hhiire kirjutas:
Okei, nüüd tuleb loll küsimus..
Mis see co2 üldse on ja milline see co2'he aparaat välja näeb?
Suhtelistelt algaja veel...
CO2 ehk süsinikdioksiid on happeline vesilahustuv gaas, mis osaleb taimede fotosünteesis. Taimede fotosünteesi keemiline valem on
6 CO2 + 6 H2O + t => C6H12O6 + 6 O2 , lihtsas maakeeles lahtiseletatuna:
süsinikdioksiid + vesi + valgusenergia => taim kasvab ja eraldab hapnikku. C6H12O6 on sahhariidide hulka kuuluv ühend, millest taim ehitab endale uusi rakke ehk kasvab. Selleni jõuad sa ilmselt selle aasta keemiatunnis, nii, et tasub kõrva taha panna.
Kui CO2-te on vees liiga vähe, siis ei saa taim piisavalt süsiniku ja hapnikuühendeid, et kasvada. Enamasti on seda meie kraanivees veetaimede jaoks liiga vähe ja seega tuleb selleks, et taim kasvaks, seda vette juurde lisada.
CO2-te on võimalik lisada kahel viisil - 1) bioloogilisel meetodil ja 2) balloonigaasina.
Esimene variant on tavalisem ja odavam. Selleks kasutatakse mõnda organismi, kes hingab sisse hapnikku ja väljastab CO2-te (nagu sina ja mina ja enamus teisi loomi maamunal). Hästi sobivad selleks näiteks pärmibakterid. Foorumist otsinguga leiad juhendi, kuidas CO2 aparaati koduste vahenditega ise Coca-cola pudelist, voolikust, õhukivist ja presspärmist ise teha. Poes müüakse samal põhimõttel toimivaid bioloogilisi aparaate, milles tuleb aeg-ajalt neid baktereid vahetada, et asi toimiks. Üks selline lollikindel aparaat on näiteks Nutrafinil:
Kanister (pildil vasakul) jääb akvaariumist väljapoole ja sinna sisse pannakse elama bakterid (saab poest osta pakiga või teha ise pärmist), voolik koos mulliredeliga (pildil paremal) pannakse iminappadega akvaariumisse. Bakterid hingavad välja CO2-te, mis liigub mööda voolikut redelisse ja lahustub seal vette. Ülejäägid jõuavad mullidena veepinnale. Vette lahustunud CO2-te saavad tarbida taimed toiduna ja vastutasuks eraldavad pisikesi hapnikumulle. Selle järgi, kas taimed mullitavad aktiivselt või mitte, saabki aru, kas neil on piisavalt CO2-te või on seda puudu.
Teine variant on balloonigaasi lisamine. Kõik toimib samadel alustel, nagu eespool kirjutasin, vahe on ainult selles, et gaasi saadakse mitte bakteritelt, vaid see on juba valmiskujul baloonis rõhu all. Need seadmed on mõnevõrra kallimad aga seevastu täpsemad ja ballooni peab vahetama palju palju harvem, kui pudelis baktereid. Seade ise näeb välja JBLi firmal näiteks selline: