foorum.akvarist.ee

Vaata, käpik on selline MacQyveri tüüpi tegelane, kellele pakub ka enam huvi ja põnevust millegi uue lahenduse leiutamine-välja mõtlemine, kui et lihtsalt klaaskast nurka, filter-soojendi välja-sisse, valgus peale. "Peedist pesumasinale trummel" stiilis ikka . Ja maru huvitav on näha ka uusi lahendusi, kuidas saab või kuidas saaks.
Võib olla peaksid käpikuga kohtuma selleks, et sellest kõigest aimu saada
Edu Sulle, käpik!

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

OK. Võib olla kõlab vähe lollilt aga Milleks kogu se jama????? Meedium kas su enda kokku aretatud põhjata kast ja käepikendusi vajav pilvelõhkuja on nagu mõttekam???? Iga inimene teeb nii nagu paremaks peab. Kui tahad kommenteerida tee parem. Vabanda Käpik su teema solkimise pärast aga mulle meeldib ka aretamine ja leiutamine. Igatahes tubli ja jõudu sulle.

_________________
240l, JBL e900+JBLcp500. Hemichromis lifalili, Aeguidens rivulatus, Julidochromis marlieri, Julidochromis brundi,Thorichthys meekid, Pelvicachromis pulcher, Ancistrus.Sae. Magedat ja soolast vett kokku 3000l.

Kaladega ei ole kindel, esialgu suurem osa vanadest olijatest, kes praegu "väljas" ja tulevad tagasi kohe kui kastis ujuda saab. Mingi biotoobi pildini vist ei ulatu veel.

See jahutusvõimsus, mis toru teisest otsast sisse õnnestub anda, on max 200w, rohkem sellest külmikust kätte ei saa, hea kui sedagi. Rohkem ei ole vaja ka. Mõlema otsa soojusvahetid veaks 1kW ka välja, aga sellist võimsust ei ole kusagilt võtta. Filtris liigub vesi vähemalt 500L/h ja selle juures 200w jahutust ei tekita märgatavat temp. vähenemist. 200w on vee erisoojust arvestades päris tühine võimsus. Kui see pidevalt käib, peaks akva temp. vähenema 5-6 kraadi ja sellega võiks rahul olla. Suvel oleks jahutus kogu aeg käigus.

Proovin täna selgust saada, kui suurt soojushulka külmik on nõus läbi laskma, tekkis just hea mõte. Kui kusagil uudistes kuulda, et kellelgi külmik maha põles, siis vähem mõistatamist, kus selline jobudus juhtus...

Peltier´i element on huvitav asi aga suurema kasti jahutamiseks ei sobi. Võib-olla max 100L saaks hakkama. See 170w asi, mis Reinu viites on, oleks andmete poolest hea. 170w jahutusega oleks täiesti rahul. Peltieriga on see häda, et andmetes toodud jahutusvõimsus on teoreetiline suurus ja tegelikult seda sealt kätte ei saa, reaalseks kasuteguriks võib olla 10% mis on isegi arusaamatult vähe ja seda ei märgita kunagi sel kus head omadused kirjas on. Kasutegur hakkab vähenema, kui olud ideaalsest erinevad, see tähendab mida enam külma ja sooja poole temp. erineb, seda väiksemaks jääb jahutusvõimsus (elemendi oma voolutarve sellel 150w on kogu aeg sama. Väga heades tingimustes eralduks sooja poole pealt oletame 150w + 150w plaadi oma tarbimine. Plaadi pindala 5*5cm ja 300w ? Kes seda jahutada oskab nii, et soe pool ei läheks üle 30-35 kraadi ? Kõrgemal temp. kaob kasutegur ära. Õhuga seda praktiliselt ei tee. Vesijahutusega saab. Kes seda vett siis jahutab (sellest küsimus ju alguse sai, nüüd on lisaks tulnud veel Peltier´i oma 150w) ? Väikese akvaga saaks ehk, suurega ei ole mõtet proovida.

