foorum.akvarist.ee

Kast on natuke kõrgem kui eelmine ja see 4cm erinevust on väga täpselt tunda. Ilma arvuti abita oleks pea võimatu missioon :



Pilt eelmise nädala lõpust (kalender taga seina peal).

Paar taime ka sees :



6 päeva on siis NH3 peal sissetöötamine tiksunud. Homme proovin, kas NO2 test juba midagi näitab.

Olukord kastis

temp 28C

KH3
GH3

Ph 7, peale CO2 ühendamist on Ph 6,2. Oli märgata, et koos vee värvusega läks Ph juba varem 0,5 ühikut alla, see siis kännu effekt. Huvitav, kas nüüd CO2 arvestamisel tuleb seda nii võtta, et "õige" Ph mida CO2 lisamine annab, on nagu 6,7 (6.2+0.5)? See tegelikult ei ole praktiline küsimus. CO2 tiksub mullilugeja järgi ja vesi tuleb võimalust mööda selgemaks saada.

See on vist seesama küsimus, miks Amano ei kasuta oma kastides CO2 kontrollerit gaasi reguleerimiseks. Seal on akva pinnas selline, mis Ph alla veab ja kontroller ei saaks asjast aru.

Vaatasin, et taimedel igav väga lahjas vees olla, segasin minimaalselt juurde:

Fe 0.1 (Agrimix)
PO4 0.3
K 15 mg/L

Lämmastikku nitraadina (KNO3) sissetöötamise ajal ei paneks juurde. Kui taimedel vaja, saavad nad seda NH3/NH4 ühendist, mida iga päev läheb kasti 5ml (10%lahus ehk nuuskpiiritus). Selline ilma kaladeta sissetöötamine annab lõpuks ka päris kõrge NO3 taseme (20-30mg/L vähemalt). Nii et veevahetus toimub veel pikemat aega.

Kuni sissetöötamise lõpuni lisavalgust ei anna. Igaks juhuks ülim ettevaatus alguses. Ruumi üldvalgus nagunii olemas.

Tänase seisuga on kast 3/4 täis ja on näha, et silikoon on väga vintske materjal. Õigemini ei ole klaaside juures näha vähematki nihet vaatamata silikooni väikesele hulgale liidete tegemisel. Silikooni paksus klaaside vahel on kaskmiselt 1.5mm ja laius 9mm (poleerlihvi faasid on väljastpoolt vabaks jäetud ja kasti sees silikooniga nurgatäidet ei ole, välja arvatud põhjaklaasil).

Kui nüüd päris täis kasti juures otsaklaasid üldse väljapoole ei nihku (kahe klaasi peale mingi 0.5mm ju ikka võiks ? ) siis küll imestan. Üleval täisring tugevdusribad muudavad ülemise otsa jäigaks. Kasti tegemisel ilma ribadeta oli otsaklaas käega sikutades päris liikuv, nii ei oleks julgenud jätta. Nurkades kattuvad ribad oleks väga tugev, aga sellega vaja kaane serva all 12-15mm rohkem ruumi, mida praegu ei olnud kusagilt võtta.

Kogu torumajandus on koos ja töötab nagu mõeldud oli. Täpset vooluhulka ei tea veel, tagasivoolu flööt on kahtlane, vaatan selle veel üle, siis panen näidu ka kirja. Eheim 3000 pump müra poolest pinda ei käi. Kaks kanisterfiltrit kokku on siiski vaiksemad kui pump. Suur kahtlus pumba juures oli sisendi poole jäik ühendus, aga sellega müra juurde ei tulnud. Müra tuleb selle pumbaga siis, kui piisavalt vett kätte ei saa. Selline olukord oli eelmise süsteemi juures. Praegu tundub, et 1600-1800L/h ei aja mootorit urisema ja mingit probleemi ei ole.

_________________
430L

Oot, pidurda hoogu! Minul andis selline lisamine juba piisava näidu:

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Erinev käivitus meie kastidel. Juba valmis bakterikultuuri tarbeks jagub väiksemast NH4 kogusest.

Päris nullist käivitamisel (fishless cyckling) soovitatakse NH4 hoida alguses 2-5mg/L. Võib-olla sobib väiksem kogus ka, ei ole seda kunagi enne proovinud.

Praegu sellised näidud:

NH4 1,5-2 mg/L (Salifert . Test näitab tegelikult NH3 + NH4 koguhulka vees. NH3/NH4 suhe vees oleneb Ph näidust).

NO2 0,5-1 mg/L (Tropic Marin) Midagi juba toimub

arvan, et nüüd rohkem midagi ei lisa, 2-3 päeva pärast NO2 test, kui hakkab vähenema, siis peaks mingi NO3 juba ka olema ja see tähendab, et sissetöötamine hakkab läbi saama. 1 nädal on kindlasti vähe, aga vaatan NO2 järgi. Kui NO2=0, siis kalad sisse.

Huvi pärast tegin kohe NO3 testi ka. Midagi peaks olema valesti, sain 30 mg/L Nii kiiresti ei peaks tekkima. 5 päeva alles läinud algusest.

Kas keegi oskaks välja arvutada, mis kontsentratsiooni NO3 lõpuks saab, kui alguses on olemas 40g 10% nuuskpiiritust ja lõpptulemus NO3 lahustunud 400L vees. Kas võib olla 50mg/L ?

_________________
430L

Veemõõtja külge ühendasin ajutiselt testri koos väikese pusaga, mis impelleri pöörlemise testrile arusaadavaks teeb. Filtrisüsteemi max läbivool on siis 1760 L/h, kui töötavad mõlemad kanistrid ja lisaks Compact 3000 pump:



Vee max liikumine väiksemate võimsustega:

Ainult Eheim 2028 - 950L/h

Ainult Eheim 2226 - 870L/h

2028 + 2226 - 1300L/h

Siit on näha, et torud ikka veel piiravad voolu. Kaks filtrit korraga töös ei ole kaugeltki see, mis üksikute summa. Lisapump praegusel juhul lihtsalt kompenseerib voolikute puudujäägi. Veel kord selge, et võimsusest ei ole kasu, kui veevool voolikutes kiireks ajada ja sellega kiiret läbivoolu tahta.

Siin on praegu filtrite sisse- ja väljavool akvasse läbi 22mm mõõduga vooliku (siseläbimõõt). Ühendused nii, nagu varem skeemi peal näitasin. Selles torus liigub vesi max 1,3m/sek. Ilmselt on kusagil olemas teadmised selle kohta, kuidas ja millest alates voolukiirus torudes pumba võimsuse ära sööb.

Kokku väga suur number ei tulnudki. Tegelikult oletasin, et võiks 2000 L/h saada. Arvestades filtrite sisu, võib täiesti rahul olla. Reaalselt on nüüd olemas vähemalt kahekordne varu selle kasti kohta, mis hakkab edaspidi kuluma filtrite täitumise peale. Ma ei julge öelda, et lugeja väga täpne on, võib-olla nii 10% ehk. Aga täiesti stabiilne on näit küll ja see on isegi olulisem. Saab näha, mis filtritega aja jooksul toimuma hakkab.

