimalust või siis ka tahtmist pikemat aega inetut musta kasti nurgas vaadata. Vetika spoorid suudavad ka väga vähese valguse juures ellu jääda ja elavad ka kuni aastase pimendamise üle. Ja kui peaks akvaariumi tabama järjekordne disbalans on vetikad jälle tagasi. Pimendusmeetodi võimendamiseks kasutatakse „Seachem fluorish excel“-it ja ka vesinikperoksiidi.
Excelit lisatakse taimeakvaariumi enamasti kui süsiniku allikat.Excel sisaldab glutaaraldehüüdi vormi, mis üheaegselt süsiniku allika ja tugeva antioksüdandina on effektiivne ja ohutu vetikate hävitaja. Tänu sellele ainele saavad taimed topelteelise – vetikad surevad kiirelt välja aga taimed saavad lisa süsinikku. See võimendab omakorda taimede kasvu ja vetikatel on veelgi väiksem võimalus ellu jääda. Excel pakub taimedele lihtsat orgaanilise süsiniku molekuli, mida taimed kasutavad keerulisemate karbohüdraatide „ehituskividena“. Orgaanilise süsiniku allikana ei mõjuta ta PH-d.
Excel-is sisalduvaks aktiivaineks nimetab firma Seachem polycycloglutaracetal-i mida tegelikult ainena olemas ei ole. Sellise aine nimetuse mõtles Seachem ise välja. Õiget aine nimetust ja valemit ei taheta loomulikult avaldada. Peale mitmeid uuringuid on selge, et tegemist on clutaaraldehüüdi polümeriseeritud isomeeriga.
Glutaaraldehüüdi kasutatakse meditsiinitehnika steriliseerimiseks ja vee töötluses. Lahustub vees, piirituses, bensiinis. Ohutu mitmetele metallidele ja plastidele(välja arvatud polükarbonaat). Hävitab vetika rakke(mitte taime) mis teeb temast ühe tõhusaima ja ohutuima vetikavastase aine. Sama ainet sisaldab ka Seachem-i „Pond Healthguard“ ja Easy-Life-i „Easy Carbo“.
<20mg/l konsentratsiooni juures pole glutaaraldehüüd bakteri populatsioonile veel toksiline vaid isegi tarbitakse nende poolt. Glutaarhape muundatakse läbi keemiliste protsesside mitmeks erinevaks aineks( süsivesikud, CO2, H2O jne), mis omakorda stimuleerib koloonia paljunemist. Igasugune tingimuste paranemine( substraat ja selle kvaliteet, O2 tase, tsirkulatsioon, optimaalne PH jne) suurendab bakteri koloonia võimet glutaaraldehüüdi ümber töödelda.
Kaladele ja selgrootutele on ohtlikuks piiriks 5mg/l. See on ka maksimum, mida vetikate hävitamiseks vaja. Sellist taset soovitatakse kasutada lühiajaliselt( kuni 3 päeva) ja kindlasti aereerida.
Teaduslik andmete põhjal on vetikatele toksiline kogus glutaaraldehüüdi 1-2,5mg/l. See tähendab alla selle doseerimisel vetikaid see ei tapa. 2-3mg/l konsentratsioonil hävitab enamiku vetikaid, sealjuures ka nende spoorid.
Normaalse doseerimise juures ei ole aine ohtlikum-ohutum kui vesinikperoksiid ja kasutatakse ka suuloputusvahendites.
2,5% Glutaaraldehüüdi lahuse 5ml lisamine 160l akvasse päevas tagab ideaalse taimekasvu ilma CO2 lisamata ja kindlustab vetikate puudumise.
Vene keele oskajatele lisan ka täisversiooni lingi antud teemast:
http://amania.110mb.com/Chapters/Tech/algae-blackout.htmlOotan pikisilmi vastukaja sellele teemale
Otsi
Postitatud: Pühapäev Sept 19, 2010 02:43 
Ehk mina ka hakkan katsetama enda 300l taimeakvas, mida piinavad BGA ja teised vetikad (vaatame kas glutaaraldehüüdi bakteriosiidne toime avaldub..).