Tegelikult proovingi asju teha võimalikult lihtsalt. Sellest jahutusest veel lihtsam oleks kahe pangega käimine. See tulebki just laiskusest, et ei taha nende jubinatega hiljem tegeleda. Tahaks asjadele esimese korraga pihta saada. Väga nüri on asju hiljem ringi teha. See ei ole üldse oluline, kas lihtsad või keerulised asjad. Selliseid lihtsaid asju, mida oli hea traadiga kokku siduda, olen kunagi teinud. Aeg on edasi läinud ( küsimus ei ole selles, nagu praegu traati saada ei oleks), uuem aeg meeldib rohkem.

_________________
430L

Kuule Meedium!

Enamik, kel kodus vee sees miski elus asi ei ajagi asja keeruliseks. Kellel on aknalaual 3 l. kurgipurk, vesikuuse oks ja kaks gupit, siis ei ole tõesti keeruline, aga sellisel akvaristil pole asja siin foorumis ka midagi postitada, sest tal pole midagi lihtsalt öelda, mis huvi võiks pakkuda. Erinevate kastide arengulood on minu meelest elle foorumi üks parim osa. Nii et Käpik anna aga minna ja hoia ikka rahvast kursis, mis toimub. See nagu järjega film, mille uusi osasid kogu aeg huviga ootad.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Asjade lihtsuse või keerukuse kohta veel selline tähelepanek, et akvaristika teemal on tehnika kohta käivat detailset infot vähe liikumas. Ma mõtlen asju mis on natuke keerulisemad kui filter + valgustus. Kui on isu midagi uut teha, tuleb kogu jant omal läbi mängida ja aega kulub lõpptulemuse kohta uskumatult palju. Päris kindel, et midagi taolist on enne juba kusagil tehtud või proovitud aga ei leia üles. Akvasse puutuv tehnika on ju tegelikult äärmuseni lihtne. Igaüks aretab midagi selle baasi pealt, mis tal parajasti kättesaadav ja olemas on. Võimalik, et mida tugevam olek ühes sektoris, võib kellegi teise nurga all süvenemine kergemini kahtlusi tekitada.

Minu poolt küll müts maha Meediumi tegemiste ees. Selliste projektide tarvis läheb jõudu rohkem kui enamusel käepärast on. Erinevad väljaütlemised on ka vajalikud isegi kui kohe ei oska seisukohta võtta. Kahtlused on vajalikud.
Tehnika ise ei peaks emotsioone tekitama, küll aga see, kuidas kogu pusa lõpuks koos toimima hakkab. Kolmeliitrine purk võb päris keerulise sisuga olla. See ei olene üldse purgist.

Täna sai väike külmiku "test" ka tehtud. Sedasorti tehnikat tundev inimene võiks vajalikud numbrid une pealt ette lugeda aga ise avastamine on ka omamoodi huvitav ja kui vähegi võimalik, ei tohiks neid tegemisi väga tõsiselt võtta. Eesmärk oli teda saada, mis suunas jahutuse projekt edasi läheb.

Tänase testi põhitegija oli "soojendusega kirves" kaugest nõukaajast:



100w puhast soojust külmiku alumisel riiulil. Tavaline suur UPO külmik, vanem kapp ühe kompressoriga.

testi algus 14.00
temp külmiku keskel -2C. Tund enne alustamist keerasin regulaatori max peale nii et alla -2c igatahes ei läinud. Sügavkülma sahtli luugi võtsin ka maha, et max võimsus kastist kätte saada.

Teine ka oluline komponent ülevalt külma õhku alla puhuma:



16.00 külmiku keskel 16C. Selle näidu peale temperatuur jäigi. Tulemus väga hea selle kohta, et ei teinud mingeid eriti spetsiaalseid ümberkorraldusi külmiku juures. Soojusvahetus kapi taga ei olnud ka kõige parem.

Muljed asjast väga positiivsed, esmasp. vaatan põhjalikumalt. Tõenäoliselt 200w väljundit veab sellest kapist välja. (See tundub et oleneb veel temperatuurist, mida akvas hoida ja selle ruumi õhu soojusest, kus külmik asub. Siis muidugi kapil enam muuks otstarbeks varu ei ole.

Kulude hulka sattus sügavkülma luuk, mis eest ära võtmisel natuke pooleks läks .

Miinuspoolele jäi ka mõne heauskse külmikukülastaja ehmatus sellise müstifikatsiooni suhtes .

_________________
430L

Talvel ei tundu mingi vee jahutamise asjandusega jauramine päris normaalne, aga suvel ei ole seda kusagilt võtta. Vähemalt seni on nii olnud. Lootust on, et asjast nüüd midagi saab. Hommikul ei tulnud töö tegemisest suurt välja, kohe kappi lammutama (kapp siiski Electrolux, mitte UPO, ei ole sel tegelikult mingit vahet selle ürituse juures).



Kapi ja vastas oleva riiuli tagaseina vahel liigub õhk vähe. Külmik tundub olevat soojuspumba moodi masin, temp. erinevused on olulised. Panin alla serva 3 ventilaatorit sooja õhu ülespuhumiseks. See sai sellepärast tehtud, et ventilaatorid olid olemas ja aega kulus 10min. Tuntav õhuliikumine tekkis sellest tõepoolest. Tegelikult on see viimane asi, millest süsteemi juures kasu on:



Päris juppideks ei võtnud, proovisin aru saada, mis ja milleks. Nähtud asjadest kõige huvitavam oli kompressor:



Kompressori Danfoss TL5A omadused peaks olema:

1. võimsustarve vooluvõrgust 90-100W
2. jahutusvõimsus 220W
3. kompressori võimsus 1/6hp

see viimane suurus ei ole päris arusaadav, on küllalt täpselt võrdelises seoses jahutusvõimsusega, aga mitte voolutarbega. Samas jahutusvõimsus oleneb tingimustest, mile juures seda määratakse.

Võrdluseks võtsin Aqua Medic´u Titan 250 Jahuti

1. võimsustarve 100W
2. jahutusvõimsus 190W
3. kompressori võimsus 1/8hp

suurused on võrreldavad. Numbrid on nagunii ligikaudsed aga on näha et sarnased asjad.Tulemus oleneb lihtsalt sellest, kuidas õnnestub kapi juures soojuse ülekandmine teostada.

Alguses mõtlesin, et ei hakka selle pildiga enne trummi lööma, kui töötava asja peal temperatuurid näha on. Nüüd on olukord parem ja oluline detail siin näha:



Vasktoru pikkus elemendi sees 6,2m peaks andma hea ülekande. 2 Arctic Cooling´u ventilaatorit külge (nime järgi sobivad hästi kuhugi külma kohta saatmiseks, arvuti küljes nad juba olid ja sinna lähedale neid rohkem ei lasta) :



Ventilaatorid võiks olla isegi suuremad (120mm) aga ei olnud käepärast.

Kogu asjandus läheb kappi:



mõõdud on mõistlikud, saaks veel midagi sinna mahutada. Mingeid`"normaalseid" asju samas sahtlis vist ei saa hoida, temp. hakkab muutuma vahemikus -15...+15C või isegi rohkem.

Torude sissetoomine on veel lahendamata. Kusagilt peab kapi auklikuks laskma. Parem külg tundub tõenäoline.

Esialgu "külmategemise" projekt jääb vist paariks nädalaks sellesse punkti pidama. Tegelen kasti juures vajalike asjadega, et saaks vee sisse ja akva pilte ka.

Vee filtreerimine on uue kasti juures veel suhteliselt huvitav moment. See osa praegu juba valmis ja ilmselt järgmine teema enne kastini jõudmist.

Jahutuse osast veel tsirkulatsioonipump puudu. Ei teagi, mis sinna panema peaks. Vooluhulk ei tule suur, 2-3L/min peaks küll olema. Torud-voolikud on väga pikad (kogu ulatuses korraliku termoisolatsiooniga, otsad veel tegemata.) Kogupikkus 6m (kapi soojusvaheti toru) +2*12m voolikud + 3m filtri sees toru = 33m . Ma ei ole kindel, mis jõud seda jahutusvedelikku ringi tahab ajada.

Süsteemi tuleb kallata vist mingi kangem jook, et kapi 6m torus ära ei hanguks ja pumbal ka natuke lõbusam oleks. Auto jahutusvedelik ei ole -15c ja toru väikese ristlõike juures juures väga voolav, peaks urima seda asja.

Jahutuse on/off käib pumba lülimisega. Isevoolu teel ei liigu selles kontuuris midagi.


Külmik akva jahutamise ajal kuigi normaalselt ei toimi:
Kompressori lülimise termostaat asub kapi suures ruumis, nii et kompressorit tuleb käivitada väljastpoolt koos tsirkulatsioonipumbaga. Pump ja kompressor töötavad alati koos, kui akva poolt jahutamise soov tuleb. Muul ajal lülitab kompressorit ikka termostaat, nagu ennegi.

Praegu ei oska ette näha, mis juhtub kapi suure osa temperatuuriga, kui kompressor töötab pidevalt ja püüab maha jahutada ülemisse sahtlisse tekkivat sooja õhku. Külmiku aurusti on ühine ülemisel ja alumisel osal, mingeid regulaatoreid vahel ei ole. 1/5 aurusti pinnast asub suures alumises ruumis ja 4/5 üleval väikeses sahtlis. Kondentsi tekimist ja jäätumist ei peaks tekkima, sest välisõhku (niiskust) kusagilt juurde ei tule.



Panen siia kirja veel mõned momendid, miks jahutus sellise ehitusega sai tehtud.

Põhimõtteline küsimus on, kas sellist jama vaja on ? Eelmisel suvel oli ilma jahutuseta jama palju suurem. Kui saaks ilma hakkama, oleks isegi rahul. Taimedega seoses tahaks kastis hoida 25C aga suvel ja ülevalt 400W valgusega läheb asi käest ära. Isegi ilma valguseta juhtub peaaegu sama. Ruum, kus akva asub, on 30m2 ja suvel mõnikord nädal või paar ilma aktiivse kasutuseta. Õhksoojuspumbaga saaks seal hoida 24/7 mistahes temperatuuri, aga see ei tundu mõistlik. Ruum peaks olema vist22 kraadi, et akvas 25 hoida.

1. Freoon läbi filtri lasta või eraldi freooniga soojusvaheti filtri voolikute vahele ? See on põhimõtte poolest valmis akvajahuti kopeerimine. Kompressor peaks siis asuma akvaariumi lähedal ja teostamine tundub keeruline. Soojusvaheti(aurusti) tuleks teha roostevabast ? Oma aruga ei saaks hakkama. Nii palju tean, et freooni ei sobi samamoodi pumbata nagu vett .

2. Akva vesi otse läbi külmiku lasta ? Voolikutesse tekib aja jooksul läbu, mida on päris võimatu välja pesta. (praegusel juhul voolikud väga pikad ja väikese läbimõõduga). Jubinaid oleks nagu vähem, ei ole vaja filtripoolset soojusvahetit. Aga mis materjalist saaks sellisel juhul olla kapi poolne ots ? Vaske ei tohiks kasutada, liiga suur pindala. Alumiinium ei peaks happelise veega kaua vastu. Ise punuda roostevabast ? Päris tehasejahutitel on soojusvaheti titaansulamist.

Vesi ei peaks jahutusringis väga kaua seisma, bakteritega tekib jama. Kapipoolse jahuti välistemperatuur ei tohi palju alla 0 kraadi minna - vesi külmub ära jahutis.


Hea oleks saada selle info kohta võimalikult kriitilist tagasisidet, olgu või mõne jubina kohta what a f..., leiaks mõne nõrga koha konstruktsioonis. Igaks juhuks ütlen, et mul pole vähematki ettekujutust, kuidas jahutusseadmed tegelikult töötavad.

_________________
430L

Eeldades ,et külmik on Sul jahutussüsteemi kõrgeim punkt ,tuleks sinna lähedusse leida koht paisu/täitepaagile.
Teatavasti auto jahutusvedelik on üpris suure paisumisteguriga vedelik ja ka süsteemi täitmine toimuks siis kõrgeima punkti lähedal.

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Ühendus kapi ja külmiku vahel käib üle lae. Ripplae peale tuleb 1-1,5L paisupaak ja tsirkulatsioonipump selle sisse.

_________________
430L

Jahutuse küsimusega rohkem ei tegele. Põhimõttelist viga asja juures ei tohiks olla. Kui kast käima saab, siis proovin, mis teeb. Ainus kahtlus on, et toimib aga jääb nõrgaks. Kompressori kogu jahutusvõimsust akvaariumini ei saa, hea kui pool sellest.

Filtreerimine on peamine moment, mis uue kasti juures teistmoodi tuleb. Eelmine sai tehtud väga uduse ettekujutuse järgi ja jäi selgelt lahjaks. (500-600L/h 400L akvaariumi kohta). Sama välisfilter tekitas ka vee liikumst kastis, mis eriti nähtavalt väheks jäi. Filtreerimise läbivool ja vee tsirkulatsioon kastis on tegelikult ju erinevad mõõdud ja neid saaks lahendada erinevate seadmetega. Oleneb täiesti akva sisust. Taimeakvaarium saab päris hästi hakkama ka ilma biofiltrita aga mitte ilma vee liikumiseta kastis.

Pooleldi taimeakva see uus asi vist tuleb. Sellises koguses „salati” kasvatamist, nagu eelmisega vahel ette tuli, nüüd ei plaani enam. Üks asi on ära nähtud ja selle kordamine midagi päris uut ei anna.

Kogu kasti konstruktsiooni juures jääb endiseks kogu tehnika mahutamine kappi. Kastis sees ainult see, mis hädavajalik. Arvatavasti sellepärast jääb ära 3D taust, mis vahepeal juba kahtlema pani. Klaas ise on sellise läbipaistvusega, et tahaks püüda nagu mingit „Amano effekti”, kuigi kast on kaanega, lollilt kõrge ja taimed tõsise süsteemini ei jõua.

Kastis vaba ruumi hoidmine ja suure varuga tsirkulatsiooni saamine vist ajaski lõpuks sellise skeemini:



Eheim iseenesest ei ole argument, mis siin oluline on. 2028 oli enne olemas. 2226 ostsin foorumist. Pump Compact+3000 on reguleeritava tootlikkusega. Selle omaduse (koos pumbaga ) ostsin siis, kui proovisin endisest süsteemist suurt läbivoolu saada. 2028 ja C 3000 uhasid terve aasta järjestikku, ilma et vesi sellest palju kiiremini oleks liikunud. Lihtsam oli seda kooslust rohkem mitte näppida ja selle asemel mõelda, mismoodi uus filter kokku panna. Filtriteema tundub tõsine ja paar korda on küsitud, et mul mingi „oma värk” selle filtri küsimusega vä ? Kahtlustan, et on. Mõistlik oleks muidugi kohale tuua üks suur Fluval või Pro 3 ja mitte tahta suurt läbivoolu sealt, kus seda üldiselt ei peaks olema.

Head asjad (nagu ka sündmused) jõuavad minuni juhuslikult - tugevdusega PVC voolik (pildil paremal):



Selle ristlõige on täpselt poole suurem kui 16/22 akvaariumivoolikul ( vasakul). Roostevaba spiraal võimaldab head elastsust pööramisel-väänamisel ja seejuures ristlõige ei vähene mingil juhul. Hea on veel see, et väiksem voolik sobib täpselt tihendiks 16/22 vastavale otsale ühendamiseks.



Uue vooliku osas suured lootused. 2 korda suurem ristlõige tähendab palju väiksemat takistust vee liikumisele ja ilmselt ka aeglasemat takistuse suurenemist hiljem, kui läbu hakkab sisse kogunema.

