foorum.akvarist.ee

Mul vedeleb oopelis 5L -36 jahutusvedelikku.
Jumala tutikas kanku.

Kingin sulle kui tahad-

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

No ässad kasutavad ntx eriti suurte akvade puhul Venturi CO2 reaktoreid.

Ma tahaks küsida, et millistel kaalutlustel on valitud PH-elektroodile selline asukoht, nagu näidatud skeemil?

Silver - Ph elektroodi asukoht muude asjade suhtes tundub hea, see tähendab et asub peale filtrit ja enne co2 reaktorit. Elektroodi juurde ei kogune sodi ja näitab õigesti. Peale co2 reaktorit on Ph madalam kui akvast filtritesse tulevas vees.

Asukoht kapis on valitud nii, et see Ph elektroodi asukoht on kõrgemal muudest asjadest. Nii saab elektroodi maha võtta ilma süsteemi tühjaks laskmata, ainult kraanid on vaja kinni keerata ja mõnest liitmikust rõhk maha lasta. Sellist In-line paigutust, et elektrood ei asu akvas sees on kasutatud ja keegi ei ole öelnud, et tavaline elektrood ei sobi selleks.

On olemas ka päris selleks otstarbeks asjad:http://www.sensorex.com/products/ph_electrodes/process/flat/in_line.html

Eelmine elektrood oli Aqua Medic :http://www.onlineaquariumstore.com/acatalog/Aquamedic_pH_electrode__pressure_resistant___Long.html Tundus küll, et see pressure resistant
on ainilt tihendiga kinitus elektroodi otsas, väliselt muu kõik sama nagu teisel elektroodidel.

Nüüd läheb tavaline JBL

Mul selline põhimõtteline küsimus jubinatega, et mida on võimalik kastist väljapoole jätta, proovin teha.

_________________
430L

Ma usun, et Silver tahtis öelda, et pärast filtrit on pH madalam, kui akvaariumis tegelikult. Sama küsimus elektroodi asukoha kohta tekkis ka minul.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Just. Küsimusi ja mõtteid tekkib igasuguseid.

Skeemi järgi on nii, et PH-näit võetakse ainult pärast ühte filtrit.
See tähendab, et see näit ei kajasta otseselt akvaariumivee tegelikku
olukorda ja võtab arvesse ka ainult ühe filtri toime ning teist ei arvesta.

Kui filtrite konfiguratsioon on sama ja neid puhastatakse ka samaaegselt,
siis võib eeldada, et mõlemad filtrid töötavad analoogselt ja kummastki
filtrist väljub enam-vähem samade näitajatega vesi ning saab mööndustega
eeldada, et teada on selle vee parameetrid, millele CO2 peale tõmmatakse.

Aga kas tegelikult ikka on teada CO2'ga "gaasitatava" vee parameetrid?
Kui kasutada kahe filtri seda üldtuntud eelist, et neid saab akvaariumi veekeskkonna
stabiilsuse tagamiseks korda mööda puhastada ning seda ka teha, siis läheb asi jamaks.

Toon kokreetse näite.
Kui värskelt puhastatud on see filter, mille järel on andur ühendatud,
siis selles filtris on vaadeldaval hetkel biofiltratsioon häiritud ning seal on
hapnikutarve väiksem ja sellest tuulenevalt ka väljuv vesi CO2 vaesem.
Kontrollmehanism otsustab eksliku/mittetäieliku näidu alusel balloonist CO2 peale tõmmata.
Samas see teine filter, mille veele CO2 peale tõmmatakse töötab ju hästi, aga
seda kahjuks kontroller ei tea ja regulaatorsüsteem kompenseerib puudujäägi üle.

Kui värskelt on puhastatud aga ilma andurita filter, siis on hoopis selle
andurita filtri biofiltratsioon häiritud ja filtrist väljuv vesi CO2 vaesem.
Kuna aga kontrolleri andur on teise fitri taga, siis kontrollmehanismil pole
õrna aimugi, et kuskil on CO2 puudujääk, mida peaks nagu kompenseerima.
Seega filtreid kordamööda puhastades tekkib antud juhul oht, et regulaatori
rakendumine on ekslik ja CO2 sisalduse ja PH kõikumine hoopis võimendub.

