foorum.akvarist.ee

Oled sa ledidega mässanud?
Ma siin üritan teha vihmasüsteemi ja tuli pähe, et võiks ju mõne lediga ühtlasi ka äikesetormi kohe kompunnida.
Kõlab edevalt, aga nojah...

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Ootused, tulemused ja järeldused on selle akvaariumi toimimise juures seni olnud ilma suurema seoseta. Üldiselt tähendab see, et taimeakvaariumi projekt ei läinud käima. Nagu mingi needus selle asjaga.

Ma ei teagi enam, kui palju erinevaid vetikaid kastist läbi on käinud ja järjest vähem on tahtmist nende kohta mingeid oletusi teha. Oletused on tõesed mingites piirides aga et piirid on samuti oletatavad, ei ole järeldustel praktilist väärtust. Praegu näeb kast välja selline:



Mis põhjusel niisugused elukad muidu normaalsesse taimeakvasse sattusid ?



Mitte päris juhuslikult. Vahepeal akvas kalu ei olnudki, proovisin keskkonda võimalikult kontrollida veevahetuste ja lisanditega. Midagi tähelepanuväärset sellest ei tulnud. Kuidagi tekkis mõte, et ilma orgaanikata ehk ei saagi asja käima. Ahelast nagu üks lüli puudu. Niisama kalatoitu vette kallata ka ei tahtnud. Malawi ja taimed ei ole ühes kastis vaatamiseks võib-olla päris õige, aga kui juba niimoodi läks, ok, päästku end kes saab (taimede kohta see) ja tulevik näitab.

Kastis sellised kalad praeguse seisuga:


Pseudotropheus estherae 2

Pseudotropheus socolofi 2

Pseudotropheus acei 12

Tropheus duboisi halembe 4

Labidochromis caeruleus 2

Hemichromis lifalili 2

Aulonocara ? 3

Tehnika osas ei ole midagi olulist muutnud. Valgustusega oli veidrus, et ei saanud normaalset pilti vaatamiseks. Kuidagi hall ja ebahuvitav olenemata valguse tugevusest oli. Akva taga oleva seina valgustamine andis hea effekti:



Valgustatud sein nagu suurendab kontrasti, kuigi akvaariumi sisse sealt suurt midagi ei tule:



54w toru (30w ballastiga käib, muidu liiga valge) Sylvania Aquastar kinnitasin kaane serva külge. Valgus sealt ülespoole ei lähe, alumiiniumprofiilist kate on peal:




Ma ei saagi aru, kuhu see valgus siin kaob või mida sellega tehakse. Keegi sööb neid footoneid või ? näha ei ole, et 400w kaane all on. Kasti kõrgus 70cm ja tume põhjapinnas natuke ehk mõjub, aga see ei ole seletus. Selle kasti nahka imetakse seinakontaktist 580w (see on valgustus+filtrid,pumbad). Soojendus ja jahutus on veel eraldi number, neid ei ole küll tavaliselt vaja.

Suvel oli jahutus väga abiks, hoidsin kastis 24 kraadi, tahtsin näha kas vetikas madalamal temperatuuril aeglasemalt kasvab. Ei olnud mingit vahet, jäin katsega rahule ja edaspidi nii ei tee. Tunduks nagu loogiline, et igasugune läbu kasvab soojaga paremini ja natuke jahedam vesi võiks olla selgem. Tegelikult sellist erinevust ei näinud ja 24 vs 27 kraadi on soojemas vees GDA (roheline tolmutaoline vetikas eriti esiklaasil) isegi aeglasema kasvuga. See võib muidugi oleneda teadmata asjaoludest aga madal temp ei vähendanud ühegi vetika kasvu.

Tegelikult ma olin neid taimi ja vetikaid (eriti neid viimaseid) nii palju näinud et midagi võimalikult erinevat oli vaja.



Socolofi üritab siin midagi seletada:



Lifad üldiselt ei suhtle ülejäänud seltskonnaga, nad on teisest regioonist ja ei saa aru, mis "öeldakse" . kommunikatsiooniprobleemid.
kord on juhtunud, et seljauimest on jupp kadunud, see ongi siin näha, tähendab mingid kokkupuuted on olnud.



Socolofi näeb välja nagu mõtlev kala kuigi ma kahtlustan et tema esimene mõte on kusagilt midagi söödavat leida.



Vähemgi liikumine kasti ümber tekitab lootusi:



Aulonocara :




Alumise pildi värvid ongi sellised. Ei tundu normaalne. 2 kala niisugused nagu esimesel pildil, kolmas veidra värvusega.



Pseudotropheus acei








pidev vetikanärimine on mõned taimed juba läbi kulutanud. Selle kala aktiivsus oleneb vee temperatuurist väga äkiliselt: 24 kraadi juures kõik korras aga vetikat näksivad täiesti isutult, nagu vastu tahtmist. Vesi 26-27 kogu elu 3 korda aktiivsem.


suurem osa ööpäevast valitseb kastis justkui üldine nälg, kõik mis liigub või ei, võiks olla söödav:







see tagurpidi kuuse taoline moodustis on Eustralis stellata, mida pügatakse umbes sama kiiresti, kui juurde kasvab. Protsess ei ole otseselt kuritahtlik, kõik läheb söögiks. Niisama taimesodi ei teki.



kui see täpiline kala oleks suurem ja elaks kuival maal, ma ei läheks õue:



Tropheus duboisi:

_________________
430L

Mis siis viimasel ajal selgunud, mis toimib või mitte? Tegelikult on laiskus jõudnud mingi kriitilise piirini, kus ilma mõistliku põhjuseta ei tahaks midagi sebida ega järeldada. Kuidagi on õnnestunud jõuda sinnamaale et isegi kui näpud tuntavalt sügelevad, ei lähe kohe akva kallale asju paremaks tegema. See aeg on ära olnud. Asjade stabiliseerumine võtab palju aega ja kui kogu aeg seda mõjutada, ei näegi tulemust. Lihtsalt ei ole aru saada, kuhupoole akva ise tüürib ja mis osa on pideval sekkumisel. Igasugused untsuläinud asjad sunnivad rohkem mõtet pingutama. Vähegi arvestatava järelduse jaoks on vaja näha asjade ikaldumist, nende taastumist/paranemist ja võimalikke põhjusi.
Tundub, et lihtsalt hästi toimivast akvast ei saa järeldusi, ainult nahkaläinud projekt ei ütle ka midagi. On vaja nagu tervikut, ütleme hästi alustanud akvat, mille tasakaal on kusagil hävinud ja siis lõpuks taastunud. Järjepidev protsess, kus ei ole väga jõulist sekkumist olnud, nagu restart või pikem vetikavõitlus keemia kasutamisega. Üldiselt akva kipub oma aruga ikka toimiva stabiilsuse poole, oleks omal niipalju aru, et seda võimaldada. Ei tundu nagu keeruline, vähemalt teoreetiliselt.

See 430L on nüüd nii kaua käinud küll, et midagi saab öelda tehnika kohta selles mõttes, milised pingutused olid põhjendatud ja kuidas iga iga asi kokkuvõttes tulemust muudab. Tulemus selles mõttes, mis kergesti silmaga nähtavaid muutusi põhjustab. See, mis pika aja jooksul kastis toimub, ei ole nii lihtsalt nähtav ja järeldus kehtib ilmselt ainult selles kastis ja sel korral. Liiga palju on tegureid, mida heal juhul saab ainult oletada. Kasti sisu ise on muidugi ka esialgu ebaselge iseloomuga – taimeakvaariumiks mõeldud veeparameetrid (gh4,kh4, madal Ph, co2 lisamine), tugev valgustus 1w/L ja kõige tipuks jõuk ahvenaid, kes on hästi kohanenud ilma agressiooniprobleemideta. Vist on hea seltskond juhtunud.

Lasen mõnda aega veel sama veekoostisega edasi, siis edaspidi proovin karedust aeglaselt tõsta, kalad oleks eluga rohkem rahul.
Päris alguses, peale käivitamist, näeb iga akvaarium küllaltki hea välja. Vähemalt ei ole seal mingit vetikahullust, millega võitlemine on midagi taolist nagu oma saba tagaajamine – ei ole vahet, kui kiiresti seda teha. Kusagil hiljem tuleb heal juhul see aeg, kus akva päriselt töötab ja kannatab edukalt välja päris suuri mõjutusi (suured veevahetused, tugev valgustus, toitainete erinev kontsentratsioon - see rohkem taimeakvaariumi küsimus).

Ma ei ole vetikate suhtes kuidagi paranoiline, aga kui need hakkavad normaalset elutegevust segama, tähendab lisaaega küsima, eelistan ikkagi ilma nendeta hakkama saada. Teiselt poolt tahaks akvas sellist valgustust, et kalad ja taimed näeksid välja võimalikult tõepärased. See mõiste võib olla igaühele natuke erinev. Kui satud akvaariumi juurde ja tunned, et peaks kauemaks vaatama jääma, on korras. Ei pea muretsema selle pärast, et kõike saab teha teistmoodi või et praeguse Led-revolutsiooni valguses võiks iga muu valgusallikaga tegelemine nagu kivikirve modifitseerimine. Enam-vähem iga asi on millekski hea. Hea, kui saab mitut moodi. Muidu ei oleks mõtet proovidagi.

Vaatan nüüd kriitiliselt üle need suuremad jõupingutused, mis akva ehitamisel ette tulid. Aeg algusest praeguseni on olnud paraja pikkusega ja saab öelda, mis omadused on niiöelda pidama jäänud ja väärt kusagil mõnes teises projektis kordamist.
Kõige keerulisem on akvaariumi juures midagi kitsamalt ja täpsemalt seletada nii, et see samal ajal ei läheks väga kokku vähemalt kümne sama olulise asjaga.

Valgustus.
Sellega sai vist kõige rohkem jama nähtud. Midagi valmis ehitada käib isegi päris kiiresti võrreldes selle ajaga, kuni saab midagi öelda asja toimimise kohta. Oleneb asja keerukusest ka. Lihtsama asjaga risk väiksem. Kindla peale minek on ainult poest toodud valmis komplektiga, see käib 100% nii nagu lubatud. Ei midagi ekstreemset ega erilist, aga see-eest mõtlemist vähem. Jääb muude asjade jaoks ka aega.

Valgustus selle 430L akva peal siis niiöelda hübriid 5 dimmeriga luminofoori +2 metallhaliid (MH). Kusagil eespool on sellest midagi kirjas ka, aga aeg on edasi läinud ja mõni järeldus vöib-olla muutunud, niiöelda edasiminek ehk.

Mis tõbi ikkagi tegelikult ajab kasutama MH pirni seal, kus seda on tehniliselt keeruline teha ? Kas jama ära tasub ja kas akva ei ole vahepeal maha põlenud ? Kas niiviisi koos luminofoortorudega oleks lihtsam MH asemel leida sobiv powerLED ja väiksema tööhulgaga sama tulemus saada ? MH ei ole praegusel ajal nagu väga atraktiivne. Ei ole uusi paremate omadustega pirne ilmunud. Tehnoloogiliselt on vist piir ees, ei tule suuremat effektiivsust ega paremat spektrit. Võib rahulikult otsida nende pirnide hulgast, mis 3-4 aastat juba toodetud.

MH kasutamise mõte ise tekkis kunagi vene foorumit lugedes, kus jäi mulje et vähemalt Ameerika on nüüd veelkord avastatud. See, mida MH valgustus taimeakvaariumi peal head annab, on suhteliselt udune küsimus olnud. Julgen öelda, et visuaalne effekt, mida see terav punktvalgus joonistab, ongi ainus hea omadus, mille nimel kaasnevad ebamugavused tasub üle elada. Ma vist ei märgiks seda MH kasutamist üldse tulemusena, kui viimasel ajal ei oleks infot juurde tulnud. Olulised asjad võivad olla samas käeulatuses ja vabalt märkamata jääda. Aeg on oluline.

Taimeakvaariumi jaoks sobivate MH pirnide valik tundub olevat vahemikus 4200-8000K. Marko kasutas oma 1000L akvas 8000K mis tundus päris hea. Mageveeakvaariumi tarbeks on MH värviülekanne tegelikult halb, vaatamata kõigile headele kuuldustele, tootja antud heale CRI indeksile ja pirnide valikule . Punane spektriosa on üsna olematu, 4200, 5600K pirnidel roheline-kollane väga tugeva rõhuga. Värviülekande põhjal otsustades on luminofoorvalgus tunduvalt parem, aga pilt ``rahulikum``, ilma varjudeta ja vähem kontrastne.
Et mõlemal valgusallikal on omad head omadused, võiks need ühes valgustis koos olla.

Madalamas spektriosas on valida kahe eri tüüpi MH vahel: HCI ja HQI. HCI on uuem, keraamilise elemendiga aga saadaval ainult 3000 ja 4200K. HCI on parema spektriga, katab laiemalt, kahju et ei tehta üle 4200k.

4200K Osram Powerball sai valitud, edasi vaja mõelda, mis torud kõrvale sobivad.

1. Normaalse spektriga valguse saamiseks peavad MH ja luminofoorlambi spektrid üksteist kompenseerima. Kui veel tahta, et valgus taimedele ka midagi annaks, siis on Grolux luminofoor hädavajalik. (metallhaliid annab taimede kasvuks vähevõitu, ei ole effektiivne sest punast valgust sealt peaaegu ei tule).

2. Spektri ülemisest otsast jääb puudu veel 10 000K ReefWhite või midagi samalaadset.

3. Nüüd oletades et on ikka veel on isu head asja paremaks teha, kas sobiks lisada mõni hea laia spektriga korralik toru nagu 965, JBL Solar Ultra Natur ,Sylvania Aquastar, Viva-Llite(väga hea täis-spektri toru)?
Eesmärk võiks olla 4200K MH + Grolux valguspildi silumine. Ei saa selliseid selliseid asju sinna lisada, rohelise osas tekib iiga tugev tõus, pildi kontrastsus hävib.


Vajalik toimiv pirnide kooslus on siis hetkel selline:

Osram Powerball HCI 2 # 70W
Sylvania Grolux T5 4 # 54W
Reef White 10 000K T5 54W

Wattide kohta veel täpsustus, et 2tk T5 39W saavad ka tegelikult 54w tarbimiseks, kõigil torudel on samad ballastid.

Päris ootamatult tuleb neist valgusallikatest ühtekokku hea üldpilt. Kontrastne, kõik värvid kalad/taimed on erksad, valguse/varjude liikumine jätab väga loomuliku mulje. Samal ajal taimede suhtes on valgus niiöelda funktsionaalne – Grolux torude spekter taimele kõige vajalikum.

Alguses oli nende reguleeritavate (dim ballastid) luminofooridega mõte üldist valgustugevust päeva jooksul muuta, et mitte pika ja tugeva valgustusega kasti üle võlli lasta. Praegu on kogu max võimsus peal 8.00-16.00 ja stabiliseerunud akvas ei ole mingit nähtavat vajadust valgust vähem anda.
Oli ka mõte MH osa kasutada ainult osalise ajaga, keskpäevase valguse andmiseks. Vaatamiseks sobiv valgus takib ikkagi ainult siis kui kõik 100% peal. Nii et dimmeriga ballastide kasu on olnud tegelikult ühekordne, sai väga piltlikult näha, kuidas mingi toru näiteks 50% peal mõjub. See vigur muidugi ka nende dimmeritega, et ei hommikul ega õhtul ei pane üldse tähele seda momenti, kui akvaariumis päev algab või otsa saab. Praktilist väärtust ei näe asjal, valgust nagunii alati vähe, mida seal siis dimmida ?

Lühemalt öeldes on on sedasorti valgustuse iva selles, et MH terava iseloomuga valgus silmaga vaatamiseks ja luminofoorid taimedele ja MH niru spektri kompenseerimiseks. Nii peaks kõik rahul olema nii siin- kui sealpool klaasi.

Kusagil eespool märkisin, et see 1W/L ei ole väga märgatav. Asi on selles, et Grolux toru ei anna silmaga vaatamiseks midagi mõistlikku välja. Rohelist väga vähe, kuna tegemist ju taimelambiga. See energia ei ole silmaga samamoodi valgusena tajutav, nagu tavavalgustuseks ette nähtud torudel.

MH pirn väsib aja jooksul samamoodi nagu luminofoortoru. Kummagi asja juures ei ole see silmaga väga näha. HCI pirni eluiga oli vist 20 000 tundi. Kas käesoleva lahenduse korral on vaja MH pirni vahetada ? Kuni töötab, see tähendab põleb – ei ole vaja. See, kas valgusviljakus on selline nagu uuel pirnil või poole vähem, ei tähenda siin midagi. Silma mälu on selle suhtes väga lühike ja oma ülesandega saab vana pirn sama häti hakkama. Taimedele sealt nagunii arvestatavalt punast spektriosa ei tule.

Veel väike spekulatsioon teemal, kui kiiresti miski tuntud valgusallikatest ajaloo prügikasti poole liigub. Edisoni hõõglambist ei ole veel jagu saadud. Progress oleneb sellest, mis asemele on pakkuda. Hetkel vist sellest, mida Led asendada suudab. Led ei asenda kõike muud seni, kuni sealt ühtlase laia kattega spektrit välja ei tule.

MH ei ole magaveeakvaariumi juures kunagi väga arvestataval kohal olnud, Amano on seda järjekindlalt kasutanud vist sel põhjusel, et peamiselt taimede valgustamisel ei anna MH spektri puudujääk tunda - nagunii kõik roheline.

Mõtlesin, kui hästi võiks praeguses süsteemis MH asemel kasutada Led valgustit. MH spekter on laiem, kui Led-l. Mitu eri spektriga Led´i võiks ola mõeldav. Mõlemat on vaja jahutada. Jahutamise eesmärk on erinev: MH tuleb hoida mingil mõistlikul temperatuuril, et ümbrus kärssama ei läheks. Led vajab ise jahutust, muidu ikaldub ära. Jahutuse küsimus samas mõõdus.

_________________
430L

Väga ilus pildigalerii....
huvitav miks aponogeton crispus nii pruun ja närtsinud näib

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Näib sedasorti taim, mis peale ühest akvast teise kolimist vanad lehed ära viskab. Alguses oli nagu ei mõtleks üldse kasvama hakata. Nüüd juba kosub. Väga kiiret minekut ei ole aga jääb pidama.

Valgustuse teemal veel seda, et kui ütlesin, nagu MH valgusti ei sobiks taimedele, ei ole ka õiglane. Kui võimsust on, siis taim ikka kasvab, aga puhtalt taimekasvu mõttes ei ole effektiivne. Sama aur grolux torude peale kulutada on tegusam. Ükskõik millise MH spekter punases osas (taimele oluline osa ) on juba silmaga nähtavalt niru ja taime seisukohast ei ole mõistlik pingutus. Amano akvaariumide peal on MH väga palju kasutusel ja seda kahtluse alla panna ei ole mõttes. Amano MH lambid on spektri poolest ADA 8000K (tegelikult seesama 8000K mida on saada ka päris normaalse hnnaga) või ADA 8000 Green, sellel rohelist spektriosa tugevalt lisatud. Punast ei näita kumbki.

MH ainus iva on visuaalne pilt ja sel eesmärgil tasub mässata kindlasti. Võimsuse poolest 70+70w 130-150cm pikkuse kasti peale täiesti ok. Ei ole märgatavalt ebaühtlane isegi kui pirn veepinnast ainult 4-5cm (klaas loomulikult kaitseks ees) Rohkem (150+150) oleks ülearu palju, spektri kompenseerimiseks luminofoortorude võimsus läheb väga üles, ei ole sellele enam mõistlikku rakendust. 1,5-2w/L kindlasti uhke number, aga valgusega ei ole tegelikult nii, et mida rohkem, seda ägedam pilt. Kusagilt maalt sööb võimsus/heledus kontrasti ära ja ei ole enam hea vaadata. Valguse ja varjude suhe joonistab pildi. Just selles mõttes ongi MH valgusti kindlalt tegija.

Kas selline vaatepilt võiks olla midagi nagu taimeakvaarium ? Tõenäoliselt on see ikkagi ainult üks servani kapsast täis kasvanud kast, mida keegi ei taha sealt välja tõsta.



Heledam laik üleval on MH valgusti mille valgus põhjani ei ulatu. Niimoodi see kast praegu tiksub.



Siin esiplaanil mingi Hygrophila, mille lehe pikkus ei sobi enam kokku ühegi taime kirjeldusega. Kunagi oli täiesti normaalne väike põõsas, lehed 3-4 cm pikkused. Mis kasvada tahab, see kaob kõrgusesse väga kiiresti. Enamus taimi, mis mul olid ka eelmises 400L kastis pea samades tingimustes, kasvavad ainult niipalju, et päris välja ei sure. Tingimused vanas ja praeguses kastis väga sarnased. Taime jaoks erinevus pinnas ja küttekaabel.

Vanas akvas oli pinnaseks tavaline peen filtriliiv ja selle all põhjaküttekaabel.

Praeguses kastis pinnaseks Fluoriit ja küttekaablit ei ole.

Siin saaks midagi öelda, näiteks et küttekaabel on vajalik. See on siiski viimane asi, mida tahaks oletada. Mispärast praegu Fluoriidi peal taim kasvada ei taha ? Kiiresi kasvav kapsas ei lähe arvesse. See kasvab ilma pinnaseta ka.

Kõik, mis kasvab, tahab kastist välja ronida. Kasti kõrgus ei ole olulune.







Lifa on praegustest asukatest ainus, kes kasutab alaliselt keskmist osa akva kõrgusest. Ülejäänud üles ei tule. Lifa omakorda ei taha allpool olla, käib vaatab korra ja üles tagasi. Kui altpoolt keegi keegi pikemalt üles ununeb, saab pasunasse ja rahumeelne elu läheb edasi.




Vesi.

Selle akva ehitamisel oli suur isu teha võimalikult hooldusvaba süsteem. Automaatne veevahetus on kõigist muudest võimalikest viguritest esimene asi, mida tahta. Kõige muuga on tagantjärele otsustades nii ja naa. Paljude asjade juures oli rohkem huvi kui vajadust. Ise toimiv veevahetus on igal juhul asi, mida tasub nuputada. Kui eriti põhjalikuks minna, siis RO filter sellise veevahetuse juures on ka päris edev detail, siis annab vee koostisega rohkem trikke teha.
Praegu on veevahetus 20L ööpäevas ja ei oska öelda, kas on paras. Ühtki veetesti ei ole mitu kuud teinud.

Viimati Kh 6 , CO2 lisamine läbi mullilugeja(Ph kontrollerit ei saanudki normaalselt käima, vist on liiga palju elektriga töötavaid jubinaid kasti küljes. Need ajavad kontrolleri lolliks, rohkem kahju kui kasu oli sellest asjandusest). CO2 kulu on olnud 1kg kuu aja peale. Selle juures on CO2 tase 30-40mg/L. Liiga palju, peaks poole vähemaks keerama. Viimase kolme kuu jooksul ei ole kastis ühtki muudatust teinud, taimede harvendamine välja arvatud. Tahaks näha, kuhu asi läheb. Igasugune vetikas läks lõpuks ära ja mul ei ole mingit arusaamist, mispärast.

Sellist suurt taimemassi hoian ka ainult igaks juhuks, et vetika tekkimisele vastukaal oleks, igaks juhuks. Ainus järeldus mis niigi teada, et vetikat nälga jätta ei õnnestu. Enne kaovad kõik muud taimsed eluvormid, vetikas on väga visa. Stabiilne keskkond ja tähelepanu taimedele, vetikas kaob ise. Niitvetikal oli täiesti bobik sellest, mida vee koostisega teha, ainult aeg ja ilmselt taimed sõid vetika välja. Aeg oli pikk, uuesti ei tahaks proovida.
Kalu on keskmiselt ja oletan et taimede mass peaks jäägi tekkimist tasakaalustama.

Veevahetus peaks olema alati kasulik. Vähemalt kord (lülitasin veevahetuse 1L/min ise sisse ja unustasin. Vesi jooksis peale 20 tundi. Temp. kastis oli järgmisel päeval 17 kraadi ja kalad suhteliselt rahulikud, hoidsid energiat kokku vist . Kadusid ei olnud, kõik elus). See oli siis üks väga suur veevahetus lõpuks. Paariks nädalaks tugev nätakas pruunvetikat. Muid põhjusi ei saanud olla. Ei oska seletada. Võib-olla oleks pidanud valgustuse ära jätma ? Sellist asja ei saa ette näha.

Autom. veevahetus laseb lihtsalt vee koostist hoida (EI meetod). Kui veel taimedele väetise andmiseks dosaatorid kasutada, on jääb vee testimise küsimus päris ära. Mul omal on esialne dosaatorite idee tegelikult veel lõpetamata. Esialgne looming ei läinud käima ja vajadus järgmiseks ei ole veel piisav. Vaatasin, mismoodi praegu väetiste andmine tunda annab (täpne igapäevane lisamine vs üle nädala midagi mis ehk vajalik. Väga väike erinevus, kui üldse on.

Suur kast (praeguse aja kohta siis keskmine) on väga tugeva balansiga, kui juba tsükkel toimib. Ma võin sinna sisse kallata päris suvalisi koguseid. Pigem ülearu, kui et puudus oleks millestki. Ülejääki ei kuritarvitata, vetikat ei ole. Nüüd veel täpsustada, kus see stabiilsuse punkt taimede suhtes asub: Ei ole päris õiges kohas ju, kui suur osa taimi ei mõtlegi kasvada. Vähemalt saab öelda, et küsimus ei ole vee koostises.

Vee koostises kotitäie testidega järge ajada annab ettekujutuse, mida vees on ja kuidas see muutub. See tundub nagu ühekordne investeering. Kui arusaamine juba olemas, peab edasi mõtlema.

_________________
430L

Vääga ilus, 5+ !

Pildid on tõesti väga kenad ja paistab et asjad on sujunud.

vinged pildid - võimas taimestik.
Vaatan, et sinul on ka stellata veest välja roninud ja violetset värvi läinud.
Rõõm kuulda, et aponogeton ikka kasvama hakkas! Sinu suures ja kõrges akvas peaks ta oma tõelist lopsakat ilu näitama.

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Üldine heaolu minu akvas läheb praegu allapoole samasuguse kiirusega, nagu enne ülespoole kippus . See tähendab, et kusagil on midagi käest ära läinud ja ilmset on see toimunud palju aega tagasi. Praeguseks on selgeks saanud, et suure sissetöötanud kasti juures on põhjused ajaliselt kusagil kaugel eespool. Niiöelda "normaalsete" vigade juures, kus midagi vee koostises ei sobi muude oludega (valgustus, vee liikumine), tulevad tagajärjed nähtavale aeglaselt ja suure viitega. Põhjus ei ole viimase paari nädala ega vist paari kuu sündmustes. Ühtki jõulist ja äkilist muudatust ei ole teinud. Midagi akva majandamises on vale olnud. Sellest arusaamisest oli alguseks niipalju kasu, et hankisin NO3 ja PO4 testid, kuna eelmisi sai kasutatud nii kokkuhoidlikult, et säilivusaeg aasta tagasi otsa saanud ja need testid ei säili tõesti lõpmatuseni.

Huvi testide vastu ei ole suur olnud, sest viimati ei näinud vahet, et PO4 kontsentratsioon 0,1 või 1,0 midagi erinevat oleks tähendanud. Ei vetikad(mida nähval kujul ei olnud, klaasi peal GDA välja arvatud) ega taimed ei näidanud erinevust. Seega ei andnud vee testimine midagi vajalikku.

Nüüd olen mõnda aega kasvatanud niisugust värki:



Midagi eluohtlikku ei ole, aga selline läbu tuleb ette klaasi serva juurde nädalaga. Pilt on tehtud lähedalt, 3cm pikkune ala on see. Rõõmsalt roheline saast, varjus ei kasva, alguses klaasi lähedal, hiljem tiksub mööda põhja edasi. Tekib ainlt akva põhjas. Väike veetest ei teeks halba ja tulemus oli tõesti tõsine: PO4 4-5mg/L ja NO3 2mg/L !

Teoreetiliselt niisugune akva ei tohiks normaalne välja näha. Fosfaadi / nitraadi suhe mul 4/2 ebareaalselt vale, normaalne oleks 1/15...20 Et väetiste lisamisega ma ise ei ole teadlikult niisugust nihet tekitanud, peab põhjus olema mingi stabiilselt vale majandamine. Aja jooksl on lisatud ikka kõike seda, mis taimeakvas vajalik no: KNO3 , K2HPO4 , K2SO4 , Sera mikrokompleks või Agrimix. Kõike ikka mingi uduse ettekujutuse järgi, et kui vahepeal ununenud, siis kõvem naksakas ehk teeb head. Natuke arvestasin igapäevase 20L veevahetuse järgi, lisandid siis selle vahetunud vee hulga järgi ja lisaks veel samapalju arvestades taimede kasvu. Selline arvestus töötab normaalselt taimeakvaariumis, kus väikesed kalad ja söödast tulev orgaanika kogus väike. Tegelikult ei kujuta ette, et 30% veevahetus nädalas ja PO4 läheb ikka nii üles. Kuigipalju lisasin ise ka, aga mitte rohkem kui 0,5mg/L arvestuslikult, ilma testimiseta.

Viimased paar kuud toimis sellline ebareaalne PO4/NO3 ilma probleemideta. Tamede peal midagi näha ei olnud, et teistmoodi kasvaks. Nüüd sai mõõt täis ja vetikas esimesel pildil võiks olla tulemus. Ülemäärasest fosfaadist lahtisaamiseks oli kaks valikut: suurem veevahetus või mingi spetsiaalse tootega välja filtreerida. Veevahetus tundus lihtsam ja kättesaadavam, natuke mõistlikum ka. Kui tahan kastis hoida vee karedust Kh6, siis maksimaalne ööpäevane vahetus saab olla 120L. See on piiratud RO filtri väikese tootlikkusega ja trassivee karedusega Kh 16 . Kui palju aega võiks kuluda, et 430L akvas veevahetusega 120L/24h viia fosfaadi tase allapoole 10-20 korda, kui iga päev midagi juurde ka tuleb ? Ilma arvutamiseta on selge, et nädalaga ei juhtu suurt midagi. Et automaatne veevahetus mingit omapoolset panust ei küsi, saigi igapäevane vahetus 120L ja nädala pärast kontrollisin, mis saanud on. Koos selle suurema veevahetusega tahtsin näha, mida see head või halba põhjustab. Samal ajal lisasin vahetusvee hulga järgi kõike muud peale fosfaadi, et ainete tasakaal võimalikult normi saada.

Nädala pärast oli PO4 oluliselt vähenenud, palju rohkem kui arvasin. Testi järgi isegi 1...1,5 mg/L. Kas suur veevahetus ja koos sellega nagu parem veekoostis muutis midagi probleemse vetika osas või kas midagi muud nähtavat läks paremuse suunas ? Seni ei ole nähtavat tulu olnud. Fosfaat normis, muud mõõdetavad ained ka, vetikas kasvab endiselt, natuke on kasvukiirus vähenenud. See võiks taas olla näide põhjuste ja tulemuste vahelisest reaktsiooniajast.

Alguses pidasin seda vetikat millekski BGA taoliseks, madal NO3 tase võrreldes fosfaadiga saab olla BGA tekkimise üks põhjus (Redfield ratio) Selline värvus nagu ei ole BGA moodi, kuigi mullikesi tekitab kasvamsel ja klaasi puhastamisel on kalad kohal, söövad hõljuva läbu ära. Kalad iseseisvalt seda saasta ei noki, ei klaasilt ega põhjast. BGA ei ole ju söödav ja kaladega ei ole midagi juhtunud sellest.

Mingeid tähelepanekuid suurest veevahetusest. Suurem veevahetus ei tähenda seda, et enam-vähem toimivas kaskkonnas sellest kohe midagi paremaks läheb.

Kiirekasvulised Hygrophila sorti taimed lõpetasid kasvamise umbes kaheks nädalaks alates veevahetuse algusest, vaatamata sellele, et vee karedus ega koostis järsult ei muutunud, välja arvatud fosfaadi pidev vähenemine.

Kiirekasvuline Eustralis stellata ei kasvanud nädala jooksul rohkem, kui muidu ühe päevaga. Praeguseks hetkeks on taastunud ja üks pangetäis tuleks laiali jagada. All vasakul on näha, mis Hgrophilast järele on jäänud .



Hygrophila reaktsioon oli väga huvitav - uued lehed tugevalt deformeerunud ja keerdus, ei kasvanudki suuremaks. Selleks ajaks, kui nähtust pildistada tahtsin, olid uued lehed juba normaalsed ja eelmised oli keegi nahka pannud.

Siin on esimese väikese lehe alguses nagu kokkuvolditud koht, halvasti näha, paremat näidet ei olnud enam võtta, keegi sööb neid lehti.



Kaladel pole asjade käigust midagi, kui ainult rohkem söödavat kätte saaks. Ühel Tropheusel on valged täpid kadunud ja tekib liigile iseloomulik kollane vööt. Väga kahvatu on esialgu, ehk muutub tugevamaks ja ühtlasemaks. ( Ülejäänud kolm veel täpilised. Kuulduse Tropheuste väga kaprissest iseloomust on vist liialdatud. Võib-olla ei ole iseloom veel kohale jõudnud või tasandab kasti suurus võimalikke vastuolusid, aga seni ei ole ma küll näinud ühtki momenti, mis kinnitaks, nagu ei tohiks neid koos Malawiga pidada.

_________________
430L

Selle fosfaatide/nitraatide suhtega on nii et tõenäoliselt on see ületähtsustatud. Redfield ratio on aga ntx Tom Barri poolt lausa eksitavate asjade hulka loetud.
Olen ise nii laisk et pole viitsinud töö juurde akvasse korralikku väetist tuua, olen vahel harva lisanud vedelat lilleväetist millel on see suhe jumala mööda. Vetikad pole üldse näole andnud.
Vee ja pinnase piiril on aga vetikate ilmumine suht tavaline, ikka juhtub. Kuidas Sul vee liikumisega on, kas seal, kus vetikas end ilmutab, vesi ikka liigub normaalselt? Miks seda karedust alla püüad tuua, on selleks mingi täiendav põhjus lisaks sellele, et Sulle ilmselt meeldib RO filtriga mässata? :

Väärt info. Segadus tekib siis sellest, mille kohta suhtarv käib : kas PO4 / NO3 või P / N mass või kolmandaks isegi P / N aatomite hulk ? Ilma süvenemata võiks kasutada ükskõik millist neist kolmest.

Mõtlesin just, et, millest üldse huvi võimaliku "hea" P/N suhte vastu. Kaks eesmärki : Kas taim kasvab siis paremini ja kas seejuures vetikas kasvab vähem ? Üldiselt taim kasvab normaalselt siis, kui ükski kasvamiseks vajalik komponent (NPK, mikroühendid, valgus, vajadusel co2 lisamine) ei piira kasvamist. Komponentide suhe mingites reaalsetes piirides ei ole nii oluline, taim omastab aineid vajalikus koguses. Kui midagi toitainetest on vajalikust rohkem, seda lihtsalt ei kasutata. Kindlasti on olemas hulk täpselt teadmata seoseid, kus mingi aine ülemäärane kogus mingites tingimustes hakkab segama taimel ainete omandamist (madala karedusega vees palju NO3 on üks enam kirjeldatud sedasorti võimalus).

Tom Barr oma artiklis näitab, kuidas kõik teavad NO3 / PO4 soovitatavat suhtarvu heal juhul täpselt, aga ei oma üldse ettekujutust, mis ühiku kohta see käib. Taime seisukohast peaks Redfield ratio olema fosfori ja lämmastiku aatomite suhtarv taimerakus, erinevatel taimedel erinev ja teoreetiliselt oleks kena, kui kasvava taime ümbruses (vees) oleks see suhtarv sama, et hea lihtne kõike õiges proportsioonis kohe kätte saada? Niimoodi sain aru ja jäin rahule. Tegelikult ei ole varem niimoodi mõelnud.

Reaalselt ei ole see tõesti nii tähtis, kui üht või teist ainet on vajalikust rohkem või vähem, peamine et mingi miinimum ei piiraks taime vajadusi, seni ei peaks mingit probleemi olema. Ülemäärane kontsentratsioon ei tee midagi halba. Saabki öelda, et Redfield ratio tekitab oma olemuselt segadust ja ei ole taimekasvu seisukohast kuigi tähtis ?

Redfield ratio teine mõju, see kuidas N / P suhe vetikakasvule mõjub, tundub tõepärasem ja enam tähelepanu vääriv. Väga palju optimaalsest erinev suhe ühele või teisele poole hakkab soodustama BGA või rohevetika kasvu. Mitte et kindlalt põhjustab, aga soodustab. Praegu tundub, et see, kuidas minu kastis viimase suursündmusena peaaegu vastpidiseks pöördunud N / P hulk pikka aega mingit jama väja ei näidanud ja siis asi äkki lolliks läks, ongi suure kasti stabiilsus hea taimekasvu juures. Võimatut ei saa tahta. Mingi ettekujutus vee koostisest peaks ikka olema, üritasin seda võimalikult kaua eirata ja sain loogilise tulemuse.

Praegu asi juba paraneb aga see võtab aega, kast hoiab oma olekut mõlemal juhul, kas asjad on parajasti väga hästi või päris untsus. See, kui vee koostis üleöö "õigeks keerata", ei tähenda midagi. Kummaski olekus ei näe suurt muutust nädala ega kahega. Näeme tagajärge ja heal juhul saame siis kunagi põhjust oletada. Suur veevahetus antud juhul vusserdas täiesti ära taimekasvu, samal ajal hakkas piirama vetikat.
Suure veevahetusega kohanes Hygrophila kahe nädalaga. See taim peaks tegelikult hästi kasvama igasuguse veega või ka ilma veeta. Huvitav nähtus. Veevahetuse muutmine oli tõenäoliselt ainus põhjus.

See, mispärast ma RO filtriga jändan, on tegelikult küll ilma tajutava eesmärgita tegevus. Kunagi mulle tundus, et tahaks trassivee asemel midagi muud kasutada ja näha, kas levinud ettekujutusel, nagu pehmes vees (trassis on Kh16 Gh16) peaksid taimed või osa neist paremini kasvama, et kas sellel ikka niipalju alust on, nagu räägitakse.

Arusaadav, et co2 lisamisega saab madala karedusega vees Ph kergesti alla tuua ja see on taimedele oluline. Oli huvi näha, kas need seosed töötavad, aga selle nägemiseks peab kast enne olema stabiilne muudes küsimustes ja pikka aega. Nii nagu vees midagi muuta, tähendab nihet kogu süsteemis ja uut stabiliseerumist. Kuidas neid erinevusi siis üldse näha ? Ma ei olegi erinevusi tegelikult näinud ja kastis sees ei ole ka midagi ette näidata, mida sobiks võrrelda jubinatega kasti all kapis.

Akvaariumi ajaarvamine on inimese omast justnagu erinev. Sellega tuleb harjuda. Viimase kolme aastaga olen kasti juures proovinud hulka head tehnikat ja näinud, et mõni üksik neist asjadest on tegelikult vajalik. Sel põhjusel kõike ülejäänut põõsa alla kaevata ka ei tahaks, küll ma selle RO filtriga midagi välja mõtlen .

_________________
430L

Päris nii vast ka pole. Näiteks vask on väikeses koguses ka taimedele vajalik, kui seda on vees aga liiga palju, ei hukku mitte ainult teod ja tundlikumad akva elanikud, vaid ka taimed - Vallisneriad esimesena. Küllap nii on ka teiste elementidega, kusagil on piirid. Samas nitraatide, fosfaatide ja rauaga võib minna üsna kaugele ilma et probleeme tekiks, pigem tekib mure akva elanike pärast. Pehme vesi vs. kare vesi, kõrge PH vs. madal PH on aga pikemad teemad, kui aega tekib, ehk kirjutan millalgi pisut sellest. Madal PH toob kaasa omad probleemid, pealegi osutub, et just madalat PH-d eelistavaid taimi polegi nii palju kui enamasti arvatakse.
Aga selles osas olen küll täiesti päri, et taimede jaoks on oluline omada piisavalt kõiki kasvuks vajalikke komponente - valgust, CO2, toitaineid. CO2 ja toitainete ühtlast taset on märksa keerulisem tagada kui ühtlast valgustust, sestap kui midagi jätta piiravaks teguriks siis minu meelest sobiks selleks kõige paremini just valgus. Et kõike muud panna väikse varuga ja valguse hulgaga vajadusel reguleerida taimede kasvu.

_________________
http://akvarist.eu

Vaatasin just üle võimalused, kuivõrd saab mingit ikaldunud katsetust tähtsaks pidada. Seekord küsimus RO filtri kasutamisega. Tegelikult ei olnud seniajani selge, milleks mul seda vaja on.

Kas madal Kh, Gh (3-4) on millegipoolest parem, kui see, mis trassist otse saadaval on (Pärnu trassivesi Kh 16 Gh 16) ? Küsimus ei ole selles, kui lihtne või keeruline seda vee karedust muuta on. Üldiselt paras jama ja lobistamine, palju arvutamist (kui muuta Gh, Kh eraldi ja samal ajal veel Ca/Mg suhet jälgida). Automaatne veevahetus koos RO filtriga laseb asja toimetada lihtsamalt ja mingi tulemuse sain.

Üldiselt on jäänud selline ettekujutus, et Gh 4 võiks olla taimedele päris normaalne. Gh on siis Ca ja Mg sisaldus vees. Mõlemad on taime jaoks vajalikud ja millegipärast soovitatavaks Ca/Mg suhteks pakutakse 1/3...1/4. Selles proportsioonis ilmselt taim tarbib neid aineid. Kas see soovitatav suhe on oluline ainult väga pehmes vees, kus millegi vajakajäämine hakkab kasvu piirama või lehtedel deformatsiooni põhjustama ?

Oletame, et akvaariumis on olemas vesi Kh 4 Gh 4 (Ca/Mg suhe 1/3), Co2 lisamine, piisavalt vajalikke toitaineid ja lõpuks veel korralik nätakas valgustust. Kas see värk ühtekokku töötab nagu Amano või Oliver Knott´i akva ? Küsimus vee kareduses.

Mõte ise tekkis peale seda, kui oma akvast andsin suure Microsorumi põõsa teise akvaariumisse, kus on Gh4, Ca/Mg kohta ei oska öelda. Muidu vähenõudlik taim ei tahtnud kasvada ja hakkas ära vajuma. Mõtlesin oma akvas sama Kh4 juures vaadata, mis taimedega pikema aja jooksul juhtub. Katse aeg oli umbes 2kuud. Sama effekti sain lõpuks - muidu umbrohuna kasvanud Microsorum hakkas ära lahustuma. Kusagil 3 nädalat läks, kuni näha oli. Alguseks ei kasvanud enam uusi lehti juurde, siis hakkasid vanad lehed auklikuks muutuma. Vee karedus oli ainus parameeter, mida selle aja jooksul muutsin.

Erinevad taimed reageerivad erinevalt. 2 taime, mida muudatused negatiivselt ei mõjutanud: Hydrocotyle verticillata kasvas paremini kui enne. Pogostemon stellata kasvab ka alati nagu nuhtlus, co2 ja valgustus on sellele peamised. Kõik muu kippus samal ajal ikalduma. Hygrophila lõpetas üldse igasuguse kasvamise selleks korraks.

Vaatasin, et kui asi ona nahka läinud, on pool tulemust nagu olemas. Ülejäänud pool võiks olla esialgse seisu taastamine, mis kunagi sama kiiresti ei toimu. Kas Gh tõstmine paneb seismajäänud taimed uuesti kasvama ja kui kiiresti tulemust näha on ? Gh tõstmiseks segasin akvasse CaCl2 ja MgSo4 mingite arvutuste järgi, mis pärast vett testides ei saanud väga täpsed olla . Igatahes oli uus Gh nüüd 10 ja Ca/Mg 1/3.
Hygrophila hakkas normaalselt kasvama kahe päeva pärast, Microsorumi taastumine (uued lehed kasvavad ja vanad ei muutu auklikuks ) võttis aega 2 nädalat.

Vetikat praegu akvas ei ole ja selle kohta ei oska midagi öelda, kas vee karedus neid mõjutab kuidagi. See ei ole nagu väga reaalne, et Gh 4 ei lase taimedel normaalselt kasvada, aga sellist jama just nägin. Esiklaasi servas kasvab mingi roheline saast, mida heameelega vetikaks ei nimeta, aga BGA see ka ei ole.

CaCl2 muidu ei arvata väga sobivaks lisandiks mageveeakvaariumisse, Ca vajaliku hulga sellega saab, aga CaSo4 loetakse paremaks. CaSo4 on tegelikult tuntud kui kips ja lahustub vees visalt, 2,4g /L , oleneb pulbri veesisaldusest ja jätab vee akvaariumis mõneks ajaks uduseks.

Lühidalt - peale suuremaid katsetusi on akva balanss üle võlli keeratud ja visuaalselt vaadatavat pilti väga ei ole näha .

Kevadine päike vist mõjutab ka protsesse. Päike ei paista otse akva peale, aga ruum on päeval väga valge ja mingi mõju sel on. Talvel on akva alati puhtam olnud. Ruum soe ja akva veetemperatuur läheb kõrgeks. Tegelesin jahutamise süsteemiga ja sain asja uuesti toimima - jahutusvedeliku tsirkulatsioonipump oli otsas. Nüüd see imevigur kõik jälle töötab, hoiab akva vee 4-5 kraadi madalamal, kui ilma jahutuseta oleks. Igasugusel valgustusel ja vee tsirkulatsioonil (filtrid, pumbad) ju vee temperatuuri näol oma hind. Arvestasin, vee filtreerimisele om mul akvas vist 130w rakendatud - 2 välisfiltrit, lisapump, 25w sisefilter (peenfiltreerimine, veepinna liigutamine. Energiakulu läheb suureks, kui ühest otsast kütad ja teist otsa jahutama peab. Akvaariumi sisu paistab selline, et väiksema veevooluga ei ole kalad nõus.

_________________
430L

Mis fotokas Sul on? Millise režiimiga pilte teed?
Väga, väga ilus akva on Sul!

_________________
126L
2 x Danio Zebra + 3 x Danio rerio
4 x Neon - Cardinal tetra
1 x Labeo bicolor - Punasaba-narmasmokk
6 x Gupit
2 x Ancistrus + 3 poega + uue maimud
Mõned krevetid + 1 õunakas
3 x Gymnocorymbus ternetzi color (terneetsia e leinasalmer)