2028 lahti harutatud:



Pro 2 õhutuspump oli kahe aastaga mittetöötavaks muutunud. Peale puhastamist nüüd korras. Lahtivõtmise käigus leidsin veel huvitavaid ja täiesti arusaamatuid asju, millega insenerimõte seda filtrit õnnistanud on. 2028 (ka 2128 2026 2126) väljundi juures, enne veevoolu näidikut on läbivooluava pliiatsi jämedune ja seda niimoodi 2-3cm. pikkuselt. Oleks võinud täpselt ära mõõta, aga üllatus oli nii suur, et läksin kohe suurt viili otsima (üle ühe mõtte korraga läheb paljuks):



Ärge seda järele tehke. ( Kui enne oli filter, mis ühe koha pealt justnagu natuke ebaloogiline tundus, siis võimalik et pärast tuleb päris ilma läbi ajada). Väljundi telg ja pikkus peavad täpselt kokku sobima ärakäiva voolikuadapteriga ja paras jama on seda saavutada.

Täiustatud väljavoolutoru (mis lihtsamalt tähendab, et jätsin sealt ära kõik ülearused asjad)



Normaalse läbivoolu juures, mis sellest filtrist tuleb, ei ole vahet. Kitsamas kohas liigub vesi lihtsalt kiiremini ja takistus ei sega märgatavalt. Ekstreemprojekti juures aga ei tahaks auru kulutada kahtlaste kohtade peale.

Siin saagisin juppideks hulga häid asju:



Puzzle kokkupanemine







Inline Ph elektroodi kinnitus/paigutus. Pildil veel see elektrood, mis poole aastaga ära väsis. Erinevaid ühendusi saab PVC toruga samasse mõõtu ajada termokahaneva isolatsiooniga. Alguses natuke katsetamist tahab, aga täiesti kasutatav meetod.



2028 ja 2226 filtrite ülemised restid. Vasakpoolne algsel kujul, teine hõredamaks tehtud:




Selline töö oli vajalik JBL Symec Micro kasutamiseks filtri viimases kihis. Esialgne tihe rest kattis muidu kinni ka suure osa filtrikanga kasulikust pinnast ja vähendas niiviisi läbivoolu.

Tiheda filtrimaterjali kasutamine tundub väga piiratud teema. Enamus kasutajaid ütlevad, et hea välisfilter on see, mis seest võimalikult tühi. Arusaadav, et tühi filter hoiab läbivoolu hästi ja isegi filtrivilla kasutamine tõmbab läbivoolu kiiresti alla. Teiselt poolt võib tekkida tahtmine vett võimalikult selgeks saada, eriti tugeva valgusega kastis, mis filtreerimise hädasid palju paremini välja näitab. Filtri tihedus nagu võikski olla sõltuv kasti valgustusest ja kui näha, et liiga tihti vaja filtrit puhastada, siis tagasi hõredama sisu juurde või oluliselt suurem filter. Nii nagu laiskus võimaldab, kompromiss igal juhul. Peenfiltri kasutamine jääb ikkagi sinna taimeakvaariumi poolele, kus see tehniliselt on võimalik (kalad väiksemad ja läbu vähem) ja tulemus on paremini näha (tugevam valgus tavaliselt).

Selle kasti asustuse juures, mis viimati oli, käis Symec Micro uskumatult hästi, aga läbivoolu mõttes natuke ikka piirab. Täiesti huvitav, et kogu läbivoolu vähenemine toimus esimese 2-3 nädalaga nii 20-30%. Sellest edasi 3-4 kuud jäi samaks. Sellest tuli mõte kasutada kahte filtrit, et saaks kokku poole suurema filtripinna. Tundub, et kogu filtrisüsteemi piiramine jääbki praegu Symec´i peale. Kogu möll käib selle ümber, et saada suur läbivool koos väga peene filtreerimisega. Väga kahtlane on siin praegu mingit läbivoolu kiirust ennustada. Võimsust vee liigutamise peale hakkab minema 66w + 25w +25w = palju. Kasutegurist ei saa rääkida ja ökosõpru ei rõõmusta. Suurem asi säästuprojekt ei ole kogu asi juba varem olnud, mis siin ikka paranada annab. Filtrite ruumala nii väga ei huvitagi selle kasti juures. Pangetäis biofiltrit tahab 10 korda rohkem närimist, kui mul anda on.

Kogu see hullar, mis pärast õnneks näha ei jää:



Kell vasakul taimeri peal oli 3.21 hea aeg rahulikeks mõteteks (muud ei ole siis enam jõukohased ).

_________________
430L

Visuaalselt korrektne ja korralikult läbim6eldud (5+). Kindlasti tuleksin kunagi tulevikus kaema aga hetkel selline kysimus meelel: Kuidas on myratasemega lood?

_________________
363L-- /pildid/17867/index.html
Umbes 160L /pildid/16737/index.html
U.420L /pildid/18455/index.html
Hardscape /pildid/26031/index.html

No see masinaruum on küll selline, et pane või Moskvasse Rahvamajandussaavutuste näitusele välja. Silm puhkab vaadates. Siit ka automaatne vastus ühele ülalpool tõstetud küsimusele, kas on mõtet selliste asjadega jamada. On küll. Hobid ongi selleks, et nende juures peast pooleldi segi minna. Mõni mees poleerib talv läbi oma Harley poriplekke, teine ehitab sellise akva. Kaif tulemusest on ühesugune.
Vägev töö Käpik.

_________________
500 liitrit, 16x39W(T5), Eheim II2028+2128, Tunze pinnaseküte, Sander pH kontroll. Temp 28-29C, gh-2, kh-2, ph 6,3, CO2, väetamine ja söötmine automatiseeritud.
Põhirõhk taimedel, aga mõni kala on muidugi ka.

Täitsa sõnatuks võtab see kapp sul. Ma ei teagi nüüd, kas olla rõõmus või kurb, et mul endal sellist pole Eks nii üht kui teist vist
Aga tubli töö ja minupoolt ei muud kui ainult kiidusõnad. Üle pika aja jälle üks teema mida lugedes läheb tuju heaks

_________________
325 liitrit vett

Kuna tegu on õhutuspumbaga, millele sa viiliga kallale läksid, siis tekkis mul kahtlus, et antud ebaloogilisuse korral võib olla tegu taolise seadmega, mille maakeelne nimi on venturi toru. Et ta paikneb vahetult voolukiiruse mõõdiku juures, siis julgen oletada, et see veevoolu näidik sul enam ei tööta. Nimelt võimaldab venturi toru teisendada voolukiirust rõhkude erinevuseks, mida on edasi mugav mingil viisl näidada (näiteks mingi osutiga). Kusagil teises teemas oli just voolu kiiruse määramine arutlusel. Seadet tundmata on ka väike võimalus, et sa viilisid maha õhutamisega tegeleva venturi toru ...

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Kui suve alul Käpiku eelmist kasti vaatamas käisin ja järjega sinna alla kappi jõudsin, siis itsitasin, et kui ma oleks inime, kes alles plaanib endale elu esimest akvaariumi ja asjast veel midagi ei tea, siis seda nähes mataks kohe selle mõtte maha. Tõsine "pommirühm" Isegi valgus süttis tasahilju, nagu päikesetõus. Muljetavaldav.

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

meedium - müratasemega on nii, nagu õnnestub C 3000 pumbale vee pealevool korraldada. Filtrid on vaiksed, olenemata sellest kas nendes vett tõmmata või lükata. C 3000 tõmbab kiiremini, kui filtrid koos oma pumpadega välja anda jõuavad. See tähendab pumba sissevool on kuigipalju piiratud ja sellest natuke ülearust müra tekib. Isegi kui pumba oma regulaatoriga tootlikkust piirata, tekib sellest samamoodi lisamüra.

Kunagi AzA sumba juures proovisime võrrelda OR2500 ja C+3000 et mis müra ja kui palju välja annavad. Nii nagu võimsust C+3000 siiski 55w, nii tuleb müra ka. Kõige rohkem ikka oleneb müra pumba piiramisest. Kui oli lahtiselt sumbas vee sees ja uhas üles nii palju kui kätte sai - väga vaikne. Tundus, et OR2500 siiski nagu parema ehitusega ja vist vaiksem ka, võimsust ka natuke vähem ju. C+3000 padja kõrval ei hoiaks ja luurele ei läheks (akvahullus ei ole lihtsalt selleni veel jõudnud ).

Teine võimalus võiks olla kasutada pumpa enne kanistreid, see annaks ilmselt suurema läbivoolu aga ma ei pea seda heaks plaaniks. C+3000 tõstekõrgus on 3m ja see tähendab igal juhul ülerõhku kanistrites, milleks nende tihendid arvestatud ei ole. Neist kanistritest ei saa kunagi läbi ajada 1500+1500 L/h, niipalju ei tahaks ka. Kui sedasorti skeemi võimalikult vaikseks ajada (öine mürafoon) saaks lisapumpa taimeriga lülitada - käib ainult päeval.

Erwin - kui sellise masinavärgiga hakata üle piiri minema, ei lasta pärast ei ühele ega teisele poole vist...

Ise olen vahel rõõmus kõigi nende üle, kes sellist tööd tegema ei pea.

tv - venturi effekt on väga huvitav, seda võiks kusagil kasutada, kohe ei noki, palju muud tegemisel. Filtri õhutamispumba juures seda nähtust ikkagi ei kasutata, kuigi ei välista, et sellel läbivoolu piiramisel mingi mõte seal on (oli ). Pro 2 õhutamise mehanism on väga lihtne: See kopsik, mida 2028 peal saab alla vajutada, on tegelikult filtri pumba korpus, mille allasurumisel impeller läheb madalamale (ulatub rohkem vette ja vaba õhuruumala samal ajal surutakse kokku ja filtri väljavoolu poole minema. Väljavoolu kitsam osa võib olla küll selleks, st kiirem veevool selle õhku paremini kaasa veaks. Otseselt venturi effekti seal ei kasutata (rõhkude erinevust). Koos kitsama osaga viilisin välja kogu selle veevoolu näidiku nii et sellega ei ole mingeid probleeme enam.

Veevoolu näitamise jaoks on midagi paremat:



Hommikul proovisin, kuidas sobivad kokku Hydor Prime 10 impeller ja Halli andur. Oli kohe näha, et hästi sobivad. Iseäralik kooslus, aga saab hakkama veehulga mõõtmisega. Halli andur reageerib magnetväljale. Välja tugevust ei näita, lihtsalt mingist tasemest alates ütleb, et väli olemas. Siin mõõdab impelleri pöördeid, üks pööre - üks impulss väljundis. Pildi peal roheline LED vilgub impelleri pöörlemise peale. Anduri tundlikkusest piisab, et läbi toru seina (plastist toru) lugeda impelleri pöördeid. Äärmisel juhul saab väikese lisamagnetiga tundlikkust tõsta, aga ei näe vajadust. Pöörlemise kiirus ongi siis veevoolu kiirus küllaldase täpsusega (teatud vooluhulga piirides muidugi). Impelleri labadele andsin fööniga sooja ja keerasin näpitsatega umbes 45 kraadi nurga alla, muidu ei vea vesi ju ringi seda. Impelleri läbimõõt 30mm, läheb vastava mõõduga toru sisse. Võlli otstesse vaja mõelda veel väikesed kinnitused. Ei leidnud veel parajat toru, tahaks läbipaistvat akrüüli, siseläbimõõt 30-32 mm. Impelleri läbimõõtu võib natuke vähendada, kui 30mm sisse ei mahu.

See, millega anduri väljundit loetavaks teha on juba lihtsam. Lugeja ehitus oli seni küsimus ja ma ei uskunud, et nii lihtsalt läheb. Felch on nõus seda ka oma loodava kontrolleri külge ühendama. See, kas impelleri labade kaldenurk ja suurus lasevad mõõta 200 - 2000 L/h, tuleb katseliselt määrata, ei ole midagi sellist enne teinud. Impellerile on see väga huvitav rakendus, seni on ikka vastupidi olnud, et impeller ajab vett ringi .

lyy- Sul isegi vedas selle kasti vaatamisega, ma tean mitut akvaariumisõpra, kes "alumisest" kastist kõrgemale ei jõudnudki...

_________________
430L