Lugemistäpsus takerdus täiesti lihtsa küsimuse juures: Lugeja asub 15cm peale C3000 pumpa ja suure vooluhulga juures läheb vesi torus väga tugevalt pöörisesse. Sellist vett impelleriga enam lugeda ei saa. Pöörise summutamiseks on nüüd pumba ja lugeja vahelises torus kogu pikkuses õhukesest plastist liist, mis toru ristlõike pooleks jagab. Teine ebatäpsus on selles, et lugeja korpuses, impelleri ümber ei ole vee liikumine ristlõike ulatuses ühtlane ja võib täiesti olla, et näiteks 2 korda kiirem veevool ei pane impellerit täpselt 2 korda kiiremini pöörlema. (ebaühtlus oleneb voolukiirusest). Lugeja toru peaks olema 3-4 korda pikem ja impeller alles toru lõpus. Tagantjärele lihtsad küsimused, aga kui varem ei ole selliste asjade tegelenud, ei saa kõige parem.

Akva all tundub kõik vajalik nüüd olemas (tegelikult sinna ei mahu ka rohkem ja asjadele juurdepääs juba ebamugav, loodan et seda ei ole vaja ka). Panen sahtli kinni ja ei sega töötamist. Väetiste dosaatorid on veel pooleli, õigemini esimene versioon asjast ikaldus ja neid ei ole praeguseks 2 aastat puutunud. Mõte on olemas, aga vajadus ei tao veel piisavalt teatud kohta .

Akva nüüd 4/5 täis, vee osas midagi muutnud ei ole. Minimaalne valgustus 30-40W 8h. Osa taimedest 2-3 päeva peale istutamist väga erksa olemisega, uued võrsed olemas. Taimedest teen ülevaate paari päeva pärast.

NO2 näit endiselt kõrge. Mõtlesin järele, miks soovitatakse NH4 nii kõrge taseme (3-5mg/L) hoidmist ilma kaladeta sissetöötamise ajal ? Või sain õigest asjast valesti aru . Sellest saab ju lõpuks üüratu koguse nitraati ? Ei ole kunagi enne 40-50mg/L NO3 lähedalt näinud, mis sellega siis teha tuleb, kui kohal on ? Vahetan vett nädal aega järjest ? Ok, akva ise vahetab, sellega ei ole häda. Nagunii vesi väga tume kännu pärast, tahaks et natuke läbi paistaks .

Kas on suure koguse NH4 mõte selles, et saada kohe väga suur hulk bakterit käima või on 5mg/L just selline vajalik kogus, mille juures bakteri kasv ei pidurdu toidu vähesuse tõtttu ?

_________________
430L

Nii nii.

Küsimus on siis vee voolamise laminaarses ja turbulentses reziimis.
Tõsi ta on, et kui voolureziim läheb turbulentseks, siis vooluhulk langeb.
Aga see eeldus, et voolukiiruse mõõtmine on turbulentse puhul ebatäpsem, ei pea paika.
Mistahes moodi need turbulentsed pöörised torustikus tegelikuses liiguvad, siis on ikkagi olemas mingi
resultant liikumine mis väljendub veemassi ümberpaigutumises ja just seda see mõõte aparaat ka mõõdab.
Ehk siis minu arvates mõõtmise täpsus ei sõltu voolureziimist.

Sa muretsed selle pärast, et torud ei lase vett piisavalt läbi...
See võib nii olla küll, kui torude läbimõõt on taotletava veevooluhulga jaoks ebapiisav.
Samas aga ma juhiks tähelepanu sellele, et lisaks torude seintel toimuvale hõõrdele
avaldavad veevoolu kiirusele ja reziimile märkimisväärset mõju ka torustiku kohttakistused.
Kohttakistusteks on siis igasugused kitsendused torustiku läbimõõdus, põlved ja ka sujuvamad
suunamuutused ning ka see vee vooluhulga mõõtmise agregaat, mille veevoolu takistav
mõju on kindlasti nii märkimisväärne, et seda arvestamatta jätta ei tohiks.

Ma ei näe lihtsalt teostatavat lahendust, mis selle mõõturist tingitud takistuse elimineeriks, aga kindlasti
tuleks välja arvutada selline torude läbimõõt, mille puhul vee liikumine oleks laminaarses reziimis.
Ja see järel tuleb loomulikult välja arvutatud sobilik torustik ka kasutusele võtta.
Keda vastavad valemid huvitavad, siis siit saab aimu millest jutt käib:
http://chemeng.ttu.ee/media/HydrodynAe.doc

Ma võtan enne kasutusele, siis arvutan, kui muud enam üle ei jää. (Minu arvutusviga on suurem kui torustik ise ja seda ei ole mõtet enne ette võtta).

Katse-eksitus meetod täiesti toimib. Suuremast katsest saab suurema eksituse ja heal juhul ka rohkem infot. Torude pärast väga ei muretse, aga ei tahaks tühisel põhjusel palju vooluhulka kaotada. Seda ei ole ju kunagi ülearu palju.

Ilma kaladeta kasti sissetöötamine on natuke arusaamatus seisus. NH4 läheb nulli poole kiiresti, kui natuke lisada. NO2 püsib 1...1.5 ja NO3 20...30. Pidev veevahetus eilsest peal 60L/24h. Mingid bakterid igal juhul olemas nüüd ja NO2 rohkem ei mõõda. Paari päeva pärast esimesed kalad sisse.

Känd väga hullult vett ei muuda. Seda on näha, et Ph on tunduvalt madalam, kui ainult CO2 lisamine seda teeks. Selles olukorras Ph kontrollerit väga ei usalda. CO2 läheb kasti mullilugeja järgi hinnates.

Taimedega väga põhjalikult tegelenud ei ole, esialgne valik on olnud selle järgi, mis ette juhtus:

(taimede nimed võib-olla valed, kes täpsemalt teab, parandage)

Anubias barteri v. barteri



Suur anubias, see taim on seni üle elanud kõik akvaariumid, mis 10-12 aasta jooksul olnud on. Aeg-ajalt on pool ära jagatud, päris suur taim, kui kasvama läheb.


Anubias barteri coffeefolia:



See Anubias võiks kasvades ära varjata filtri sõela. Selline plaan vist töötab. Tegelikult on kavas akva tagaklaasi poolset pinnast ka 3-4 cm tõsta, sellega paraneb üldine vaade ja proovin migit pinnareljeefi tekitada. Flouriit on selline killustiku moodi faktuuriga, saab üles kuhjata ja jääb püsima, kui kastis keegi väga möllama ei hakka.

Anubias barteri v. nana “marble”



Alguses ei olnud mingit ettekujutust, mida sellise kännuga kastis teha ja mismoodi taimed seal üldse olema hakkavad. Väga kolakas element ja ükskõik mida selle juurde ei anna sobitada. Kuni tänaseni oli päris ebamäärane olukord. Ühelt poolt nagu tahaks arvestatavat taimede hulka, mis vetikat välja sööb (tähendab, et saaks kasutada tugevat valgust, mis näeb puhtas kastis päris hea välja). Teiselt poolt ei võimalda mugavus kogu aeg juurdekasvavat taimemassi välja harutada. Järjekindla suhtumise juures ei ole sellega probleemi, aga selline käsitlus on juba ära nähtud. Pealegi on kast nii kõrge, et parema meelega ei askeldaks seal põhjas väga palju. Muru kasvatamiseni ma ei ole varem jõudnud, seekord ka päris kindlasti ei saa. See tähendab et varem ei saanud ja nüüd ei taha .

Tekkis idee paari spetsiifilise taimega katta kinni ülearune valgus :

Echinodorus ozelot:



Taim on õige, nimetuses ei ole kindel. Samasugune oli eelmises suures kastis. Mingi aja järel hakkavad lehed kasvama pika varrega, nii et leht tervikuna asubki veepinnal. Samas ei kuluta see taim põhjapinda, mis jääb tulevikus aeglase kasvuga vähemnõudlike taimede tarvis. Idee on selles, et Echinodorus´e suured ja päris kiiresti kasvavad lehed varjavad ülearuse valguse ja toitainete tarbimisega annavad sellise "kiire" taimeakvaariumi toitainete ringluse. Kogu veepinda lehed ära ei kata ja valgustuse effekt / varjud / kontrast on olemas. Üht suurt lehte on palju lihtsam kastist välja harutada, kui 100 väikest - puhas laiskus on selle projekti taga tegelikult !

Teine sama sorti taim peaks olema Echinodorus macrophyllus:



(Juhul, kui see on see taim ja kui kasvab samamoodi )

Igaks juhuks veel Echinodorus osiris ka:



See võib-olla läheb juba paljuks, aeg näitab.

Põhja peal ei olegi peaaegu midagi, Nymphaea lotus (zenkeri) läheb ka kohe ülespoole :



all paremal Eustralis stellata, millega midagi midagi enamat vist ei toimu - valgust vähe.

Kasti vasakus otsas Cryptocoryne wendtii “green”:



Huvitav taim, mõnikord uues kastis kasvatab korralikud pruunid lehed, seekord läks õnneks - uued lehed on rohelised. Olen näinud, et lehed tulevad teise värviga siis, kui peale istutamist uues keskkonnas taimel kõik vanad lehed nagu ära lahustuvad ja pealtnäha on taim välja surnud. Mõne aja pärast hakkavad uued lehed siiski kasvama.

Cryptocoryne wendtii “brown”:



See taim viskas lehed maha. Ma oleksin mitte päris rahul, kui uued lehed äkki rohelised kasvavad. Ei ole sellist taime enne olnud. Loodan, et roheline ja pruun krüpt on ikka erinevad taimed.

Anubias barteri v. nana “petite”:



Tegelikult ei tee neil väikestel Anubiase taimedel vahet, mis nad päris täpselt on. Suur osa taimedest Heixer´i väikesest kastist saadud, suurem tänu sinnapoole !

Hygrophila corymbosa “siamensis”:



See taim on natuke juhuslikult siis sattunud, oli lihtsalt olemas ja ei osanud midagi paremat sellega teha.

Kännu külge lähevad veel terve peotäis selliseid taimehakatisi:

Microsorum pteropus “Windeløw”:



Arvatavasti teen 50% veevahetuse, pool vett enne kastist välja, siis on taimede kännu külge saamine lihtsam.

Üks küsimus, mis kännuga seoses tekkis, on selline vatitaoline läbu kännu pinnal, mida õnneks küll väga vähe ja ei ole viimase nädalaga enam juurde tulnud. Oleks pidanud vist enne läbi keetma. Tundub, et seekord saab niisama ka hakkama.

_________________
430L

Piltide järgi pakuksin, et Cryptocoryne wendtii “green” on hoopis Cryptocoryne beckettii ''petchii''

Aga muidu tundub päris hea "laisa rohija" taimevalik.
Mul ka ükskord tekkis uuel kännul mingi vatitaoline löga peale, aga SAE-d pistsid selle kohe pintslisse

"green" vist ikkagi õigem. "pechii" lehe kuju nagu teistmoodi, kuigi endal ei ole seda olnud.

Hulk vett läbi filtri voolanud, seni ei ole midagi päris uskumatut juhtunud. "laisa rohija" elu on täiesti jõukohane, jätab ruumi muudele küsimustele. Seni väga rahulik areng kastis olnud ja ei ole tahtnud ise uudiseid genereerida. Praegu pilt juba natuke erinev algusest ja väike ülevaade. Tehnilist juttu õnneks vähe, nagu oletasin. Asjad töötavad ja mingeid muudatusi ei ole teinud.

Eraldi uurimist nõuab Ph anduri töö, mille näit kadus juba üsna alguses sellisesse piirkonda, mida ei sobi nimetada. Ph kontroller ei ole töös ja näidu puudumine ei sega. Co2 läheb kasti mullilugeja järgi.

Üldpilt eilse seisuga:


Kännu all on näha siluett, mis võiks tähendada väikest vastuolu taimeakvaariumis, aga nii see algus on läinud.

Pseudotropheus demasoni
(http://www.aquariumdomain.com/viewSpeciesFreshwater.php?id=39)



Neid kalu 3 tk, mis on väga vähe et seltskond toimiks, tuleks juurde tuua, kui kusagilt saaks. Need kalad pärit eelmisest kastist, 2 aastat vanust. Ülejäänud 2 on veidi murelikud ja nende peamine ülesanne on vajadusel väga kiiresti ujuda. Otsest kaklemist ei ole olnud, aga see punt normaalselt läbi ei saa omavahel.



Pealik tahtis alguseks kohe kännu külili lasta, aga seda võimalust nägin ette ja kännul on all pleksist latid, millega otse akva põhjale toetub. Rohkem kaevamist ei ole olnud. Eelmises kastis nägin ära, kui palju nad pinnast tõstavad, muidu ei oleks koos taimedega proovima hakanud. Samas ei ole ka pesapunumist olnud, nii et kui kalu juurde tuua, võib küsimus tekkida küll.



Seni neljas tegija on veidi kulunud olemisega pikauimeline ancistrus, saab kännuga hästi läbi ja kogu läbu, mis alguses kännu pinnal vohama kippus, on nüüd kadunud.



Ajab oma asja, teistega ei suhtle.

Miski selline pilt peaks olema Ancistrusel silme ees, kui hommikul tööle läheb:


Nagu kõrghoone või muidu soliidne koht. Siin on nüüd näha haliidlampide valgus, kaks heledamat laiku ülal. Haliidid ongi töös esimest korda, pildi tegemise ajaks ainult. Praegu ei kujuta küll ette, millal kogu valgust vaja läheb. Seni olen andnud ehk 0,1-0,2w/L. Mingit vetikat ei ole näinud ja klaasi puhastasin ka just esimest korda. Täiesti erinev kasti käivitus võrreldes eelmistega. Kogu aur, mis valguse peale saan anda, on 5*54wT5* (nende hulgas tegelikult 2*39w, mis käivad ettenähtust suurema ballasti küljes ja annavad sama valguse, mis pikemad 54w torud ) ja lisaks 2*70w MH. Praeguse kasti sisu juures on see väga palju. Peaaegu et kõrvaga on kuulda, kuidas vetikas selle peale kasvama hakkab
Siin üks pilt, kus kastist paremal on akna taga keskpäevane valgus. Heleduse jaotumise proportsioonid ei ole muidugi õiged, aga on näha, et täisvalgusega on kast päris särav:



Luminofooritorude ballastiga oli kahtlane sündmus vahepeal. Nalja pärast sellise looma pilt ka:



Ilmselgelt ei ole see isend täie tervise juures. Kogu väärtuslik sinine suits on sellest jubinast jäädavalt lahkunud. Mis läinud, see läinud. Kuivõrd sellistel juhtumitel on põhjused kusagil ajaliselt eespool siis just see osa mind huvitaski. Ühesõnaga sain põhjalikult üle vaadata oma kunagise lubaduse nende isetehtud dim ballastide kohta, mille järgi ainus vajalik tööriist oleks siin pidanud olema korralikud lõiketangid ja paar minutit aega ballasti äraviskamiseks. Hävinud oli üks ballast viiest ja lisaks sellele "kivile" olid otsas veel 5-6 detaili. Täpset põhjust ei leidnud ja tõenäoliselt oli jama taga jahutusventilaatori piiramine, mida paar nädalat tagasi sai tehtud. Sain asja uuesti tööle ja juhtum läks plusspoolele, kui kulunud aega mitte arvestada.

Suur anubias kasvatab uusi lehti ja vanade peale läbu väga kiiresi ei tule. Sellest võiks kunagi päris uhke põõsa kasvatada:



Taustal kännu külge panin Pteropuse, sellega ei lähe eriti. Ei saa aru, mis oludes kasvada tahab. Seni nähtavat liikumist ei ole.

Nympae lotus kasvatab hulgaliselt madalaid lehti, kas see taim kasvatab lehe veepinnani olenevalt valgusest ?



Keskel Cryptocoryne wedti´i brown, mis elas keskkonna muutuse üle kadudeta, lehed ei "sulanud" seekord. Läks kasvama kohe, aeglaselt küll, valgust vähe. Selle taime eest tänud kasutajale Merekohin !

Paremal vee sissevoolutoru, mis üleval pinnkoorija ujukiga lõpeb. Läbipaistev sõel allosas püüab igasugust sodi, mis muidu sissevõtuavade ette takerduks:



Pildi keskel Eustralis stellata, mis ei kasva ja mida sellegipoolest pügatakse ilma mõõdutundeta. Siin kastis see ei kasva kindlasti.

Siin on näha, kuidas veevool veab ülevalt õhku sisse:



Kahe otsaga küsimus. Taimed kasvavad aeglaselt ja mull ei "jookse", kastis o2 madal. See filtrisse tõmmatud õhk annab vajaliku aereerimise. Filtritest käib õhk läbi kiiresti, suminat peaaegu ei teki sellest, sest mullid on väikesed ja ei jõua filtris kogunema hakata. Sellise effekti tekitab siin lisapump, mis mõlema filtri väljundeid tõmbab. Osa õhust koguneb Co2 reaktorisse (http://nagi.ee/photos/photo_sizes.php?id=13550746&size=o&album_id=239449) ja lahustub seal aegamööda, teine osa satub lisapumbani otse ja sealt kohe kasti tagasi. Selle teise osa teekonna lõpuks on mull juba nii peeneks löödud, et ainult udu on järel. See udu nüüd rändab kastis ringi.

Sedasorti aereerimise puudus ongi, et ajab niimoodi vee halliks. Väikese valgusega ei ole seda märgata. Hiljem, kui taimed suuremad, saaks sellise õhu segamise ära jätta. (Rohkem valgust - kiirem fotosüntees - rohkem o2 vees). o2 testi oleks tegelikult vaja. Kalade käitumine igatahes muutub, kui õhu hulka piirata praegu. Samas ei näe see välja nagu hapnikupuudus. Omamoodi katse see õhu segamine, aga mitte eriti hea. Tavalist aereerimist ei taha kasutada, sissetoodud õhuvooliku ots jäi kusagil pinnase alla ja ma loomulikult ei mäleta, kuhu täpselt.

Üks akva ei peaks selline välja nägema, nagu teistmoodi tegelikkus :



Silmaga sellist vormi ei näe. Laia nurgaga aparaat teeb triki. Sinise tausta annab üks mereakvaariumi toru.

Kännu küljes ebatavalise moega anubias:



Oli juba enne päris väsinud, prooviks panin, mis juhtub. Vasakul pool kaks uut lehte olemas, läks kasvama.

Vee koostisega ei ole seni tegelenud. Kõike vajalikku peaks selles olema, aga mis koguses, ei tea. Kh on tulnud arvatavasti 4-5 peale, pidev veevahetus läbi RO filtri 50L/24h on paar nädalat peal olnud, sest selle kasti ilma kaladeta sissetöötamise tsükli lõpuks oligi olemas enneolematu kogus nitraati. Neil olemasolevatel taimedel oleks kulunud terve aasta sellise hulga äratarbimiseks. NO3 mõõtsin, oli nüüd 2-3mg/L .

Praegu ei teagi, mis vee karedusega teha. Teen vist 50% veevahetuse trassiveega ja jätan Gh-Kh 8-10 peale. Pehme veega on vahel arusaamatuid asju olnud kalade poolest oleks keskmine karedus õigem.

Känd enam vett ei värvi. Väga kiiresti läks korda. Võib-olla pidev veevahetus lihtsalt jõuab värvumise madala hoida. Alguses tundus, et sellega võib aasta jagu kuluda.

Filtrite läbivool on vähenenud 20-25% ja tundub et jääb selle juurde pidama.

Update filtri läbivoolu kohta: Hindasin enne valesti. Näidik ise ei olnud ühendatud ja ühe filtri läbivool oli natuke piiratud. Vaatasin, et mõõtja impeller pöörleb nagu aeglasemalt kui alguses oli. Selline langus tunduks ka ajaliselt loogiline, filtri voolikutes on märgatav läbu juba tekkinud.

Tegingi 50% veevahetuse just ja avastasin selle ühe filtri pooleldi suletud kraani. Nüüd täisvool ja näidik annab 1780L/h. Hea märk. Jämedad voolikud on ok ja ei hakka niipea midagi piirama. Filtrid ise ei ole ju seni koormust saanud, 3-4 kala selle mahu kohta ei ole arvestatav.

_________________
430L

WOW ütleks vaid selle kasti ja ülevaate kohta!!
edu sulle!

_________________
http://www.akva.ee
Lisainfo:
info@akva.ee
55 904 954

Käpiku tegemistest on alati huvitav lugeda. Kahjuks pole tal vist viimastel aegadel eriti mahti olnud foorumit külastada, huvitav oleks näha mismoodi asjad arenevad.

käpik, kuidas su space-age jahutussüsteem toimib? Külmik pole maha põlenud?

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Hetkel on kogunenud kaks peamist teadet: halb, et akvaga midagi päris huvitavat juhtunud ei ole ja hea et mõte vahepeal kosunud on. Esimestest ei ole midagi rääkida, liiguks edasi. Aja leidmisega on olnud raskusi aga see ei peaks seletama mõtete puudumist. Omamoodi vaheaeg olnud vist. Juhtub vahel.

Väike kokkuvõte vahepealsetest sündmustest, kirjutatud paar kuud tagasi ja ei olnud selge, kas seda lugema ka peaks.

Arvsin küll, et annan kastie aega rahulikult startida aga ei õnnestunud. Alati on vaja midagi katsetama hakata ja asi üle võlli lasta. Heade asjade paremakstegemine ongi just see koht, millest edasi asjad nahka lähevad. See ei pea alati nii minema, aga suur oht on olemas küll. Sebimisega tuleb piiri pidada. See on väärtuslik tähelepanek, millega ei ole iga järgmine kord midagi peale hakata. Kiirustamine käib iga kord isemoodi. Akva juures on selleks palju võimalusi.

Seekordne vetikasaak ületas nüüd tunduvalt kõik seninähtu. Pilt ei suutnudki kogu ilu väljendada ja seda siis ei teinud. Täiesti piisav öelda,et kõik peale niitvetika olid kohal, nagu Mutionu pidu oli – karvaseid ja sulelisi. Kogu saast kasvas uskumatu kiirusega. Sellise tulemuse jaoks ei oleks mõistlik nii suurt kasti kasutada ...

Tegelikult saab alati hullemini minna ja võtsin ülesandeks teha mõned järeldused. Vetikahulluse pöhjus oli kohe alguses teada, aga järelduse tarvis tahtsin näha mingit sellist olukorda, kus kastis esialgne seis taastunud, tähendab vetikas oleks läinud ja taimede kasv paranenud. Hämmastav, ja samal ajal arusaadav, et see ei olegi tegelikult võimalik. Vormi poolest on kasti praegune sisu väga lähedal sellele, mis alguses oli (taimede-kalade hulk, veekoostis, valgus), aga toimib väga erinevalt. Osa taimedest kasvavad, osa mitte.

Kui nüüd väga positiivselt mõelda, siis ei olegi nii tähtis, mis iseloomuga on olnud muutused. Väga ebamugav oleks vaja oleks arvata, et päris üldse ei saa aru, mis toimub. Vahepeal selline aeg oli, nüüd juba natuke parem. Sündmustest info väjalugemine on oluline. Paneb mõtlema kui see ei õnnestu.

Akvaarium tundus juba päris stabiilne. Vetikat ei mingisugust, taimede kasv aeglane (valgust ei andnud palju ettevaatuse mõttes). Vesi selge, mitte just uskumatult läbipaistev aga täiesti normaalne. Kalade hulk ikka endine, oli kavas juurde tuua, aga kiiret ka ei olnud sellega.

Taimede kasv ikkagi aeglane. Arvasin, et oleks aeg kast „kiiremaks keerata”.

Keskmised vee näitajad

Kh 5
Gh 5
Fe 0,2
NO3 5
PO4 0,5

Co2 lisamine käib seni mullilugeja järgi, nagu tavaliselt ikka .

pH ei ole mõõtnud. See pH kontroller, mis kasti juures asub, ei ole juba ammu ühtki normaalset numbrit näidanud. Kunagi kui muud teha ei ole, tuleb kontrolleri skeemi veidi muuta. See on mul sama küsimus, mis Felch oma akvakontrolleri teemas kirjeldas, et Ph mõõtmisega samal ajal ei või muid töötavaid elektroode läheduses olla, Ph näit kaob kohe metsa. Ph kontroller peab olema täiesti eraldiseisev skeem (ei tohi olla massi ega toiteotsa kaudu ühenduses mingi muu akva elektriskeemiga), siis on lootust täpsem näit saada.

Selle põhjuse, miks minu kastis Ph näit päris loetamatu oli, sain juhuslikult kätte: küttekaabli isolatsioon (põhjaküte) oli vigane, kaabel katkes lõpuks päris ära, siis sain aru, et seesama lekkekoht ei lase Ph elektroodil õigesti lugeda. Probleem ei olenenud üldse sellest, kas küte oli sisse lülitatud või ei.



Muudatused kastis, millest alates elu pöördumatult huvitavaks ehk arusaamatuks läks:

1. Co2 koguse suurendamine poole võrra, see vist oli natuke vähe enne. Sai arvatavasti 20-30mg/L

2. Põhja shifoonimine ja veevahetus 30%. Sellise veevahetusega tõuseb kastis vee karedus, sest vahetusvesi otse trassist Kh 15. Suurem veevahetus on selle kasti juures vajalik veel selleks, et põhjas taimede juures nokitseda. Paari päeva järel valan juurde Agrimix segu (mikrokompleks), fosfaati, nitraati ja kaaliumit sellise arvestusliku koguse (vahetunud vee hulga järgi), et kõike natuke oleks. Tegelikult ei olegi näinud, et vee koostise pidev jälgimine suurt eelist annaks. Mingi ettekujutus peab muidugi olema, mis kastis toimub. Selles mõttes teeb automaatne veevahetus asja lihtsaks küll, et ei pea niipalju mõtlema, mida kast tarbib ja mida üle kipub jääma. Omamoodi raiskamine on, kui kogu aeg juurde valada ja teisest otsast vahetusvesi aineid kanalisatsiooni uhab.

3. Valguse hulga suurendamine ligikaudu kolmandiku võrra, see oleks siis 200w / 430L mis ei ole eriti palju.

4. Orgaanilise lämmastiku NH4 lisamine. ( Seda ärge järele tehke, vähemalt mitte oma akvaariumis.) Taimed on selle materjaliga väga nõus, kergemini omastatav kui NO3.

Kasti alustamisel kasutasin nuuskpiiritust ilma kaladeta sissetöötamisel. Asi toimis normaalselt ja ei ole otseselt põhjust, miks seda ei võiks väikeses koguses kasutada ka toimivas süsteemis. Võtmeküsimus on ära arvata, milline kogus on „väike” ja mis millistes tingimustes sellegipoolest jama tuleb.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e9/Aquarium_Nitrogen_Cycle.png

Miks NH4 lisamist üldse oli vaja ? Sissetöötamise ajal sai välisfiltritesse kasvatatud hulk head bakterit, mis nüüd viimasel ajal hakkas nälga jääma, sest kalu vähe ja niisama ülearust kalasööta kasti valada ei tahaks. Seega tundus ammoniaak täiesti sobiv vahend, et bakteritel midagi nosida ja taimedel ka lõbusam oleks. Pealegi oli kavas kalu juurde tuua, nii et bakterite hulga säilitamine oli peamine põhjus.

Mõte ise ei olnud vale, aga tulemus näitab, et ei ole vaja nii püüdlikult mässata äkiliste materjalidega, mille toime ei ole antud tingimustes päris täpselt teada (ei ole hea oma akvaariumit kännu taha saata, et midagi natuke teada saada ). Ammoniaak väikeses koguses ei ole kaladele mürgine, oleneb ka sellest mis pH kastis on. Happelise veega (co2 lisamine kastis olemas) üsna ohutu
.
http://theaquariumwiki.com/Ammonia


Kalad ja taimed ei arvanud muudatustest midagi, aga kahe päeva pärast oli kohal uskumatu kogus pruunvetikat, või midagi, mis nägi sedamoodi välja. Ma pidin seda jama mitu korda vaatama, enne kui uskuma jäin. See saast nägi välja just selline, et „algaja õnn” seda kasti kindlasti ei ole tabanud. Veel päev edasi ja pruunvetikale kasvas selga korralik heleroheline kasukas, mis värvi poolest tundus huvitavam aga kogus tegi nõutuks. Sealt edasi kahe päeva pärast must habevetikas ühe taime peal ja BGA akva põhjas. Habevetikas on aeglane ja ülejäänud seltskond kasvas tal üle pea, tihe konkurents oli. Niitvetikat ei näinud, mõtlesin et äkki peaks tooma, kodus väikeses akvas natuke on.... Tundus tõenäoline, et palju hullemaks enam ei lähe. Selle ajajärgu hea uudis oligi tegelikult niitvetika puudumine.

Järeldus : Vetikas tekkis just selle nuuskpiirituse lisamise peale, sest välisfiltris oligi bakterihulk selleks ajaks juba vähenenud ja orgaanika kogus käis neil üle jõu, lisaks veel keskmiselt valgustatud kast. Pimedas ei oleks ka vetikas kasvama läinud, NH4 ümbertöötamine oleks selles välisfiltris lihtsalt kauem aega vajanud.

Võtsin valgustuse vähemaks, ei osanudki kohe muud teha. Siin ei olnud enam midagi mõelda taimedelele sobivatest tingimustest või taimede/vetika tabamatust suhtest. Tasakaal nii paigast ära, et Akva ei ole töö juures päris silma all ka kogu aeg, vahepeal ukse vahelt piilusin, kas on juba päris kohutav. Lõpuks oligi, vesi hakkas halliks muutuma. Kahe päeva pärast vesi kergelt roheline ja filtrite läbivool vähenenud poole peale, 800L / h. Tundus nagu oleks vähemalt paari head mõtet vaja kogu selle asja kohta.
Päris selge, et ise see hullus ei parane.

Kohe ei hakanud rabelema, vaatasin , et kas veel midagi huvitavat näha on. Õhtul hilja, kui akvaarium oli 3-4 tundi pimeduses olnud – vesi täiesti selge. Uskumatu, et roheline vesi ise nii äkki ära saaks kaduda. Järgmisel hommikul vesi uuesti hall ja õhtuks kergelt roheline. Ma ei tea, kas see igal õhtul / hommikul nii käis, aga hiljem põhjusteni jõudes arvasin, et oli kindlasti. Hommikul vara vesi selge, lõunaks roheline, õhtul 3-4 tundi peale valguse kustumist vesi täiesti selge. Sellest saan aru, et roheline vesi valguse all tekib, aga kuidas pimedas kohe ära kaob ?

Infot rohkem ei kogunenud, jama oli kestnud kuu aega. Vetika väljapesemine, suuremad veevahetused, põhja shifoonimine (BGA ära). Et tulemust väga ei saanud, ei ole tähtis, mitu korda vetikat välja ajasin (2korda tegelikult, see näitas et rohkem ei ole mõtet) Pimendamist ei proovinud, see ei ole varem püsivat tulemust andnud.

Oli vaja uut ideed, see oli olemas olnud kogu aeg, aga ei mõelnud et kasutama peaks. Kunagi, kui selle akva tehnikat nokitsesin, ei teadnud üldse, kui suur peaks olema väline co2 reaktor ja täiesti juhuslikult tuli see topsik väga palju suurem kui selleks otstarbeks vaja. Ühesõnaga suur hulk tühja tööd oli tehtud väga korralikult ja üüratu mõõduga co2 reaktor oligi valmis (sobib hästi vähemalt 3000L akvale. Ainus võimalus sellele loomingule natukenegi mõtet lisada oli sama korpuse sisse aretada UV filter. Selle tegin ka valmis aga seniajani ei ole olnud vajadust kasutada. Paar korda olen mõelnud, et see UV filter on mul akva juures kõige ebavajalikum asi üldse. Kunagi eelmise kasti käivitamisel testisin valgustust täisvõimsusel tühja kasti peal (ainult vesi sees) ja sain vee kergelt rohekaks. Siis veevahetus + UV filter nagu midagi aitas, aga päris kindel ei olnud.

Eelnev jutt on kirjutatud paar kuud tagasi ja ei ole kuigi huvitav. UV filtri effektist teen edaspidi kokkuvõtte. Tulemused, järeldused ja pildid olemas.

Kast on stabiliseerunud, ise ei ole aktiivselt asjaga tegelenud. Üldiselt on olukord täpselt sama, mis eelmise akvaariumiga aasta tagasi, vaikselt tiksub ja suurt midagi ei kasva, ei taimed ega vetikad. Vesi soojavõitu, toas valge hommikust õhtuni, co2 otsa saanud, RO filtrist ei tule ka vesi läbi, nii et vee karedusega ei ole vaja nuputada, sama mis trassist otse tuleb.

Mõtlesin selle vee jahutamise asja ikkagi käima ajada nüüd. Mingeid omapäraseid süsteeme on mõnikord vaja näppida ja ei ole mingit vahet, kas neil praktilist väärtust ka on.

Vahel jäävad 95% valmis asjad seisma ja ei tea, millal ja mis põhjusel uuesti asjasse süveneda. Võib-olla sööb see niiöelda nulltsükkel nii palju energiat, et tehtud töö ja tulemuse vahele peab mingi vaheaeg jääma. Hea, kui selliseid lõpetamata asju leidub.

Väike selgitus jahutuse kohta on eespool olemas. Plaanis muudatusi ei ole, läheb tegevuseks. Praktiline vajadus ei ole seekord liikumapanev jõud. Kliimaseade saaks toa jahutamisega hakkama. Suurem veevahetus hoiab ka temperatuuri aga see ei tundu päris õige.

Siin on näha halli isolatsioooni sees ühendusvoolikud kahe toa vahel, pildil paremale alla läheb akva juurde:



kogu elu käib siin praegu ripplae peal. Siia peaks tulema mingi topsik koos väikese tsirkulatsioonipumbaga:



voolikud üles-alla on vaheseinte sees ilma lisaisolatsioonita. Sinna ei oleks termoisolatsiooni õnnestunud ajada ja villa sees sobib ilma ka.



Ja mingi vääramatu jõud ütles, et pump peab olema väike. Sellise siis saingi ja oli kohe näha, et lihtsam oleks pangega üles-alla joosta kui sellega midagi pumbata.



Sedasorti viga, mis tuleneb teadmiste puudumisest ja justnagu mingi loogika olemasolust või lootusest nagu üks võiks teist asendada.

Muidu täiesti hea pump, lihtsalt ei sobi sellisesse kohta. Eksitus tuli sellest, et jahutuse ringvoolus nagu ei ole mingit tõstekõrgust, millega pump peab võitlema. Aga on olemas väga suur dünaamiline takistus tänu voolikute pikkusele. Nii et esimesel katsel ma seda ringvoolu liikuma ei saanud.

pilt enne pidulikku starti:



see pilt oli veel täpselt sama ka järgmisel päeval, sest see pump ei liigutanud mitte midagi.

Süsteemi täiteks läks tubli lonks kontsentraati:



Temperatuurid normaalselt töötavas külmikus:



Külmemas osas võib vahel olla ka -27...-28 nii et kontsentraadi kasutamine on põhjendatud. Kui tsirkulatsionipump ei käi, siis peaks külmik omandama normaalse oleku ja lahjem ollus külmub soojusvahetis kinni. Jahutus ei tööta ju pidevalt. Vahepeal oli mõte tosooli asemel kasutada mõnd äärmiselt kanget karastusjooki .

See on kuni tänaseni sügavkülmas vedelenud soojusvaheti, tundub päris külm:



Külmiku parem pool, kusagilt tuleb auk läbi lasta:



Kohe selgub, kuhu sattusime:



Läks õnneks:



Töö käigus käigus ei hakanud külmikut välja lülitama, mõtlesin et nii on kõige kindlam teada saada, kui midagi peaks untsu minema. Muidu hakka pärast nuputama, et töötab-ei tööta.

Välimine plekk väikese lõikekettaga, edasi puidufreesiga .



Vaade väljastpoolt, täiesti ok auk sai:



soojusvaheti külge pehmed voolikud, parem mässata kitsas ruumis:



Üleminek pvc voolikule. Vasest ühenduse külge võib edaspidi kinnitada termoandurid, kui on isu soojusvaheti tööd uurida (sisse ja väljamineva temp erinevust mõõta). See muidugi ei lisa midagi asja toimimisele. Siinmaal ei ole veel midagi teada selle kohta, kas üldse toimima hakkab.

Kahtlane tundub, et soe ja külm toru kõrvuti sama isolatsiooni sees asuvad. See ei muuda midagi, kui eraldi oleks. Ühise isolatsiooniga on lihtasam teha.




esialgu on sügavkülma kambris isegi veel vaba ruumi. Mingit külmakraadi siin akva jahutamise ajal ei teki, sest soojusvahetisse sisse tuleb akva veetemperatuuriga võrdne sisend ja ei ole üldse kindel, kui palju seda õhuvooluga jahutada õnnestub.

Suur osa tööst on tasutud selle vaatepildiga; ma ei ole varem londiga külmikut näinud. Tundub väga tõepärane.



Vist keegi väga ei pahanda, kui nii ilus aparaat ei töötagi äkki. Kas peaks ? Isegi ilusatele mõtetele andestatakse päris palju.

Järgmine pump, millega tegelen:



See vist lendab ka, kui täisvõimsusega lasta. Auto tuledepesuri pump. Tundmatu asi, aga midagi sellest saab. Igaks juhuks enne proovin, mis teeb:



Voolutarve 2,6A aga seda juba 3,5V pinge andmisel. Mul ei ole mingit huvi teada saada, mis see pump teeb 12v juures, vähemalt mitte selle laua peal. 3,5v juures ajab vett ringi piisavalt ja kannatab väljundis takistust.
See pump läheb kohe üles tööd tegema, niigi terve päev asi veninud. See ei ole väga palju võrreldes poole aastaga, aga siin võib juba tundidega sündmusi kaaluda. Huvitav, mismoodi muidu sama asja juures aja proportsioonid muutuvad.

pumba kinnitus saab üsna primitiivne, aga minuti hind on tõepoolest kõrgeks tõusnud:



Tsitkulatsioon toimib ligikaudu 80L/h. Ei usu, et rohkem vaja oleks. Selle koormuse juures pump ei soojene ka palju.

3,5V ja 2,6A pumba tööks tuleb väikesest adapterist, mis peabki niimoodi avatud olema, muidu kipub väga soojenema.



Väikese kokkuvõtte töötavast süsteemist annab see näit:



Mis see siis ütleb ?

1. külmik ei ole maha põlenud ja on nõus sedasorti koormusega töötama (12 tundi tiksunud, kõik temperatuurid stabiliseerunud) see ongi kõige olulisem. Muud üksikasjad selguvad jõudumööda.

2. Külmiku aurusti ( see alumiiniumist sakiline plekk külmkambris, mis külmaks läheb) ei suuda külma piisavalt "välja anda". Aurusti ise on tugevalt miinuskraadides, aga ei jõua õhutemperatuuri madalamale tuua.
Selline õhuga soojuse edasiandmine on täiesti ebamugav. Oleks mingi aurusti - metall ülekanne ? Siis ei peaks kambris õhku niimoodi ringi uhama...

3. külmiku alumine osa töötab mingil määral külmikuna edasi, sest isegi +17,3 kraadi on palju külmem kui 28-30 toas.

4. külmiku sisse- väljalülimine käib nagu ennegi, siin ei ole midagi vaja muuta. Akva jahutamisel käibki pidevalt, sest temp. ei jõua väljalülimispiiri lähedalegi.

Katsetamise ajal oli mõlemas ruumis 29-32 sooja. Akva ja külmik on eri tubades. Lülitasin kliima ja ventilatsiooni välja, hiljem panin ise ka minema, tulin õhtul tagasi vaatama mis saanud on.

Sellise soojusvahetuse juures on 430L akva vesi 4 kraadi külmem kui õhk toas. See ei tundu palju, aga samal ajal on peal ka 200w valgustus ja kõik need pumbad, millest eespool juttu on olnud.

Sellest külmikust saab rohkem külma kätte, kui

a) külmkambris õhku kiiremini liigutada, rohkem ventilaatoreid kambrisse

b) aurusti pindala suurendada, mingid ribidega soojusjuhid sisepinnale kinnitada.

Esialgu läks käiku plaan a).



vaba ruum väheneb kiiresti. Iga lisaventilaator tähendab tegelikult ka väikest lisasoojust, aga 1 kraad toatemperatuuri muutuses mängib igal juhul rohkem. Kohe peale lisaventilaatorite panemist langes kambri temp 13-14 kraadi peale, hommikuks on näha, kuhu akva temperatuur jõudnud on.

Akvas endas ei ole midagi muutunud, taimed räbaldunud, ei taha neid isegi näha. Aga tundub et hakkab kohe paranema. Vaheaeg vist läbi saanud.

Paar kuud tagasi uued kalad 5tk, kõik elus ja terved:

_________________
430L

Seda oleks minagi põhjuseks pidanud kõigest muust sõltumatult. Kõrge NH4 tase on üks vetikate plahvatusliku pealetungi levinud põhjustest. Erinevalt kõrgest NO3 tasemest, muide.

Jahutuse asjandus on täiesti toimiv. Kaks lisaventilaatorit annavad juurde 1..2 kraadi. Õhutemperatuur toas 30...31, akvaariumis 24..25 Külmiku ülemises kambris 11 kraadi.

Arenguruumi on veel, aga ei ole vajadust. Külmiku tagant kiirem soojuse ärapuhumine annaks veel natuke lisaks. Külmiku elu ei ole ka lihtne selles toasoojuses.

_________________
430L

Lubasin UV filtrist väikese kokkvõtte teha. Ehituse kirjeldus ei ole väga detailne, üldpildi saab. Kirjeldus tuleb rohkem sellest, kuidas niisugust filtrit ei ole mõtet ise teha . Filter ehitatud mitu aastat tagasi ja ei ole üldiselt kasutust leidnud.

Viimase vetikauputuse ajal õnnestus saavutada ka rohelist värvi vesi, see andis põhjust filtrit proovida. Oligi vist üldse esimene kord oma akvas rohelist vett näha. Seda tekitada on vist sama raske nagu hiljem lahti saada...

UV filtri saamine oli ka täiesti juhuslik. Akva tehnika komplekteerimisel oli rohkem kui mõõduka summa eest tekkinud 100mm läbimõõduga akrüültoru, mõeldud co2 reaktori jaoks, 45 cm pikkust. Nagu kohe selgus, oli nii suur reaktor igatpidi ülemõõduline ehk tarbetu 400L kasti juures. UV filter oli ainus rakendus sellise toru ruumala kasutamiseks.

Pildid on tehtud hiljuti, filtri puhastamise käigus. 3 aasta jooksul koguneneud soga oli vaja välja pesta.

Akrüültoru ja otsakorgid ostetud Tallinnast Basseinitehnika AS.




Siin on filtri taga laualamp ja näitab, mida head ajaga kogunenud on. Sellisest filtrist abi ei ole, läheb juppideks ja puhtaks.

Otsakorgid on mitmest jupist kokku pandud kõik toru külge liimitud. Keermega lahtivõetavat osa ei ole. Väga ebamugav lahendus.

Topsiku ülemine ots (filter asub akva all vertikaalselt):



Vee sissevool siis ülemisest otsast. Ühendamiseks on siin Eheim kiirliited, üks pool keermega plastiku sisse ja liim ka lisaks. Head liitmikud aga kallivõitu. Samas on veel co2, autom veevahetuse ots (roheline toru) ja väetisedosaatorite ühendamiseks väikesed tagasivooluklapid 5tk. Dosaatorid ise ei ole veel töökorras, aga loodetavasti on see järgmine teema, millega tegelema hakkan. Kastis ei ole midagi sellist toimunud ka, kus dosaatoreid päriselt vaja oleks.

Topsiku alumine, lahtivõetav ots. Selline ehitus on üldiselt jobudus, aga kuna kolme aasta jooksul on vett hästi pidanud, ütleks, et "töötab küll":



Sellised asjandused peaksid kuidagi normaalselt lahti käima. Topsiku tsentris on kvartsklaasist toru, mille sees omakorda UV valgustoru
T5 8w

Topsiku ülemises osas on veevoolu hajutamiseks koonus ja selle all filtrimaterjalist laotud ring:



8w UV toru:



Kvartstoru selline nagu kohe peale lahtikruvimist oli:



toru ülemine ots kinnine:



puhas toru näeb tunduvalt parem välja:



Kvartsklaasist toru aitas kunagi hankida Felch. Ilma toruta oleks filter tegemata jäänud, väga raske sellist leida. Suurem tänu abi eest!

Felch oli nõus ka UV lambi spektri üles joonistama, tal selline aparaat olemas. Pilt ongi sellest samast 8w pirnist koos sama kvartstoruga:



250-260nm on siin see UVC kiirguse vajalik osa, millega pisilased paremasse kohta saadetakse.

Hea pilt, ma oleks sellele peaaegu et raami otsinud . Spektri mõõtmine näitas veel seda, et toru vähendab kiirguse tugevust vähemalt 1,5 korda, spektrit ei muuda. Tavaline klaas ei lase UV kiirgust läbi, sellepärast ei sobi siin kasutada. Pirn niigi väike, ei olnud väga palju usku sellisesse filtrisse. Pirn on tõesti niru, mingit normaalset valgust ei näita. Lähemalt ei ole siiski tarvis uurida. Peale seda, kui pirni niisama proovides heledale põrandakattele tumeda triibu peale kõrvetasin (2-3tundi), hakkasin UVC spektrist palju rohkem lugu pidama...

On võimalik ka selline konstruktsioon, kus UV lambil ei olegi toru ümber, aga kuidas siis toru otsad tihendada, ei kujuta ette. Väga kahtlane oleks niisugust asja kasutada. Ei oleks ohutu.

Toru alumise kinnituse tegin kaabli läbiviigust + epo liim.



uus silikoon peale



niisugune kaane kinnitus ei ole kõige hullem, aga kunagi tuleb leida jämedamad kruvid.



Filter tagasi akva all ja lõpuks vaatamiseks ka midagi



Samal ajal üleval kastis ei ole näha midagi, vesi täiesti hall-roheline.

Ühe välisfiltri (see, mis ajab vett läbi UV filtri) läbivoolu piirasin poole peale, 300-400L/h. Teise välisfiltri keerasin peaaegu päris kinni, et võimalikult kogu ringlev vesi läbi UV käiks. Isegi 300-400L/h on palju sellise ehitusega UV jaoks (UV lamp väike ja välimine toru palju jämedam kui tavaliselt kasutatakse sellises kohas (60-70mm).

24 tunni pärast oli roheline vesi kadunud. Ühe järelduse võib siit teha: rohelise vee "väljapõletamiseks" piisab väga väikesest UVC kogusest.
8w UV toru on äärmiselt väike nii suure kasti jaoks. Väga positiivne, et ikkagi midagi teeb.

Mispärast ei ole vaja sellist asja ise ehitada:

1. Akva külge ehitatud seade kogub niisama saasta ja siis kui 1 kord kahe aasta jooksul on seda tarvis, tuleb enne puhastama hakata.

2. Tõenäoliselt on seda filtrit vaja teises akvas .

Kui siiski õnnestub leida jupp kvartsklaasist toru, on parem teha väike ja kerge filter, millel väike pump küljes, saab kasutada seal, kus vaja. Ülejäänud aja võiks kapis olla.

Üks moment minu filtri juures on, millele ei ole parajat vastust veel leidnud. See ei ole üldse seotud UV osaga. Sellest 100mm akrüültorust uhavad filtrid läbi 800-900L/h ja alati koguneb sinna toru ülemisse kolmandikku õhupadi, milles käib käib korralik mulistamine. Seda on viimasel pildil hästi näha. Huvitav, kes see on mingil määral nagu aereerimine ? Ma ei saa aru, millest selline õhu kogunemine tekib. Topsiku põhjani suuremad mullid ei ulatu, nii et tagasivooluni õhk ei lähe ja vett uduseks ei aja. Mingi rõhkude erinevus vist meelitab veest õhu välja. Suur tsirkulatsioonipump asub peale UV filtrit ja tekitab sinna alarõhu, võrreldes rõhuga akva põhjas. Väikese hulga õhku toob filtritesse pinnakoorija, aga mitte nii palju, et kolmandik torust kogu aeg täidetud oleks.

Gaaside lahustumine vees käib vist erineva kiirusega. Huvitav, mis koostisega õhk selles õhupadjas on ? On võimalus kohale tuua gaasianalüsaator, millega saaks O2 mõõta. Nii saaks teada, kas selline vee ja õhu segamine on kalade jaoks aereerimine või ei. Selles akvas ei ole kaladel kunagi õhupuudust tekkinud, vesi oli vahepeal 32 kraadi. Kalu vähe ka selle 430L kohta. Taimedel nähtavat fotosünteesi ega kasvu ei ole. Veepinna liigutamist ka ei ole. Ainult niipalju, kui pinnakoorija ülemist veekihti allapoole ära veab.

_________________
430L