Teine küsimusi tekitav koht on see, et PH-andur on survetorustikus.
Teatavasti suudavad suurema surve all olevad vedelikud rohkem gaasi lahustada kui
väiksema surve all olevad vedelikud - kraanist akvaariumi lastud vees tekkivate mullide näide!
Samas aga teab igaüks ka limonaadipudeli näitel, et süsihapegaasi ja süsihappe tasakaalu
reaktsioon ja tasakaal sõltub otseselt keskkonna rõhust. Seega minu järeldus on, et selle surve
all oleva vee PH näit on hoopis midagi muud, kui normaalrõhu all oleva vee PH näit. Mõtlemise koht!

Kolmandaks on skeemile pealevaadates ja seda analüüsides selge, et
akvaariumi vee PH'd otseselt ei mõõdeta vaid mõõtmine on kaudse iseloomuga.
Seega ei ole ka mõõtmise täpsus eriti kiita, kui kõiki neid aspekte kombineerida.

Kui nüüd asi küberneetika teaduse konteksti viia, siis lihtsamatest
regulaattorsüsteemidest kõige efektiivsem on nn tagasisideme tüüp,
kus kontroller võtaks info otse väljundilt ehk akvaariumi elukeskonnast.

Selle eelis ja efektiivsus avaldub just sisendite mitte täieliku informatsiooni tingimustes.
Ei ole ju täpselt teada kõikide vaadeldava akvaariumi CO2 ja PH parameetrite tekkemehanism,
ega omavaheline vahekord ja koostoime. Aga siiski on võimalik mõõta ilma moonutusteta
otsest elukeskkonna PH kõrvalekallet optimaalsest tasemest ehk nn väljundi kõrvallekallet
eesmärgi pärasest olukorrast (näit võtta otse akvaariumi veest) ja siis ühte sisendit
kontrollides (CO2 tehislik lisamine) sellega valitsevat olukorda soovitud suunas reguleerida.

Oluline on võtta moonutusteta näit ehk siis PH-taseme lugem otse akvaariumist.
See oleks minu ettepanek.

Jälle üks huvitav teema...

Aga selle täpisteaduse juurde ?

Selle pika selgituse juures jäi mul küll segaseks kui suurest PH näidu kõikumisest on jutt. Mulle pigem tundus, et asi kuidagi selle juuksekarva lõhki ajamise skaalal... ehk eesti keeles ebaoluline vahe...
Aga huvitav oleks mõne näite peal faktidest ka aru saada kas see kõikumine PH's akva vee ja peale filtrit mõõdetuna on kümnendike või sajandike tasemel, ja millises suurusjärgus?

_________________
125L vett ja väike troopika.

Nii ei lahenda ka kõiki võimalikke küsimusi. Akvas on alati mingi kindla iseloomuga vee liikumine, erinevad tsoonid. Kas õigem on mõõta ülevalt pinna lähedalt (seal ju co2 sisaldus natuke väiksem ) või madalamalt. Kas võib uskuda, et vee ringvool kastis hoiab co2 igal pool stabiilsena, nii et võiks mõõta mistahes punktis. Kui ongi natuke erinev Ph, vähemalt on stabiilne ja selle järgi võib co2 pealeandmist juhtida ? Öösel ja päeval soojeneb vesi kastis erinevalt, mis veidi mõjutab vee liikumist.

Temperatuur ja rõhk mõjutavad ka Ph näitu, aga ei muutu nii palju, et kastist mõõtes arvestama peaks.

Juuksekarva tasub lõhki ajada küll, kui on head materjali ja tahtmist. Selles mõttes tänud Silverile, kes süsteemis kahtlased momendid välja tõi. Lisan omalt poolt veel teist samapalju. Vaataks, mis välja tuleb. Ise ei pane kõike tähele, kollektiivne mõte hoopis teine asi, läheb huvitavaks.

Tegin ligikaudse arvestuse vee liikumise kohta filtris. 2028 filtri siseruumala 7,3L. Oletame, et vett mahub sinna 6L, mitte rohkem, täitematerjalid ju ka seal sees. Minimaalselt 700L/h jookseb vesi läbi filtri. See tähendab 6L vett läbib filtri 30sek jooksul. Soovituslik co2 sisaldus selles vees (taimeakvaarium) oleks 20mg/L. 6L/30sek on keskmine kiirus. Osa veest läbib filtri lühemat teed mööda, osa satub mingisse pöörisesse, jõuab hiljem välja. 6L on siis arvestuse jaoks täpne suurus.

Kas kellelgi on oletusi selle kohta, mida bakterid jõuavad teha 30sek jooksul 6L veega, milles on kokku 120mg co2 ? Järgmise 30sek pärast on kogu filtris juba uus vesi, mida bakterid kohe järama hakkavad ? Kas nad ikka on nii kiired ? (need suurused on kõige “mustem stsenaarium”) See võimalik Ph erinevus on see moment, mille peale ma ei ole varem mõelnud. Kas see erinevus saab olla samas suurusjärgus muude võimalike hädadega, mis mõõtmist kollitavad ?
Kas peaks püüdma kuidagi arvutada aeroobse bakterikoloonia töökoormust lämmastikutsüklis, et ainevahetuse kiirust oletada ?

Sellised süsteemid tasub põhjalikult läbi mõelda . Reaalne oht ei ole nendes parameetrites, mis püsiva mõõtevea annavad. Näit võib olla stabiilselt nihkes erinevate mõjude koostööna ja seda saab arvesse võtta kontrolleri reguleerimisel, kui tõesti vajalik tundub.

Häda saab tekkida sellise mõõteveaga, millest algab progresseeruv hälve ja Ph mingi perioodiga kõikuma hakkab. Praegu sellist võimalust ei näe. Sama skeem koos ühe filtriga töötas hästi, kui mitte arvestada filtri vähest läbivoolu (mis ei olnudki halb, aga ei vastanud minu ettekujutusele heast filtrist).

Neid parameetreid, mis Ph anduri näitu mõjutavad, on praeguses olukorras terve hulk.

Rõhk elektroodi asukohas tundub esimesel pilgul nagu midagi 0,1bar ehk (0.8m anduri asukohast akva veepiirini + pumba väljundi rõhk ?) . See on nii seisva C+3000 korral.
Töötav pump tekitab filtrite väljundis hõrenduse ja arvatavasti on anduri juures tegelikult väike alarõhk. Ühe filtriga süsteemis jõudis see pump co2 reaktorisse vedada -0,15 bar alarõhu. See oli ühe filtri ja väikeste 16/22 voolikutega. Rõhk anduri juures oleneb filtri täitumisest, voolikute puhtusest, filtri läbivoolu piiramisest. Mingi mõju neil sündmustel on.

Mõõtevea seisukohast ei ole vahet, kas väike rõhk ühele või teisele poole. Oluline, et suuri muutusi ei oleks.

Veevoolu kiirus elektroodi juures muudab näitu veidi. Samamoodi ei ole veevoolus erilisi muutusi ja mõju on nagunii väike.

Temperatuur muudab anduri näitu. Kindlasti kasutan akvas aeg-ajalt erinevat temp. Temperatuuri mõju mõõtmisele on lihtsalt leitav aga töö ei tasu ära. Minu teada sellistel anduritel temperatuuriteguri kompenseerimist sees ei ole. Päris kindlalt ei tea.

