Hetkel on kogunenud kaks peamist teadet: halb, et akvaga midagi päris huvitavat juhtunud ei ole ja hea et mõte vahepeal kosunud on. Esimestest ei ole midagi rääkida, liiguks edasi. Aja leidmisega on olnud raskusi aga see ei peaks seletama mõtete puudumist. Omamoodi vaheaeg olnud vist. Juhtub vahel.
Väike kokkuvõte vahepealsetest sündmustest, kirjutatud paar kuud tagasi ja ei olnud selge, kas seda lugema ka peaks.
Arvsin küll, et annan kastie aega rahulikult startida aga ei õnnestunud. Alati on vaja midagi katsetama hakata ja asi üle võlli lasta. Heade asjade paremakstegemine ongi just see koht, millest edasi asjad nahka lähevad. See ei pea alati nii minema, aga suur oht on olemas küll. Sebimisega tuleb piiri pidada. See on väärtuslik tähelepanek, millega ei ole iga järgmine kord midagi peale hakata. Kiirustamine käib iga kord isemoodi. Akva juures on selleks palju võimalusi.
Seekordne vetikasaak ületas nüüd tunduvalt kõik seninähtu. Pilt ei suutnudki kogu ilu väljendada ja seda siis ei teinud. Täiesti piisav öelda,et kõik peale niitvetika olid kohal, nagu Mutionu pidu oli – karvaseid ja sulelisi. Kogu saast kasvas uskumatu kiirusega. Sellise tulemuse jaoks ei oleks mõistlik nii suurt kasti kasutada ...
Tegelikult saab alati hullemini minna ja võtsin ülesandeks teha mõned järeldused. Vetikahulluse pöhjus oli kohe alguses teada, aga järelduse tarvis tahtsin näha mingit sellist olukorda, kus kastis esialgne seis taastunud, tähendab vetikas oleks läinud ja taimede kasv paranenud. Hämmastav, ja samal ajal arusaadav, et see ei olegi tegelikult võimalik. Vormi poolest on kasti praegune sisu väga lähedal sellele, mis alguses oli (taimede-kalade hulk, veekoostis, valgus), aga toimib väga erinevalt. Osa taimedest kasvavad, osa mitte.
Kui nüüd väga positiivselt mõelda, siis ei olegi nii tähtis, mis iseloomuga on olnud muutused. Väga ebamugav oleks vaja oleks arvata, et päris üldse ei saa aru, mis toimub. Vahepeal selline aeg oli, nüüd juba natuke parem. Sündmustest info väjalugemine on oluline. Paneb mõtlema kui see ei õnnestu.
Akvaarium tundus juba päris stabiilne. Vetikat ei mingisugust, taimede kasv aeglane (valgust ei andnud palju ettevaatuse mõttes). Vesi selge, mitte just uskumatult läbipaistev aga täiesti normaalne. Kalade hulk ikka endine, oli kavas juurde tuua, aga kiiret ka ei olnud sellega.
Taimede kasv ikkagi aeglane. Arvasin, et oleks aeg kast „kiiremaks keerata”.
Keskmised vee näitajad
Kh 5
Gh 5
Fe 0,2
NO3 5
PO4 0,5
Co2 lisamine käib seni mullilugeja järgi, nagu tavaliselt ikka .
pH ei ole mõõtnud. See pH kontroller, mis kasti juures asub, ei ole juba ammu ühtki normaalset numbrit näidanud. Kunagi kui muud teha ei ole, tuleb kontrolleri skeemi veidi muuta. See on mul sama küsimus, mis Felch oma akvakontrolleri teemas kirjeldas, et Ph mõõtmisega samal ajal ei või muid töötavaid elektroode läheduses olla, Ph näit kaob kohe metsa. Ph kontroller peab olema täiesti eraldiseisev skeem (ei tohi olla massi ega toiteotsa kaudu ühenduses mingi muu akva elektriskeemiga), siis on lootust täpsem näit saada.
Selle põhjuse, miks minu kastis Ph näit päris loetamatu oli, sain juhuslikult kätte: küttekaabli isolatsioon (põhjaküte) oli vigane, kaabel katkes lõpuks päris ära, siis sain aru, et seesama lekkekoht ei lase Ph elektroodil õigesti lugeda. Probleem ei olenenud üldse sellest, kas küte oli sisse lülitatud või ei.
Muudatused kastis, millest alates elu pöördumatult huvitavaks ehk arusaamatuks läks:
1. Co2 koguse suurendamine poole võrra, see vist oli natuke vähe enne. Sai arvatavasti 20-30mg/L
2. Põhja shifoonimine ja veevahetus 30%. Sellise veevahetusega tõuseb kastis vee karedus, sest vahetusvesi otse trassist Kh 15. Suurem veevahetus on selle kasti juures vajalik veel selleks, et põhjas taimede juures nokitseda. Paari päeva järel valan juurde Agrimix segu (mikrokompleks), fosfaati, nitraati ja kaaliumit sellise arvestusliku koguse (vahetunud vee hulga järgi), et kõike natuke oleks. Tegelikult ei olegi näinud, et vee koostise pidev jälgimine suurt eelist annaks. Mingi ettekujutus peab muidugi olema, mis kastis toimub. Selles mõttes teeb automaatne veevahetus asja lihtsaks küll, et ei pea niipalju mõtlema, mida kast tarbib ja mida üle kipub jääma. Omamoodi raiskamine on, kui kogu aeg juurde valada ja teisest otsast vahetusvesi aineid kanalisatsiooni uhab.
3. Valguse hulga suurendamine ligikaudu kolmandiku võrra, see oleks siis 200w / 430L mis ei ole eriti palju.
4. Orgaanilise lämmastiku NH4 lisamine. ( Seda ärge järele tehke, vähemalt mitte oma akvaariumis.) Taimed on selle materjaliga väga nõus, kergemini omastatav kui NO3.
Kasti alustamisel kasutasin nuuskpiiritust ilma kaladeta sissetöötamisel. Asi toimis normaalselt ja ei ole otseselt põhjust, miks seda ei võiks väikeses koguses kasutada ka toimivas süsteemis. Võtmeküsimus on ära arvata, milline kogus on „väike” ja mis millistes tingimustes sellegipoolest jama tuleb.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e9/Aquarium_Nitrogen_Cycle.pngMiks NH4 lisamist üldse oli vaja ? Sissetöötamise ajal sai välisfiltritesse kasvatatud hulk head bakterit, mis nüüd viimasel ajal hakkas nälga jääma, sest kalu vähe ja niisama ülearust kalasööta kasti valada ei tahaks. Seega tundus ammoniaak täiesti sobiv vahend, et bakteritel midagi nosida ja taimedel ka lõbusam oleks. Pealegi oli kavas kalu juurde tuua, nii et bakterite hulga säilitamine oli peamine põhjus.
Mõte ise ei olnud vale, aga tulemus näitab, et ei ole vaja nii püüdlikult mässata äkiliste materjalidega, mille toime ei ole antud tingimustes päris täpselt teada (ei ole hea oma akvaariumit kännu taha saata, et midagi natuke teada saada ). Ammoniaak väikeses koguses ei ole kaladele mürgine, oleneb ka sellest mis pH kastis on. Happelise veega (co2 lisamine kastis olemas) üsna ohutu
.
http://theaquariumwiki.com/AmmoniaKalad ja taimed ei arvanud muudatustest midagi, aga kahe päeva pärast oli kohal uskumatu kogus pruunvetikat, või midagi, mis nägi sedamoodi välja. Ma pidin seda jama mitu korda vaatama, enne kui uskuma jäin. See saast nägi välja just selline, et „algaja õnn” seda kasti kindlasti ei ole tabanud. Veel päev edasi ja pruunvetikale kasvas selga korralik heleroheline kasukas, mis värvi poolest tundus huvitavam aga kogus tegi nõutuks. Sealt edasi kahe päeva pärast must habevetikas ühe taime peal ja BGA akva põhjas. Habevetikas on aeglane ja ülejäänud seltskond kasvas tal üle pea, tihe konkurents oli. Niitvetikat ei näinud, mõtlesin et äkki peaks tooma, kodus väikeses akvas natuke on.... Tundus tõenäoline, et palju hullemaks enam ei lähe. Selle ajajärgu hea uudis oligi tegelikult niitvetika puudumine.
Järeldus : Vetikas tekkis just selle nuuskpiirituse lisamise peale, sest välisfiltris oligi bakterihulk selleks ajaks juba vähenenud ja orgaanika kogus käis neil üle jõu, lisaks veel keskmiselt valgustatud kast. Pimedas ei oleks ka vetikas kasvama läinud, NH4 ümbertöötamine oleks selles välisfiltris lihtsalt kauem aega vajanud.
Võtsin valgustuse vähemaks, ei osanudki kohe muud teha. Siin ei olnud enam midagi mõelda taimedelele sobivatest tingimustest või taimede/vetika tabamatust suhtest. Tasakaal nii paigast ära, et Akva ei ole töö juures päris silma all ka kogu aeg, vahepeal ukse vahelt piilusin, kas on juba päris kohutav. Lõpuks oligi, vesi hakkas halliks muutuma. Kahe päeva pärast vesi kergelt roheline ja filtrite läbivool vähenenud poole peale, 800L / h. Tundus nagu oleks vähemalt paari head mõtet vaja kogu selle asja kohta.
Päris selge, et ise see hullus ei parane.
Kohe ei hakanud rabelema, vaatasin , et kas veel midagi huvitavat näha on. Õhtul hilja, kui akvaarium oli 3-4 tundi pimeduses olnud – vesi täiesti selge. Uskumatu, et roheline vesi ise nii äkki ära saaks kaduda. Järgmisel hommikul vesi uuesti hall ja õhtuks kergelt roheline. Ma ei tea, kas see igal õhtul / hommikul nii käis, aga hiljem põhjusteni jõudes arvasin, et oli kindlasti. Hommikul vara vesi selge, lõunaks roheline, õhtul 3-4 tundi peale valguse kustumist vesi täiesti selge. Sellest saan aru, et roheline vesi valguse all tekib, aga kuidas pimedas kohe ära kaob ?
Infot rohkem ei kogunenud, jama oli kestnud kuu aega. Vetika väljapesemine, suuremad veevahetused, põhja shifoonimine (BGA ära). Et tulemust väga ei saanud, ei ole tähtis, mitu korda vetikat välja ajasin (2korda tegelikult, see näitas et rohkem ei ole mõtet) Pimendamist ei proovinud, see ei ole varem püsivat tulemust andnud.
Oli vaja uut ideed, see oli olemas olnud kogu aeg, aga ei mõelnud et kasutama peaks. Kunagi, kui selle akva tehnikat nokitsesin, ei teadnud üldse, kui suur peaks olema väline co2 reaktor ja täiesti juhuslikult tuli see topsik väga palju suurem kui selleks otstarbeks vaja. Ühesõnaga suur hulk tühja tööd oli tehtud väga korralikult ja üüratu mõõduga co2 reaktor oligi valmis (sobib hästi vähemalt 3000L akvale. Ainus võimalus sellele loomingule natukenegi mõtet lisada oli sama korpuse sisse aretada UV filter. Selle tegin ka valmis aga seniajani ei ole olnud vajadust kasutada. Paar korda olen mõelnud, et see UV filter on mul akva juures kõige ebavajalikum asi üldse. Kunagi eelmise kasti käivitamisel testisin valgustust täisvõimsusel tühja kasti peal (ainult vesi sees) ja sain vee kergelt rohekaks. Siis veevahetus + UV filter nagu midagi aitas, aga päris kindel ei olnud.
Eelnev jutt on kirjutatud paar kuud tagasi ja ei ole kuigi huvitav. UV filtri effektist teen edaspidi kokkuvõtte. Tulemused, järeldused ja pildid olemas.
Kast on stabiliseerunud, ise ei ole aktiivselt asjaga tegelenud. Üldiselt on olukord täpselt sama, mis eelmise akvaariumiga aasta tagasi, vaikselt tiksub ja suurt midagi ei kasva, ei taimed ega vetikad. Vesi soojavõitu, toas valge hommikust õhtuni, co2 otsa saanud, RO filtrist ei tule ka vesi läbi, nii et vee karedusega ei ole vaja nuputada, sama mis trassist otse tuleb.
Mõtlesin selle vee jahutamise asja ikkagi käima ajada nüüd. Mingeid omapäraseid süsteeme on mõnikord vaja näppida ja ei ole mingit vahet, kas neil praktilist väärtust ka on.
Vahel jäävad 95% valmis asjad seisma ja ei tea, millal ja mis põhjusel uuesti asjasse süveneda. Võib-olla sööb see niiöelda nulltsükkel nii palju energiat, et tehtud töö ja tulemuse vahele peab mingi vaheaeg jääma. Hea, kui selliseid lõpetamata asju leidub.
Väike selgitus jahutuse kohta on eespool olemas. Plaanis muudatusi ei ole, läheb tegevuseks. Praktiline vajadus ei ole seekord liikumapanev jõud. Kliimaseade saaks toa jahutamisega hakkama. Suurem veevahetus hoiab ka temperatuuri aga see ei tundu päris õige.
Siin on näha halli isolatsioooni sees ühendusvoolikud kahe toa vahel, pildil paremale alla läheb akva juurde:
kogu elu käib siin praegu ripplae peal. Siia peaks tulema mingi topsik koos väikese tsirkulatsioonipumbaga:
voolikud üles-alla on vaheseinte sees ilma lisaisolatsioonita. Sinna ei oleks termoisolatsiooni õnnestunud ajada ja villa sees sobib ilma ka.
Ja mingi vääramatu jõud ütles, et pump peab olema väike. Sellise siis saingi ja oli kohe näha, et lihtsam oleks pangega üles-alla joosta kui sellega midagi pumbata.
Sedasorti viga, mis tuleneb teadmiste puudumisest ja justnagu mingi loogika olemasolust või lootusest nagu üks võiks teist asendada.
Muidu täiesti hea pump, lihtsalt ei sobi sellisesse kohta. Eksitus tuli sellest, et jahutuse ringvoolus nagu ei ole mingit tõstekõrgust, millega pump peab võitlema. Aga on olemas väga suur dünaamiline takistus tänu voolikute pikkusele. Nii et esimesel katsel ma seda ringvoolu liikuma ei saanud.
pilt enne pidulikku starti:
see pilt oli veel täpselt sama ka järgmisel päeval, sest see pump ei liigutanud mitte midagi.
Süsteemi täiteks läks tubli lonks kontsentraati:
Temperatuurid normaalselt töötavas külmikus:
Külmemas osas võib vahel olla ka -27...-28 nii et kontsentraadi kasutamine on põhjendatud. Kui tsirkulatsionipump ei käi, siis peaks külmik omandama normaalse oleku ja lahjem ollus külmub soojusvahetis kinni. Jahutus ei tööta ju pidevalt. Vahepeal oli mõte tosooli asemel kasutada mõnd äärmiselt kanget karastusjooki
.
See on kuni tänaseni sügavkülmas vedelenud soojusvaheti, tundub päris külm:
Külmiku parem pool, kusagilt tuleb auk läbi lasta:
Kohe selgub, kuhu sattusime:
Läks õnneks:
Töö käigus käigus ei hakanud külmikut välja lülitama, mõtlesin et nii on kõige kindlam teada saada, kui midagi peaks untsu minema. Muidu hakka pärast nuputama, et töötab-ei tööta.
Välimine plekk väikese lõikekettaga, edasi puidufreesiga
.
Vaade väljastpoolt, täiesti ok auk sai:
soojusvaheti külge pehmed voolikud, parem mässata kitsas ruumis:
Üleminek pvc voolikule. Vasest ühenduse külge võib edaspidi kinnitada termoandurid, kui on isu soojusvaheti tööd uurida (sisse ja väljamineva temp erinevust mõõta). See muidugi ei lisa midagi asja toimimisele. Siinmaal ei ole veel midagi teada selle kohta, kas üldse toimima hakkab.
Kahtlane tundub, et soe ja külm toru kõrvuti sama isolatsiooni sees asuvad. See ei muuda midagi, kui eraldi oleks. Ühise isolatsiooniga on lihtasam teha.
esialgu on sügavkülma kambris isegi veel vaba ruumi. Mingit külmakraadi siin akva jahutamise ajal ei teki, sest soojusvahetisse sisse tuleb akva veetemperatuuriga võrdne sisend ja ei ole üldse kindel, kui palju seda õhuvooluga jahutada õnnestub.
Suur osa tööst on tasutud selle vaatepildiga; ma ei ole varem londiga külmikut näinud. Tundub väga tõepärane.
Vist keegi väga ei pahanda, kui nii ilus aparaat ei töötagi äkki. Kas peaks ? Isegi ilusatele mõtetele andestatakse päris palju.
Järgmine pump, millega tegelen:
See vist lendab ka, kui täisvõimsusega lasta. Auto tuledepesuri pump. Tundmatu asi, aga midagi sellest saab. Igaks juhuks enne proovin, mis teeb:
Voolutarve 2,6A aga seda juba 3,5V pinge andmisel. Mul ei ole mingit huvi teada saada, mis see pump teeb 12v juures, vähemalt mitte selle laua peal. 3,5v juures ajab vett ringi piisavalt ja kannatab väljundis takistust.
See pump läheb kohe üles tööd tegema, niigi terve päev asi veninud. See ei ole väga palju võrreldes poole aastaga, aga siin võib juba tundidega sündmusi kaaluda. Huvitav, mismoodi muidu sama asja juures aja proportsioonid muutuvad.
pumba kinnitus saab üsna primitiivne, aga minuti hind on tõepoolest kõrgeks tõusnud:
Tsitkulatsioon toimib ligikaudu 80L/h. Ei usu, et rohkem vaja oleks. Selle koormuse juures pump ei soojene ka palju.
3,5V ja 2,6A pumba tööks tuleb väikesest adapterist, mis peabki niimoodi avatud olema, muidu kipub väga soojenema.
Väikese kokkuvõtte töötavast süsteemist annab see näit:
Mis see siis ütleb ?
1. külmik ei ole maha põlenud ja on nõus sedasorti koormusega töötama (12 tundi tiksunud, kõik temperatuurid stabiliseerunud) see ongi kõige olulisem. Muud üksikasjad selguvad jõudumööda.
2. Külmiku aurusti ( see alumiiniumist sakiline plekk külmkambris, mis külmaks läheb) ei suuda külma piisavalt "välja anda". Aurusti ise on tugevalt miinuskraadides, aga ei jõua õhutemperatuuri madalamale tuua.
Selline õhuga soojuse edasiandmine on täiesti ebamugav. Oleks mingi aurusti - metall ülekanne ? Siis ei peaks kambris õhku niimoodi ringi uhama...
3. külmiku alumine osa töötab mingil määral külmikuna edasi, sest isegi +17,3 kraadi on palju külmem kui 28-30 toas.
4. külmiku sisse- väljalülimine käib nagu ennegi, siin ei ole midagi vaja muuta. Akva jahutamisel käibki pidevalt, sest temp. ei jõua väljalülimispiiri lähedalegi.
Katsetamise ajal oli mõlemas ruumis 29-32 sooja. Akva ja külmik on eri tubades. Lülitasin kliima ja ventilatsiooni välja, hiljem panin ise ka minema, tulin õhtul tagasi vaatama mis saanud on.
Sellise soojusvahetuse juures on 430L akva vesi 4 kraadi külmem kui õhk toas. See ei tundu palju, aga samal ajal on peal ka 200w valgustus ja kõik need pumbad, millest eespool juttu on olnud.
Sellest külmikust saab rohkem külma kätte, kui
a) külmkambris õhku kiiremini liigutada, rohkem ventilaatoreid kambrisse
b) aurusti pindala suurendada, mingid ribidega soojusjuhid sisepinnale kinnitada.
Esialgu läks käiku plaan a).
vaba ruum väheneb kiiresti. Iga lisaventilaator tähendab tegelikult ka väikest lisasoojust, aga 1 kraad toatemperatuuri muutuses mängib igal juhul rohkem. Kohe peale lisaventilaatorite panemist langes kambri temp 13-14 kraadi peale, hommikuks on näha, kuhu akva temperatuur jõudnud on.
Akvas endas ei ole midagi muutunud, taimed räbaldunud, ei taha neid isegi näha. Aga tundub et hakkab kohe paranema. Vaheaeg vist läbi saanud.
Paar kuud tagasi uued kalad 5tk, kõik elus ja terved: