foorum.akvarist.ee

Njahh, minu akvavaimustus sai alguse sügavas lapsepõlves, nagu paljudel meist. Aga uuesti alustasin siis, kui sõbrants arvas olevat tore mulle kuldkala sünnipäevaks kinkida. Hommikul kell üheksa oli ta uksetaga, näpus kott kalakesega, lisaks totsik kalatoiduga. Õnnitlused ja kallistused ja läinud ta oligi. Ja ma täielikus hämmingus, et mida edasi teha... Ega midagi, hirm nahas, et kalake otsad annab kappasin loomapoodi, õnneks oli kodule suhteliselt lähedal. Suure pabinaga ja ehmatusega ja rahakoti kergendusega sain esmase vajaliku kraami kätte ja kappadi-kappadi kodu tagasi. Pusisin mis ma pusisin aga sain kogu kupatuse üles...rumala peaga lasin kala ka kohe sisse (müüja oli nii soovitanud ju!!). Olin rahul-närviline-õnnelik, kui selgus et see akva ei pea vett!!!! Uuesti poodi tagasi, et äkki ikka vahetavad ümber selle akva...vahetasid! Ja niimoodi ma jõlkusin poe ja kodu vahet 6 korda!! Uhhh, ja mul oli vaja hoopis külaliste tulekuks kokata!!
Kell oli ikka juba pime, kui kõik funkas, ja kalake ära ei surnudki, sulistas mul teine aastaid. Aga mu naljahambast külalised naersid vaid, et mis ma mässasin, teinud üks vägev eksklusiivne kuldkalauhhaa!!

Väga vastutustundetu tegevus kinkida igasugu elukaid ilma kingisaajaga eelnevalt kokku leppimata. Mina oleks lasknud tal selle kala tagasi viia ja niimoodi mitte vastu võtnud kingitust. Eriti mage on see kui 30 kroonise kingi hooldamiseks tuleb 3000 krooni eest endal kulutusi teha. Pole just suurem asi kink.

_________________
128l, 180l, 250l

kunagi, kui laps olin siis tahtsin endale väga kalu aga keegi mulle neid ei ostnud ja endala ka raha polnud. Oli ainult u 10L akvaarjumi kast, üritasin kasvatada jõest püütud kalu, konnakullesed ja jõevähke aga nad surid kõik ära ainukesena jäid akvaarjumi elama taimedega kaasa tulnud verekaanid, kasvatasin neid mõnda aega!
igasugu muid elukaid olen ka üritanud kasvatada...
aga nüüd üritan ikka päris akvaarjumi saada... uurin nüüd põhjalikult asja.

Sain akvaariumi koos kaaslasega, kes kohe peale kolimist komandeeringusse läks. Küsisin, kui palju tuleb kaladele süüa anda, ütles, et näpuotsatäis, aga kui tihti, jättis mainimata . Kartsin ülesöötmist ja näljutasin esimesed nädalad armsaid gupisid korralikult. Minu küsimuse peale, mida teod söövad, vastati, et ei tea, uuri välja . See, et tigudele võiks ka miskit anda, selgus paar kuud hiljem selle foorumi abiga. Regulaarse iganädalase vee vahetuse peale ka ei tulnud, sifoon oli küll kohe olemas, aga enne 1.5 kuud seda ei kasutanud.Akva tooja oli peaaegu pahane, kui ma tihedamini vett hakkasin vahetama . Kuna olin kalu nii vähe söötnud, siis polnud õnneks ka eriti jääke tekkinud . Taim oli üksik vallisneria, mida teod tublisti äestasid. Mina tõin taimi juurde, aga ise imestasin, miks nad küll ei taha juurduda? Lõpuks hankisin põhjakruusa juurde, sest 1.5 cm on ikka armetu kogus.
Tuleb välja, et mul on õnneks läinud , tahtmine oli suur, teadmisi mitte grammi eestki

_________________
95 L, pärlguraamid, neoonid, ancistrused, õunakad ja erinevat rohelist

Kunagi, nii umbes täpselt 9 aastat tagasi, kui sain omale teise, akvaariumi (päris esimene oli plastikust pisike kast), ning kui sellega siis õnnelikult oli koju jõutud ( kusjuures kondimootoril liigeldes) ning kast ka vett täis tõstetud, oli endal vaja ära käia. Kuna kast esmapilgul vett pidas, jätsin selle nii tunnikeseks üksi.
Tagasi jõudes oli põrand parajalt märg, kõik 60liitrit oli välja jooksnud. Mistra kiskusin üles ning kast sai poodi tagasi viidud. Kasti sain küll uue ja isegi põrand koos vaibaga sai enam-vähem kuivaks, kui aga paar päeva hiljem otsustasin koristama hakata, tuli ka uus tolmuimeja muretseda. Nähtavasti imes see veel kusagilt veidi niiskust välja ja otsustas maha põleda. Kes teeb, sel juhtub

No nii ma sain ka apsuga hakkama.

Käisin üle pika aja akvat koristamas. Ise nimelt olin eemal - puhkusel. Sõitsin just akva puhastuseks Pärnust Tln ja kui pärast ära läksin unustasin tule põlema.
Ema (kalade toitja) tuli kurtma, et tema küll sellist akvat pole kunagi näinud nagu halli vatti täis. Kui ise saabusin ca nädal hiljem taipasin kohe milles jama. Nüüd siis tuleb mõnda aega väga intensiivselt harida.

_________________
125l vett elutoas
25l mini akva

RIP 375l - kindlustage oma kodu!!!

Minu suurim aps akvaristika juures on see et ma kuskil 7-aastaselt hakkasin kokresid pidama.Oma tiigist sai püütud neid ja mul oli umbes 200l tünn(mida enam olemas pole)ja seal sees elutses umbes 20 kala.Iga paari päeva tagant lasin osa tiiki elama tagasi.Aga mul õnnestus hästi pisikesed kogred püüda.Pidasin neid tünniga väljas ja suvi oli.Keegi õnneks välja ei hüpanud ja toitsin neid vihmaussidega.Ühel päeval tuli mulle kass vastu ja miski oli hammaste vahel.Seejärel taipasin et ta on minu kalade kasvatust harvendanud natuke.Teisel kassil juhtus see asi kalapüügil et ta kukkus vette.Ärajooks toimus küll kiiresti ja enam ta ei tahtnud sinna tünni poole minnagi.Sellest sai alguse ka minu praegune akvaristikahullus.

_________________
Hetkeks akvaristika ajalugu:)

Kui mul akvasse tulid esimesed maimud, siis hakkasime neid kohe väiksemasse akvase panema. Kõik tundus siis normaalne - vesi toasoojune (sest polnud soojendit), andsin normaalselt süüa (näpuotsatäis ja sama toitu mis teistelegi), vett vahetasin ka 1 kord nädalas(filtrit polnud).
Nüüd järele mõeldes tegin paljud asjad valesti. Mõõksabad tahavad ju 25 kraadist vett. Nende vesi oli ainult u 20 kraadi.
Algsest 12 kalast jäi alles ainult 1!