Ph elektroodi enda tervis ei ole ka rauast. Näidu täpsus hetkel oleneb sellest kas ja kui täpselt on elektrood kalibreeritud. See, et konroller näitab täpsusega 0,01 ühikut, ei ütle midagi elektroodi stabiilsuse kohta. Ei ole mõtet mõnes parameetris end sajandiku täpsusega vaevata, kui elektrood ise selles suurusjärgus ei püsi. Elektrood võib ühelt maalt üldse metsa poole panna ja co2 pealeandmine samamoodi. Max võimalik pealevoolu kiirus peab olema nõelklapiga piiratud nii, et co2 tase ei saa ohliku piirini minna .



Väga nõus sellega . Hea oleks, kui saaks aru, mis suunas protsessid liiguvad ja oskaks olla nii, et akva töötamist ise ei segaks. Ei tea ju sedagi, kas ööpäevane Ph kõikumine, mis looduses olemas, akvaariumis ka kasulik oleks. Või on kõigi näitajate stabiilsus parem.

Ma ise seda Ph kontrollerit väga vajalikuks ei peagi. Samas enam-vähem täpset Ph näitu näha on ka hea. Kunagi arvasin küll, et kui kõik võimalikud asjandused ühte kappi koguda, siis on omal vähem mõtlemist. See võib vabalt ka vastupidi olla.

_________________
430L

temp. ja rõhu mõju Ph mõõtmisel:
http://www.vaisala.com/instruments/temperature-pressure-co2.html

peale pikemat nuputamist ( minu läbisaamine valemitega ei ole kõige parem ) sain midagi sellist:

temp muutumine +/- 5C muudab elektroodi näitu +/- 1,4%
madalamal temperatuuril näit kõrgem kui tegelik

rõhu muutumine +/- 0,1bar muudab elektroodi näitu +/- 11%
madalamal rõhul näit madalam kui tegelik

rõhu täpset mõju saab hinnata töötava süsteemi peal. Ilmselt tulebki näidu lugemisel arvestada sellega. Oleks vajadus täpseks mõõtmisega, peaks selles skeemis kontrolleril olema ka rõhuandur, mis mõõteviga vähendab...

_________________
430L

Foorumist on mitmel korral läbi käinud repliik "see pole ju raketiteadus", aga see siin kipub sinnas suunas liikuvat Respekt Käpikule ja kõigile, kes oskavad ja tahavad selles osas sõna võtta ning oma oskusi-teadmisi jagada. Põnev!

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

hea valik oleks selle raketiga ise mitte lennata.. vähemalt mitte selle co2 korrektsioonivalemi järgi, mis eelmises postis andsin. Valem on hea, aga ei kehti Ph elektroodi kohta. Kehtib vahetult co2 mõõtmisel gaasi ruumala järgi. Sellest ei ole siin üldse kasu. Jäin mõtlema, et rõhu muutus ei saa ju nii metsikult mõjuda. Kohe leian parema.

_________________
430L

Ära otsi!

Tee midagi mõistlikumat - ehi kuuske või määri suuski.
Nende valemitega on veel hullem, kui mistahes raketiteadusega.
Tundmatuid protsesse (bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi) on täpseteks arvutusteks ropult palju.
Neid valemeid ei saa meie reaalsete vahendite ja kättesaadavate ressursside juures mitte
kunagi tööle, sest kõiki neid vajalikke näitajaid ei suudaks keegi mitte kunagi ära mõõta.

Selleks ongi see minu poolt kirjeldatud triviaalne süsteemi regulaatormehanism laialt kasutusel.
See on siis see juhtimine kõrvalekallete ehk tagasisideme skeem alusel, kus regulaatori rakendamiseks
võetakse tagasiside otse väljundilt ehk siis meie kontekstis akvaariumi elukeskonna veelt.
Ning väljunndilt võetud tagasisideme analüüsi abil mõjutatakse tervet süsteemi ühe sisendi kaudu,
et saavutada olukord, kus väljundi parameetrid oleksid maksimaalselt lähedal eesmärgipärasele.
See annab kõige väiksema vaevaga kõige täpsema tulemuse ehk siis efektiivsus on maksimaalne.

Ma sõnastan selle mõtte nii, et kuna mõõdetakse otseselt soovitud tulemuse täitmist, siis kaob
ära igasuguste keeruliste protsesside iseloomu, koostoime ja vahekorra proportsiooonide hindamine.
Veelgi enam, kui eespool mainiti ka seda olulist mõtet, et tegelikult ju akvaariumis
ööpäevase tsükli jooksul PH kõigubnii ajas, kui ka ruumis, siis minu kirjeldatud
skeem arvestaks ka seda ajalist kõikumist automaatselt maksimaalsel võimalikul määral.

Kui ma enne neid erinevaid küsimusi lahkasin, siis ei tulnud vist päris selgelt välja see oluline
mõte, et väga hull lugu on siis, kui kõikide nende protsesside problemid kuhjuvad ja võimendavad
üksteist kuna ebatäpsused ja kõrvaklekalded liituvad ühes suunas ja ei kompenseeri üksteist.
Ja kui nüüd veel ratsionaalselt mõelda, siis kaob kogu selle kõrgtehnolaoogia ja tagaaetava
täpsuse mõte üldse ära, kui sellised puudujäägid on juba eos sisse programeeritud.
Mistahes arvutuse ja analüüsi tulemused ei saa olla täpsemad, kui on uuritavad lähteandmed.

Võtan head nõu kuulda.

Natuke mõtlemist vahepeal tuli kasuks. Praegune skeem toimib piisava täpsusega vaatamata nendele puudustele, millest juttu oli. Elektrood võib asuda mistahes kohas välja arvatud co2 reaktori väljund. Erinevused ei ole siin käesolevate vahenditega mõõdetavad. Ma ei vaidle üldse vastu sellele, et elektroodi õige koht on kastis sees, aga nähtavat erinevust nendes praegustes tingimustes ei tule. Oleks vee tsirkulatsioon läbi filtrite 20L/h sama ruumala juures, oleks teine asi.

Need mõõtevead, mis siin teoreetiliselt on olemas, ei anna tunda ja ei summeeru tajutava suuruseni selle veevoolu juures.

Mõistliku tegevusena oleks praegu vaja saagida üht torujuppi vee läbivoolu mõõtmise tarvis. Ainus tuntav takistus on vajaliku toru puudumine . Tarvis on läbipaistvat toru (akrüül, pvc) siseläbimõõduga 30mm. 28-32mm oleks ka veel ok. Toru pikkust 10cm. Kui kellelgi on midagi sellist pakkuda, oleksin väga huvitatud. See ongi vist viimane asi lõpetada, saaks otsad kokku ja vee sisse lasta.

_________________
430L

Jupp aega siin vaikus olnud. Hea uudis on see, et vahepeal tõesti midagi toimunud ei ole . Vee trirkulatsiooni andur sai just valmis ja nüüd ei peaks enam millegi taha pidama jääma. Oli põhimõtteline tahtmine see asi kokku panna enne kui kasti vesi sisse lasta. Läbipaistva PVC toru leidmisega läks aega. Heixer lõpuks selle avastas Basseinitehnika AS varude hulgast.

Välisläbimõõt 40mm, seest 35. Natuke jämedam, kui tarvis, aga saab hakkama. Selle mõõdu peale on liimitavad otsakorgid ka olemas, läheb lihtsalt kokku. Hydor Prime 10 impelleri labad tundusid väga väikese pindalaga, nendele liimisin selga 3-4 korda suurema pinnaga õhukesest PVC materjalist tükid:



Vaade toru otsast:



Paar laba on väiksema kaldenurgaga juhtunud, ei hakanud uuesti juppideks võtma. Asja omadused sellest ei olene. Toru sisepinna ja impelleri vahel vaba ruumi 1,5-2mm.

Ülemine otsakork, mille küljes väike karp (Halli andur selle sees):



Otsakorkidesse lasin 3/4´´ keerme, sinna külge üleminekud vooliku jaoks (Bauhoff´i poest). Pildi peal keskmine toru valepidi - impelleri magnet peab olema selle otsa pool, kus anduri karp asub:



Vooliku üleminekud keerasin kohale akvasilikooniga, mis ei ole hea mõte, aga ei tulnud midagi paremt pähe. Otsad peaksid olema lahtivõetavad, kunagi võib-olla vaja seda asjandust puhastada. Päris kinni liimida ei tahaks ja keermeteip ka hästi ei lähe sinna (Plasti sisse lõigatud keere on karvase pinnaga)



Asjandus kokkupandud kujul:



Just selle koha peal tuli mõte kontrollida, ka Halli andur selle distantsi pealt ikka toimib. Läks õnneks - kauguse poolest (impelleri magnetist anduri pinnani ) on siin varu veel 5mm. Väiksema magneti kasutamisel peaks toru läbimõõt olema ka väiksem.

Peale poolepäevast "kõrgtehnoloogilist viilimist" ei pidanud närv vastu ja valmis saanud imeasja kontrollimiseks mõtlesin kasutada sellist kompositsiooni :



Algne mõte oli hea, aga vähemalt kahel põhjusel oleks ma sama hästi võinud vett läbi selle ostsillograafi lasta :

1. Ühest normaalsest dushisegistist ei saagi kuigi palju vett korraga kätte. Praegusel juhul oli max 720L/h, mida järjestikku ühendatud mehaanilise veemõõtja abil ka täpselt lugeda sai.

2. Isearetatud mõõtja impeller pöörleb päris rahulikult. Kuni selle vooluhulgani, mis kasutada oli, sai pöördeid LED-i vilkumise järgi niisama lugeda. Igal pöördel 1/3 ajast LED põleb, 2/3 kustunud. Ajaline jaotus oleneb magneti ja anduri vahelisest kaugusest.

720L/h on siis 12L/min. Selle vooluhulga juures andis LED keskmiselt 120 impulssi minutis, tähendab 1L vee läbivoolu peale teeb impeller 10 pööret. Päris juhuslikult on selline suhtarv juhtunud. Kui voolukiirus alla 400L/h lasta, vajub lugemise täpsus ära, lugeja sees vee kiirus liiga väike.

Kokkuvõtteks võib öelda, et alates 500L/h näitab üsna täpselt. Tegin kokku 15-20 mõõtmist erinevate vooluhulkadega 500-700L Ei näe asjal mingit häda.

Näidikublokki praegu tegema ei hakka, kunagi edaspidi panen kokku. Jubinad olemas (numbriline LCD näit) aga sellega läheb terve päev ja kasti juures on olulisemat teha.

_________________
430L

Filtritesse sai selline sisu:



vasakult:

1. JBL Symec Micro

2. Eheim filtripadi (tegelikult sama, mis filtrivill)

3. JBL filtrivill 2 kihti

4. biosubstraat, seda nagu vähevõitu, aga väikese/keskmise kalade hulga kohta piisav.

5. Eheim filtripadi, jämeda struktuuriga

6. „makaronid”

Suurema filtri alumised krõbuskid olid varem kasutusel, sellepärast sellise värvusega. Mõlemas filtris sama sisu, 2korvi. Suure filtri kolmanda korvi koht läks jahutuse spiraali jaoks ära, eespool oli näha.

Kõige ülemine materlal Symec Micro tuleb võimalikult tihedalt korvi ja filtri kesta vahele ajada, metalljoonlaud on selleks täiesti asendamatu riist:



Ei oleks mõtet kasutada nii head materjali ja seejuures lasta osa vett kusagilt vahelt niisama läbi voolata.

Külje pealt näeb välja nii:



sentimeetri jagu ulatub kangas korvi servast allapoole, seda on hea materjali lõikamise juures silmas pidada.

Viimane jubin filtrisse on hõredaks „tuunitud” rest, mis laseb normaalselt vett läbi, õigemini ei kata kinni Symec´i pinda, mis tähendab paremat läbivoolu.



Loodan, et ei pea filtreid lähema poole aasta jooksul lahti võtma. Filtrivill ja Symec on tegelikult paljude kasutajate arvates loodud nagu selleks, et filter kogu aeg lahti-kokku käiks. Tahan selle akva juures nüüd näha, mismoodi filtri läbivoolud ajaliselt vajuma hakkavad ja kuidas filtrite jõud sellega hakkama saab. See eespool näidatud veevoolu mõõtja on just sel põhjusel tehtud, et hea lihtne ülevaade oleks. Eheim 2028 ja 2226 ei ole ehk päris head „keskmised” filtrid, neil mõlemal on tõstekõrgus vist 2m. Tulemus arvatavasti ei kehti siis nõrgematele filtritele, aga nagunii oleks erinevused tingitud rohkem akva kooslusest (läbu hulgast ja iseluoomust).

Omamoodi elamus alguses näha, kuidas vesi läbipaistvates voolikutes koos õhumullidega ringi tuiskab:



Eile sain siis esimese veeproovi tehtud. Midagi väga valesti ei läinud, põrand kuiv seni. Vesi tiksub aeglaselt peale läbi RO filtri, praegu 150L sees, sain filtrid ära kontrollida, et midagi ei leki ja kõik toimib. Ainus erand on seni veevahetuse pump, millele minu tehtud ühenduse kohast lihtsalt ei anta vett, mida välja pumbata. (kahe paralleelse filtri tõmme on nii kõva, et tühjenduspumba voolikut mööda hakkab õhk filtrite poole liikuma ja tühjenduspump jääb kuivale). Tuleb tühjenduspumba ots kuhugi mujale ühendada, akva vasakus otsas on üks kasutamata põhjaläbiviik, läheb selle külge.

Ph kontrolleril nüüd uus elektrood ja kalibreeritud ka, näitab täiesti usutavat numbrit:



See näit on Kh, Gh 2-3 juures ilma co2 lisamiseta, tudub usutav. Kanisterfiltrid täitsin enne ühendamist trassiveega Kh, Gh 15. Kokku peaks olema praegu siis 2-3 ühikut vee karedust.

Filtrite tagasivool on kännu taha peidetud:



Veevool on siin väga tagasihoidlik, rohkem ei saa peale keerata, vesi nii madal, et teiselt poolt hakkab õhk sisse tulema muidu.

Üldpilt eilse seisuga:



Korralik känd on. Vesi tundub juba praegu selline nagu oleks hommikune espresso valesse kohta sattunud. Pildi peal isegi parem kui tegelikult. Siin ongi just õige koht küsida, kuidas siis optiwhite klaas tundub ? Vastan ilmselt aasta-kahe pärast (arvestades kännu suurust) .

Kõik bakteritesse puutuv materjal on seni „uus”. Midagi töötavast kastist sisse toonud ei ole. Järgmisel nädalal peab taimede peale mõtlema ja natuke valmis bakterit ka varuma, muidu vist visa see algus.

Natuke huvitav tundub ilma kaladeta kasti sissetöötamine :

http://www.thetropicaltank.co.uk/flc-data.htm

Sellel lingil hea tabel, kus asjade käik näha. Huvi pärast proovin. Käisin apteegist läbi, võtsin topsi nuuskpiiritust kaasa:



See peaks sobima. Natuke enne arvutasin, siis kallasin 10mL akvasse (150-170L vett). Arvestasin, et tuleks 5mg/L . Ph näit läks kohe üles, 5 min peale valamist Ph 8.9 Enne seda oli 7.3

Nuuskpiiritus on 10% ammooniumhüdroksiid, aluselise reaktsiooniga.

Vee temp panin 28C, sissetöötamisel ehk kasulik.


Veel piltidega infot (fishless cyckling) :

http://www.fishkeeping.co.uk/articles_51/fishless-cycling-article.htm

Akva sisustuse osas häid mõtteid seni ei ole. Känd on kohal, edasine selgub töö käigus.
Ekstreemvalgustust ja veepinnani kasvavat salatit seekord arvatavasti ei tule.

_________________
430L