foorum.akvarist.ee

Selle postitusega tahaksin tänada akvaristi martin 504. Just temalt sain 4 kuud tagasi nn vesiroosid, täpsem nimetus peaks olema Nymphaea lotus (zenkeri). Taimed mõtlesid enne päris pikka aega enne kui hoo sisse said, aga nüüd on lehed jõudnud juba veepinnani. Loodan, et hakkab õitsema ka oma imekaunite veepealsete õitega. Paar fotot taimest:

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Veel pilte elanikest:
Üks kollane "vana kala" kes on paari heitnud ühe "punanahkse" plikaga.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Akvas on veel neli sellist tegelast kes sõbrustavad Barbustega. Ei tea kas mõningase sarnasuse tõttu. Neli vööti ikkagi! Muidugi on nad ka looduses sama piirkonna elanikud. Sumatra saar on märksõna.

Fotodel Botia keda kutsutakse "direktoriks":

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Teemat lugedes ja tulles tagsi nii öelda tehnika osa juurde tekkis üks küsimus - nagu ma aru sain on akva paigutatud elutuppa - siit küsimus kuidas on lood koormusega põrandale ikkagi ~1,5 tonni raskust? Kas on kasutatud põranda kandevõime suurendamiseks mingeid lisa talasid või muud sarnast? Juhul kui akva all olev põrand toetub vastu maapinda on arusaadav aga kui on tegemist nii öelda "korrusmajaga" ja akva asub kõrgemal kui maapind siis...?
Küsimused tekkisid, sest endal käsil nii öelda "900 ne" projekt arvestusliku kogukaaluga 1,2 - 1,3 tonni ja kuidagi ei saa kokkuleppele ehitusinseneridega põranda lubatud koormamise suhtes.

Kui suur on sul see direktor on?

Minu akva puhul on asi selline. Eramaja. All on ikkagi ka kelder. Vahelagi on 60-ndatel valatud, u 1m vahedega on põrandat toestama pandud metallist topelt T talad ja need on valatud betooni sisse. Eks kahtlusi tekkis ikkagi, aga otsuse tegin selle põhjal, et akva alla, enamvähem keskele jääb keldri vahesein. See on risti akvaga. Betoonist vahelae peal on puittalad , põrandalaud ja PVC parkett. Siiamaani ei ole akva keldrisse kukkunud.
Trew, Direktor on u 10cm sabauimeta. Ei ole väga suur, sest eelnevalt Botiad kasvasid suht kitsastes tingimustes. Samas annab kirjandus lootust, et kasvavad kuni 30cm.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Ja veel... täna otsustasin alustada võitlust BGA (sinivetikas) vastu. Alustasin pimendamist mis kestab vähemalt kuni 10.08 õhtuni. Vaatame mis saab sinnani ja mis seejärel Hoian Teid kursis.
Nitraadi-fosfaadi suhe on paigas. Seega ei oska ma BGA tekke põhjust öelda....Aga kas kellelgi on tekkinud kunagi seos BGA tekke ja Agrimixi kasutamisel?

Viieks ööpäevaks on akvaarium selline, mööndusteta. Kasutasin tekke ja saunalinasid.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Jube lugu ... aga ehk saad lahti. Huvitav oleks aru saada mis sul seda tekitab. Milline on su vee tsirkulatsioon selles tsoonis kus BGA areneb ?

Huvi pärast küsin ka, et mis tasemel muidu hoiad NO3/PO4

Agrimixi ei ole ise katsetanud ega ole käepärast, aga kui huvi pärast võrdleks selle koostist näiteks Tropica Nutrition ja Saechem Florish väetiste koostisega, kas mingi koostis väga kardinaalselt erineb. Need kaks nagu spets akva väetised, Agrimix rohkem nagu saialille kasvatamiseks.
Samas eriti ei tahaks uskuda, et BGA'd Agrimixiga seostada annaks, BGA pidavat põhjustama madal NO3 ja kehv vee tsirkulatsioon.

Mul tuli kord BGA sisse, ei teinud mingit pimendamist, suunasin vee ümber ja seni pole rohkem näinud...

_________________
125L vett ja väike troopika.

Mul on olnud BGA-ga probleeme ja mu isiklik arvamus on, NO3/PO4-ja suhe teda eriti ei huvita (selle määramise täpsuski on väga küsitav), kui tal on piisavalt hea olla. Pimendamisest pole pikas perspektiivis mingit tolku olnud. Aitas lõpuks see, kui panin filtrisse aktiivsütt ja parandasin õhutust ning ajasin taimed korralikult kasvama (viimasega sul vist tegeleda pole vaja). Üldiselt, see bakter tarbib elus püsimiseks ka mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid, mis vees leiduvad, ja ma oletan, et probleem on nendes. Ehk siis vees on liiga palju orgaanikat, mis on BGA-le soodne ja liiga vähe sellist, mis teda pärsib. Viimaeid ühendeid eritavad vette taimed. Aktiivsüsi lihtsalt eemaldab veest orgaanili ühendeid ja parem õhutus (eriti põhjakihtides) võimaldab seal elavatel bakteritel paremini orgaanilist sodi põletada. Liiga suur veevahetus ei lase samuti vb tasakaalul tekkida.

Oluline on ka see, palju sul BGA-d on. Kui on pimedatames kohtsades üksikud laigud, siis on vb. kõige mõistlikum lihtsalt olukorda jälgida. Mul on ta konutatnud mitu kuud kusagil lehevarjus enne vaikselt hääbumist.

Agamix sisaldab samuti orgaanili ühendeid (kui metalli-ioon EDTA-küljest näiteks ära võtta, siis jääb järgi üks orgaaniline molekul). On üsna raske ennustada, kuidas ta BGA-d mõjustab.

Kuna vägagi tõenöoliselt on probleem mitme ebasoodsa asjaolu kokku langemises, mis on olukorra BGA kasuks pööranud, siis ma ei usu eriti, et pimendamisest mingit tolku on. Soovitaks tekid maha korjata ja tegeleda parameetrite tuunimisega ja eksperimenteerimisega. BGA kasvab tagasi päevadega, kusjuures olkord on nüüd märksa hullem, sest ega see BGA sealt minema ei kõnni, vaid laguneb ikka laiali uuesti orgaaniliseks sodiks (võimalik, et ka mürgiseks), mis on nüüd uuesti vees.

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Tänud!
Korjasingi mürgi vette sattumise hirmus tekid maha.
Muudatusi tegin. Esmalt veevahetuse tegin väiksemaks. Umbes 7% ööpäevas. Enne oli 10%. Vaatan kuidas NO3 käituma hakkab. Enne oli 5-10. Fosfaadid on 0,75-1,0
Vesi on kogu aeg korralikult liikunud.
Valgustuse aega vähendasin ka 8 tunnini. Enne oli 10.
Otsuatasin hakata valgustusvälisel ajal akvat täielikult katma. Toast ja väljast tuleva valguse eest. Kui pime siis pime. Valge siis valge.
Vaatame mille poole asjad liiguvad.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

Sa siis vahetad nädalas 490L varasema 700L asemel.
See siis teeb praegu, arvestades, et sul vesi pidevalt seguneb, umbes sama mis 40% vv nädalas. varasema 50% asemel.
Lihtsalt selline numbriline esitus tundub pisut arusaadavam päevase 7% asemel ja palju võimsam sinu 1000L akva juures.
Kas säärases mahus veevahetus on vajalik su Discustele ?

Surnud BGA muutub mustaks limaks, mis eraldab tugevasti ammoniaaki. Ammoniaak on ilmselt su Discustele üks suurimatest vaenlastest. Kui miskit BGA juures akvat mürgitab siis ammoniaak mis tekib selle lagunemisel ja võib osutuda ka su kaladele fataalseks, kui BGA suures koguses vohama hakkab.
Pimendamine võib tappa BGA, kuid asemele võib saada ammoniaagi, kuid pimendamisega ei lahenda selle tekke põhjust jah. Ehk kui sul seda vähe on siis katsu katsetada.

Ja kui vähegi õnnestub siis proovi surnud BGA kätte saada. See must lima on ka üsna koleda haisuga.

_________________
125L vett ja väike troopika.

Vb ka sellest lingist on abi. Ammoniaak on probleemiks ainult juhul, kui mingil põhjusel ei suudeta seda NO3-meks ümber töödelda (nt hapnikku on liiga vähe või ei jõua see õigesse kohta). Hapniku sisaldus vees võib olla ka vähenenud seetõttu, et veetemperatuur on tõusnud seoses soojade ilmadega, mis omakorda on põhjustanud orgaanika liandumist vette. BGA võib olla mürgine ka muudel (üsna teadmata) põhjusel peale ammoniaagi tekitamise.

Orgaaniliste ühendite sisalduse määramiseks tean ma ainult ühte akvaristidele mõeldud testi. Muidu vist võib mõne veevärgi labori poole pöörduda või suhelda mõne tuttava keemikuga (mina pole keemik).

_________________
54L kollaseid tigusid roheluses

Tänud!
Nii ongi, et NH4 test näitas 0,5. See on praktiliselt 2x üle lubatud maksimumi. Seega tegin ka NO2 kohe. See näitas nulli. Seega võiks arvata, et ümbertöötlemine nitraatideks toimub normaalselt. Akva ju ikkagi 5 kuud käinud ja bakterikolooniale on ruumi 30L filtrimaterjali, pluss 80kg põhjakruusa. Vesi liigub reaalselt läbi filtrite 3x tunnis (mõõdetud).
Veevahetus seisis mul ca ühe ööpäeva. Seejärel oli näha kuipalju tegelikult sellest veest läheb ainult aurustumise tarbeks. Pakun välja, et ööpäevas u 12-15 liitrit. See vesi tuleb ju lihtsalt lisada veevahetuse käigus ja ülejäänu läheb siis nn lahjendamiseks.
Eks see 10% ehk 80 liitrit ööpäevast veevahetust on suhteliselt ekstreemne küll nagu on teisipidi ekstreemne 30% veevahetust 6 kuu tagant. Või siis kui väheste kaladega taimeakvaariumis ei vahetatagi vett.
Igal juhul reguleerisin oma veevahetust NO3 näidu läbi. Kui näit hakkas 20-le lähenema, reguleerisin veevahetust suuremaks kuni näit jõudis 5 ja 10 vahele. Ehk suht madal nitraat tekitaski BGA?
Vee temperatuur on mul muidugi kogu aeg kõrge 30C ja seda kalade pärast. Hapniku sisaldus...jaa, jälle kahe otsaga asi. CO2 lisamisel tekivad vastuolud... Igal juhul töötab mul hetkel aereerija 24h.
Ka orgaanika kohalt on mul omad kahtlused, seda on aga võimatu kontrollida... teen pärast mõned fotod, et Te paremini aru saaksite.

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0

tv pakutud link on täitsa huvitav lugemine ning seal pakutud seisukohad on tõenäoliselt adekvaatsed. Ma ei usu aga et seda saaks absolutiseerida, väga võimalik et ntx väetiste tasakaalu paigastminek siiski põhjustab samamoodi vetikate pealetungi. Teema on selles suhtes tülikas et akvaariumi ökosüsteem on nagu väga paljude teguritega võrrand ning tihti on raske aru saada mis on põhjus, mis tagajärg ja mis kõrvaline asi. Ka katsete kordamine täpselt samades tingimustes on üldjuhul võimatu, nagu ka kõigi variantide oma koduakvas läbimängimine. Kui teemaalgataja mure juurde tagasi pöörduda siis BGA on vetikas mis mul mitmeid kordi akvadest läbi käinud. Pimendamisega saab temast lahti küll (selleks korraks) kuid tõsi on ka see et lagunev vetikas pole just ohutu asi, nii et kui tingimata tahaksin tast kiiresti lahti saada siis hoolitseksin et akvas on vesi hästi liikuma pandud, eemaldaksin mehaaniliselt BGA-d niipalju kui võimalik ning siis teeksin pimendamise. Kuid senise kogemuse põhjal on BGA olnud alati mööduv nähtus, nii et vähemalt minu puhul on kannatlikkus (teisisõnu - laiskus ) andnud reeglina sama tulemuse. Tõsi on aga see et sagedasem külaline on BGA alustavas akvas, samuti on ületoitmisega õnnestunud ta välja meelitada - ning liikuv vesi BGA-le paistab ka vastumeelt olema. Alustavas mullapõhjaga akvas sai nitraadi-fosfaadi suhte paigastmineku järel näha massiivset BGA pealetungi ning väetiste lisamise järel kadus see nagu võluväel (ainus kord mil seal akvas sai väetisi lisatud) - kuid samahästi võis see olla asjaolude kokkusattumine, probleemi võis samahästi lahendada alustavas akvas kasulike bakterite koloonia vajaliku suuruseni jõudmine.
Nii palju veevahetust ma ise küll ei teeks. Kui palju on paras on keerulisem küsimus.
Kõrge NH3/NH4 näit minu meelest vihjab sellele et jääkainete kasv on olnud äkiline ning bakterikoloonia kasv pole järgi jõudnud - kas on tulnud juurde hulk uusi elanikke, on toitmist suurendatud või on baktereid tabanud mingi ikaldus (ntx on neid häiritud liigse veevahetusega). Ise kaldun arvama et süüdi on pigem kõrge NH3/NH4 näit kui liiga madal nitraatide näit, võimalik et ntx mingi bakterpreparaadi (nn. biostarter) lisamine parandaks olukorda.

Tänud! Tegin siin enda jaoks järeldusi ning ajugümnastikat. Arvan, et ammoniaagi näit läks üles siis kui tegin selle pimendamiskatsetuse. Nüüd kui on sellest kõrgest näidust 2 ööpäeva möödas ja olen veevahetuse teinud ühe kolmandiku võrra väiksemaks, on näidud järgmised: NO3 on tõusnud 15 ni; NH4 on langenud 0,20-ni; PO4 on 1,0.
Muud näidud on Ph 6,7-6,8 (kuigi lisasin aereerimisseade ph ei tõusnud samade mullide arvuga). Kh on seejuures 4-ni jõudnud.
Veevahetus, arvan, oli kindlasti liiga suur ja seetõttu võisidki bakterid kannatada. Hetkel biostarteri lisamist ei poolda kuna NO2 on täiesti nullis. Ehk siis protsessid peaksid toimima.

Hetkel vaevab mind hoopis eelnevalt kõlanud väide liigse orgaanika hulgast vees ja seda mõõta on keeruline. Ehk on selles süüdi mu akvaariumi ehitus? 3D taust koos pinnakoorijaga. Seetõttu võib tausta taha jõuda taimede lehti ja hakata seal lagunema....mida arvate?

_________________
1000 liitrine - /viewtopic.php ... sc&start=0