foorum.akvarist.ee

Seda võid sa küsida hoopis Exceli või EasyCarbo tootjatelt ja tõenäoliselt täpset vastust ei saagi. Loomulikult võib kõike orgaanikas seotud süsinikku nimetada orgaaniliseks. Aga antud kontekstis mõeldi kitsamalt ilmselt ühenditeid, mis on taimedele lihtsasti kättesaadavad kuid samas bakteritele mitte eriti suupärased, sest muidu pistetaks need nende poolt nahka...

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

ma ka ei tea mis seal excelis või easycarbos täpselt sees. lihtsalt ma üritasin seletada nende vedelike ja CO2 lisamise vahet. ühes on ta anorgaanilises ühendis, teises orgaanilises. muud midagi. ma ei ütle et üks parem kui teine. lihtsalt alla teatud suuruse akvas on odavam kasutada veelikku kui CO2 aparatuur.aga ilmselgelt odavam 1000L akvaariumi puhul kasutada CO2 mitte vedelikke. aga ma ei usu et tulemusel ja mõjul eriline märgatav vahe.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Netiotsing annab teada, et tegemist on aldehüüdidega, aga täpseid ühendite nimetusi muidugi pole antud (muidu veel selguks, et need on liiga odavad ja kergesti kättesaadavad ja keegi ei ostaks enam nende pudeleid )

Teema ongi suhteline sõltuvalt soovitavast lõpptulemist.

Aga ka minu katsetused muldpõhjaga on näidanud, et saab küll ilma lisa CO2 süstimiseta taimi jõudsalt kasvatada. Ja tõepoolest need katsemulllis olevad taimed omavad selliseid lehti ja ka õisi, mida ma ennemalt tavalise kruuspõhja ja CO2 lisamisega isegi ei teadnud, et olemas on.

Muld annab omajagu Co2 te pinnasest mingi käärimisprotsessi läbi ilmselt. teine asi on asustuse õige doseerimine ja selle kohal ma küll ei oska soovitusi anda, see on katseeksitus.

Oma suuremas purgis kärutan aga pärmi pealt Co2 te lisaks päris hoogsalt. Ma ka hankisin selle va Rotala Wallichii ja ei hakka mitte katsetama, kas päris ilma CO2 ta hakkab kasvama. P. Samas ma panin kaks pisikes oksa katseks ka mulli kus ei ole lisa Co2 te - varsti oskan mugiseda, kas seal ka kasvavad.

_________________
370l segakooslus taimedega muldpinnasel
134l ootab uut ideed.

http://gritiakvaarium.blogspot.com/

OK. Ma võtan siis asja kokku ja parandan ebatäpsused.
"Orgaaniline süsinik" on mingi keemia kaugete isikute väljamõeldud kaubanduslik värd-termin.

Tegemist on siis biotsiidse/desinfitseeriva kantserogeense aine glutaaraldehüüd'i
polümeerse isomeeriga polütsüklliline glutaaratsetaal, mis inglise
keeles oleksid siis vastavalt glutaraldehyde ja polycycloglutaracetal.
Nagu aru saate, siis esimene neist on päris karm toksiline ühend, mille surmav doos 50%
katsealustele rottidele (LD50) suukaudsel manustamisel on 134mg eluskilogrammi kohta.
Siit siis ise edasi mõelda, milline võiks toime olla kaladele...
Julgen arvata, et see toime ei ole kasulik.

Polütsükliline glutaaratsetaal on küll tunduvalt kahjutum aine.
Siiski märkimisväärse toksilise vetikaid tõrjuva toimega.
Kasutatakse peamiselt veekeskonnas kõrgematele taimedele kättesaadava süsiniku
allikana, mis jääb vetikatele kättesaamatuks ja on vetikatele ühtlasi ka mürgine.
NB! Rõhuasetus on selle kasutamisel CO2 aseainena, mis jääb vetikatele kättesaamatuks.

Samas siin lõimes eespool propageeritav ettekujutus, et nimetatud aine
on taimedele kergemalt omastatav, kui süsinik CO2 kujul, on lausvale.
Mistahes taimed omastavad süsinikku kõige efektiivsemalt süsihappegaasi kujul,
mis osaleb peale manustamist otse ilma vahepealsete reaktsioonideta fotosünteesi protsessis.
Fotosünteesi protsessil on nimelt ainult kaks lähteainet - vesi ja süsighappegaas.
Mingeid muid fotosünteesi variante ei ole olemas!
Mistahes kujul süsinik omastatakse, peab see fotosünteesiks jõudma ikkagi CO2 kujule.

Põhimõtteliselt võiks siis kasutada ka formaliini, mis on samuti aldehüüd ja samuti mürgine, aga odav ja kättesaadav.
Ma eelistaksin puhast CO2.

Ei või!

Ega ma arvanudki. Aga paneb imestama, et kuigi aldehüüdid on ju enamasti mürgised, kasutatakse neid sellisel eesmärgil. Ma ei märganud, et kuskil oleks kirjas, et neid "orgaanilisi süsinikke" ei või kasutada kalade akvaariumis.

siiani ma pole kuskilt lugenud et ei või kasutada, pigem vast siis asi kogustes. iga asi on koguse suurenedes ohtlik. mitte ainult vees. ka puhas hapnik inimesele. glutaaraldehüüd jah ohtlik.aga polütsüklliline glutaaratsetaal nagu üeldud silveri poolt et ohutum. siiski ei ole soovitatav üledoseerimine. võib mõjuda kehvasti nt selgrootutele ja tekitada mutatsioone. aga nagu ma juba ütlesin õige doseerimine kõige alus. kõik ületarvitamsied ohtlikud.

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Eks see küsimus ole jah kinni doosi ja kontsentratsiooni suuruses.
Paljud asjad on maailmas kahe otsaga ja kinni kompromissis ning eeldavad mõõdukust:
- töökindlus vs majanduslik otstarbekus (mainsad/ehitised);
- isilik mugavus vs keskkonnaohtlikus (prügi sorteerimine);
- vaktsineerimine gripi vastu vs gripi põdemisega riskimine;
- alkoholi tarbimisega kaasnev mõnu vs maksatsirroos jne.

Aga kui lõime temaatikat järgida, siis minu arvates peaks otsus CO2'e tehislikult
lisada või mitte lisada ikka tuginema sellele, kas on tuvastatud CO2'e defitsiit või ei ole.
Ehk siis vett tuleb testida pH ja KH seisukohalt ning nende järgi CO2 määrata.
Kinnisilmi ja akvaariumi olukorrast aimu omamata pole mõtet reguleerima hakata.

Mul isiklikult ei toimu akvaariumis CO2 lisamist, aga taimed kasvavad väga hästi.
Palju taimi, palju kalu, palju orgaanilisi jäätmeid, mis taimejuuri täis pinnases
iseseisvalt aeroobselt lagunevad ja tagavad loomulikult piisava CO2 kontsentratsiooni.

Tundub nagu rahvas oleks liiga palju Harry Potteri filme vaadanud, nii nagu seal ei olnud kombeks Voldemorti sõna pruukida, räägitakse siin mingist orgaanilisest süsinikust jms., tundub aga et jututeemaks on Seachemi Flourish Excel. Selle koostiseks siiski pole polütsüklliline glutaaratsetaal vaid mingi C5H8O2 isomeer mis on ohutum, mida nad üritavad patenteerida ja hoiavad salajas - kel huvi võib lugeda veel siit. Kodanikud on valmis nokitsenud ka odava aseaine mida nimetavad ise PMFED -- Poor man's Flourish Excel drops, sellest täpsemalt siin.
Mis puutub selle lisandi ohtlikkusse siis ettenähtud kogustes ta reeglina ohtu ei kujuta, välja arvatud mõned erandid nagu ntx Egeria densa (ka Seachem ise hoiatab selle kohta, kasutades küll Egeria densa vähemlevinud nimetust Anacharis). Aga liigse pruukimise korral on enamus asju ohtlikud, CO2, vedelväetised jpms. sealhulgas.
Flourish Exceli kohta kirjutab tootja et kui võrrelda CO2 ja Flourish Excelit taimede kasvu soodustamise osas siis kui CO2 oleks skaalal 10 siis Excel oleks 6-7. Peale selle märgitakse et Flourish Exceli mõju on vaid 24 tunni jooksul peale lisamist, teisisõnu et Excelist oleks kasu peaks teda lisama iga päev. Ka Seachem ütleb et Excel ei asenda CO2 vaid täiendab seda.
Teemaalgatajale aga ütleks et üldjuhul saab ilma CO2 lisamata läbi, kuid on taimi millega on ilma CO2 lisamata raske. Akvaarium on terviklik kooslus, siin ei saa võtta ühte komponenti ja küsida kas sellega/selleta saab või ei - omavahel on seotud nii valgustuse hulk, CO2 kui ka toitained. Kui uhada kõvasti CO2 ja panna vägev valgustus kuid toitaineid mitte pakkuda pole oodata taimekasvu vaid probleeme. Samamoodi uhades kõvasti väetist ja CO2 ilma piisava valguseta on probleeme oodata. Neid komponente tuleb vaadata üiheskoos. Samas mullapõhi lahendab juurtega taimede jaoks üsna hästi toitainete probleemi ning mingil määral ka CO2 probleemi - nii et ka põhjapinnas on oluline komponent.
Aga muidu klõpsisin just miniakvast moblaga pildi kus sammal ja HC mullitavad - ilma igasuguse CO2 lisamiseta. Küll on valgust na paljuvõitu ning kõige krooniks vale spektriga saastalamp, sissetöötamata akva korral see ilmselt hästi ei lõppeks.

Täpsustuseks.
Anacharis = Elodea = Egeria
Mitte aga Vallisneria.

Loomulikult on Silveril õigus, mõtlesin üht ja kirjutasin teist. Sama teemat on saanud varemgi lahata, siis õnneks näpud ei jõudnud mõttest ette.

Ei hakka oma vana biokeemia konspekti välja otsima, et guugeldajatele ka rõõmu jääks
Fotosüntees põhimõtteliselt toimub ikkagi kahes etapis. Kõigepealt seotakse valguse energia sellistesse ainetesse nagu ATP ja NADPH ja alles siis hakatakse selle energia abil Calvini tsüklis süsinikuahelaid pikendama. Kui nüüd selle teise etapi ajal ei juhtu CO2 saadaval olema, siis küllap suudavad rakud seda energiat ka muud moodi metabolismis ära kasutada ja ka muul kujul saada olevat süsiniku kasvuks ära kasutada ilma seda CO2-ks lammutamata. Fotosünteesiks seda vist küll tõesti enam siis ei peaks nimetama

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Süsinikku vast ikka muul kujul taimed ei tarbi kui CO2-na. Või tänapäeval juba tarbivad (kui nad väga hukka on läinud)?