foorum.akvarist.ee

Mulle pakub ka teema suurt huvi Kaugele projekt vahepeal jõudnud on? Üritaks oma uuele kastile ka led valgustuse kompunnida siis on hea näpuga järge vedada

_________________
500 l, uus algus 05.11.2020

Projekti arengus midagi silmaga nähtavat ei ole veel tekkinud. Ei taha asja mitu korda uuesti teha, tähendab ei oska sellega kiirustada kui selget ülevaadet ei ole.

Mõtlesin vahepeal Powerledi iseloomu natuke uurida, muidu asi nagu mingi müütiline loom - kõik teavad , keegi pole näinud . Et tegemist ikkagi uue valgusallikaga ja praktilist kokkupuudet vähe olnud, siis ei saa väga poole pealt alustada. Ehituse poolest erinevaid Powerlede on praegu olemas juba nii palju, et natuke detailsemalt tasub süveneda ainult sellesse, mis projektis kasutusse läheb.

Kui kellelgi on tekkinud küsimus mingi kindla Powerledi omaduste kohta, kas tasub akvaariumi peal kasutada, võiks seda ka siin teemas arutada. Mingi ettekujutus materjalist on juba olemas ja proovin seletada, nii palju kui teadmisi on tekkinud.

Tegin väikese katse Powerledi soojenemise ja kasuteguri võrdlemiseks. Sellest on praktilises mõttes natuke abi, kui ise midagi ehitama hakata. Vaatasin, kuidas Cree XML ja XTE võrdsetes tingimustes käituvad ja kas kuuldused heast kasutegurist (vähem soojenemist ja rohkem valgust) reaalselt paika peavad.

Alguseks pilt väga heast materjalist, mis sellises olekus täiesti kasutu on:


See on Cree XML 10w bare emitter ehk Powerled ilma aluseta. Praktiliselt ei ole sellise asjaga midagi teha. Kui sellele ilma jahutuseta Powerledile praegu 10w peale anda, siis see töötab sama kaua kui tuletiku parem osa ja annab lõpuks samapalju sinist suitsu ka välja. Powerled on siis suure võimsusega Led, mis tehtud suure hulga valguse saamiseks ja sellega kaasneb tugev soojenemine. Powerledi soojenemine on nagu üllatusmoment, mida tuleb alati uuesti seletada. Led on senises ettekujutuses ikka niisugune valgusallikas olnud, mis ei soojene ja ei tarbi võimsust ka (väike Led taskulamp näiteks).

Väga ebasobiv võrdlus siin näitab, kui palju valgust annab XTE mõne teise suvalise Ledi kõrval (need roheline ja kollane Led ei ole mõeldud valgstamisels, lihtsalt tavaline väike Led) Kõigi kolme Ledi võimsus on siin sama, kõik ühendatud järjestikku. Powerledi valguspunkti ei saa lähedalt uurida, liiga terav valgus on. Võimsus siin tegelikult ainult 0,00? w.



XML on kokku ehitatud silikoonläätsega, mis annab valgusele 120 kraadise nurga:



Reflektorit ei ole koos Powerlediga vaja kasutada, kogu valgus läheb kohe õiges suunas ja 120 kraadine nurk sobib ka hästi, kuni valgusti asub 5...15 cm veepinnast.

DIY projekti tarvis tuleb Powerled soetada koos alusega.
tavalised mõõdud 12, 16, 20mm



Hind ei olene aluse suurusest.

See, kas kasutada 12 või 20mm, ei ole üldiselt oluline. 12mm alused mahuvad väiksema pinna peale, kui on vaja eri värvusega Powerledid väikeseks punktiks ajada (tundub et käesolevs projektis on niisugune tahtmine). Väiksema pinna peale rohkem võimsust paigutada tähendab natuke teistmoodi jahutuse vajadust. Päris erinev asi, kas jahutuse 10cm2 peale eraldub 5 või 20w võimsust.

Ilma aluseta Powerledi ise kuhugi peale aretada on ülearune jama. Eriti uute asjadega, kus mõõtmed väikesed. Siin näha vanema põlvkonna 5w Powerled ja XML, lisaks veel üks korralik juhtmeots, mida ilmselt ei õnnestu XML külge kinnitada :



XML saab kasutada koos õige alusega, mis annab kinnituse ja ühendamise võimaluse:



See kinnitusplaat Powerledi all ise jahutusena ei toimi. Mingi tõenäoline jahutuseffekt (passiivjahutus ilma ventilaatorita) peaks selle 5-10w võimsuse juure algama sellisest asjast:



Selline radiaator ei ole suure akva valgusti tegemisel mõistlik. Neid oleks siis vaja palju. Kasutan ainult katsetamiseks.

Alguseks see koosseis :



Tagumises reas XML T6 ja U2. U2 on XML Cool White valikust kõige parema kasuteguriga ja kõige kõvema hinnaga ka . Tahaks näha, kas on nähtavat vahet T6 vs U2. Suurt nähtavat vahet ei tohiks olla silmaga hinnates. Valgusmõõdikut ei ole ka praegu, nii et see erinevus jääb vist nägemata.

Esimene rida vanakooli 5W ja Cree XTE 5W. Vana 5w käib siin tegelikult 2korda suuremal võimsusel ja sellepärast näitab valgust rohkem. 5w on vana põlvkonna Powerledi kohta vähelevinud mõõt ja selles siin on ühes korpuses 2 kristalli, muud ei olnud saada. Kõik 4 Powerledi on ühendatud järjrstikku ja niimoodi tarbib vana 5w asi poole rohkem energiat. Kõik ülejäänud on ühe kristalliga Powerledid.

Kõik 4 Powerledi on Cool White ja peaksid olema üsna võrreldavad kuni 2-3w võimsuseni. Sealt ülespoole peab Cree XML olema oluliselt parem, kui tootja andmeid uskuda.(XML on 10w, ülejäänud kolm aga 5w max võimsusega).

Väga väikese võimsuse juures saab seda kompositsiooni otse vaadata ja pilti ka teha, ei pimesta ja fotoaparaat oskab üles kirjutada:



Vana 5w Powerled on natuke soojema valgusega, kui teised. Omamoodi valguspildi võrdluse (täiesti kasutu tegelikult) saab läbi A4 paberi vaadates. Siis ei teki sellist küllastust ja värvuse erinevus on paremini näha:



XTE paremal all annab sinist rohkem kui teised.

vana 5w ja XTE :



Tegelikult sellist suurt värvi erinevust näha ei ole, kui mingit reaalset objekti valgustada. See näitab lihtsalt, et Powerledi kirjelduses Cool White iseloomustab ligikaudselt seda, mis valgus sealt tulema peaks.

Nagu arvata oli, T6 ja U2 erinevust silmaga ei näe. Proovisin hiljem neid kahte koos max võimsusel ja võrdsetes tingimustes, oli radiaatori temp erinevus 1,5 kraadi T6 59,5°C vs U2 58°C See enam-vähem tõepärane erinevus ja ilmselt annab U2 selle arvel natuke rohkem valgust (kogu kasutatud elektrienergia muutub Powerledis valguseks ja soojuseks). Praktiliselt see väike erinevus ei ole siin teemas oluline. U2 on nii palju kallim, et väike effektiivsuse vahe ei tasu ära. Vaatasin nüüd, et eespool pildi peal U2 tundub natuke heledam tõepoolest.

Vajalik osa katsest algab siin :



Oletan, et enamus normaalseid akvariste ei riputa laualambi külge sellist konstruktsiooni. Seega ei ole vaja pusa ehitamist korrata ja asja väärtus on neis tulemustes, mis kohe ilmuvad.

Vasakult paremale: vana 5w, XML 10w ja XTE 5w. Käivad sama 5w võimsuse peal ja peaks selguma, kui palju erinevalt soojenevad ja samal ajal erinevalt valgustavad.



Soojenemine ja võimsus iga Powerledi peal eraldi mõõdetud:

vana 5w Powerled@ 4.86w 49.0 °C
Cree XML 10w @ 4.13w 42.6 °C
Cree XTE 5w @4.75w 46.5 °C

nagu arvata, võimsam Powerled poole võimsuse peal (XML10w@5w) soojeneb palju vähem ja tekib lootus, et valgust peab siis rohkem tulema:



XML keskel annab tunduvalt rohkem välja, kui teised. Pilt on tume sellepärast, et fotokas ei anna muidu seda erinevust aruaadavalt edasi. Tegelikult väga hele valgus kokku 15w valge paberi peale 10cm kõrguselt kipub pimestama. vana5w ja XTE 5w erinevust ei oskagi hinnata. XTE soojeneb vähem, ju siis valgust natuke rohkem on. Ilma valgusmõõtjata ei oska öelda. Võiks kokkuvõtteks öelda, et head asjad on paremad (oli siis nii palju sebida vaja selle teadasaamiseks...).

Arvestasin kokku radiaatori kasuliku pindala:



Radiaatori alumist poolt ei loe, siis ligikaudu 125cm2 on see jahutuspind ja sellest piisab 5w Powerledi jahutamiseks ilma täiendava õhu liigutamiseta. See kehtib muidugi toatemperatuuril, mis oli 25°C. Varu on piisav ka soojemas ruumis. Võib ette kujutada sellise radiaatori asemel jahutuselemendina 11#11cm siledat alumiiniumplekki (paksem materjal, mis jõuab soojust edasi kanda) ja arvutada, kuidas 180L Powerled projekti tarvis sobivad need 2 alumiiniumplekki, mis juba olemas on.

Selle arutluse tulemusena tundub, et see materjal



2tk kokku peaks rahulikult ära jahutama 130w Powerled valgustuse ja ei soojene max võimsusel rohkem kui 45°C. Arvestatud väga ligikaudselt ja ei juhtu midagi, kui natuke kõrgemale läheb. Pleki alumist poolt arvesse ei võtnud, sealt soojuse eraldumine palju väiksem kui pealmiselt poolelt. 130w Powerled koguvõimsust on tegelikult liiga palju ka 180L kasti peale.

Ega sellega muud ei tahtnudki teada, kas nii lihtsa ehitusega passiivjahutus on mõeldav teha - 180L kaane originaalkatete asemele 2 alumiiniumplekki on vist kõige lihtsam lahendus. Kui ühtlaselt plekk soojeneb sellise Powerled tugevatesse gruppidesse paigutamisel, see selgub edaspidi. Oluline, et mõte on kasutatav.

_________________
430L

Käpik, Käpik ,Käpik.................... kuidas ehitus jätkub ? kus on jätkuv teemaarendus millest peegeldub edasine progress LED valgustuses ,millest saan ise tulevikus ahvikombel mõistlikumad lahendused maha kopeerida

_________________
363L-- /pildid/17867/index.html
Umbes 160L /pildid/16737/index.html
U.420L /pildid/18455/index.html
Hardscape /pildid/26031/index.html

LED-valgustuse teemat jälgides on mul pidevalt mõlkunud meeles tiba rumal küsimus. Nimelt on teada, et sellisesse valgustisse vaadata ei tasu - pimestab kõvasti. Mis saab kaladest, meil on ju ka silmad !?
LEDi voolust: CREE ise soovitab samuti kasutada poole väiksemat voolu ehk max 1,5A: http://www.farnell.com/datasheets/1444619.pdf.

Cree XML on 3A peal päris hull asi tõepoolest. Kui sellele pool võimsust anda, 1,5A on ka piisav. Saame hea kasuteguri - vähem soojust ja heledus on ka piisav. Ega visuaalselt ei tee suurt vahet, kas 50% või max võimsus. 3A on nagunii ülearu, võiks maksimumiks võtta 2A, siis töökindlus parem. XML asemel vist on XTE (5W vs XML 10W) ka päris hea, max võimsust poole vähem aga palju odavam.





Pidasin vahepeal aru, kuidas projekt kopeerimise mõttes hea tuleks. Aru sai otsa ja otsustasin, et enne midagi ei toimu, kui puuduv osa kusagilt juurde tuleb. Jätkusuutlik ahvimine on heas mõttes progress alati. Ei ole vaja ise leiutada asja, mis kusagil juba olemas ja probleemid nähtud.

Vahepeal juba arvasin, et teeks sellise hardcore diy kus jubinad on monteeritud kingakarbi sisse, nupud oleks puust harjavarre otsast saaginud, õhtuks asi valmis ja kindel et materjali taha kusagil asi pidama ei jää, kui vaja täpselt järele teha. Kuna see ei oleks seotud asja sisulise poolega poolega, oleks effekt näiline. Ei saa nii lihtsalt.

Led on selles mõttes ebamugav valgusallikas, et töötab hästi ainult koos õige toiteseadmega (draiver, ballast, voolugeneraator ). See viimane nimetus on väga korrektne, samas kasutamiseks natuke segadust tekitav. Ballast tundub ka arusaadav, ses mõttes et Led elemendi kasutamiseks peab sel midagi paratamatult küljes tolknema . Ballast iseenesest ei ole mingi tundmatu asi. Luminofoortorudel ja MH lampidel ka ballastid, mis valgusallika vajadused 220V vooluvõrguga sobitavad. Powerled ise tundub välimuselt nagu väike Edissoni pirn ja on natuke üllatav, et see ongi ainus sarnasus.

Led ballasti olemusest arusaamine on natuke karvane teema. See, et Ledide valik on suur ja tahab natuke süvenemist, on tegelikult päris lihtne, võreldes ballastide hulga ja omadustega. Akva Powerled valgustuse planeerimisel on arusaadav tegevuste järjestus:

1. kui palju valgust vaja on ? Mingi kollektiivne kogemus annab vastuse.
2. kui palju eri valgusgruppe kasutada ? vähem on lihtsam, rohkem eri värviga Lede annab parema pildi. Mõistlikkuse piires.
3. esimese ja teise punkti järgi on teada Powerledide hulk ja võimsus, sealt edasi saab mõelda ballastide peale.

Led ballast on siis selline toiteseade(üsna spetsiifiline ja kusagis sahtlis vanade varude hulgas neid ei ole), mis annab Led elemendile sobiva töövoolu. Max vool oleneb Led elemendist endast, tootja andmetes on see alati märgitud. Üle selle ei ole hea anda, vähem voolu tähendab väiksemat heledust. Üle max võimsuse hakkab Ledi kasutegur vähenema ja töökindlus samuti. Ledi owerclock ei anna midagi vajalikku. Led ballast on lihtsamalt öeldes selline moodul, mis tarbib pinget (vooluvõrgust 220V või mingist vaheadapterist näiteks DC 24V või 19V või midagi sellist). Ballastil võib olla võimalus väljundvoolu muutmiseks, et Ledi heledust muuta vastavalt kasutaja soovile (erinev valgustugevus, erinev värvuspilt). Reguleeritav ehk dimmeriga ballast tundub DIY projektile väga sobiv. Lisakulu sellest eriti ei tule, natuke rohkem tööd ja arusaamist.

Fikseeritud võimsus sobib rohkem lihtsama ja väiksema võimsusega Led valgustuse jurde. DIY teema on nagunii selline mõõde, et mistahes asi on parem kui eimidagi. Kogemus vahel olulisem kui asi ise.

Hea uudis, et praktilise poole pealt asi liigub. Väikese kahtluse järel punusin valmis sellise asja:



See oli päris lihtne võrreldes sellega, et nüüd on vaja seletada, mis seal sees on .



"multi function" on asi ainult niipalju, et saab nupust keerata viit eri värvikanalit, nagu projekti algne idee oli. Kunagi oli selles korpuses ASUSe ruuter, mis otsa sai ja viimased paar aastat tolmu kogus, mingi ime läbi veel alles, tundus et võib millekski vaja minna.

Karp annab kogu vajaliku voolu 200W Led valgustusele.
Sisu on väga minimalistlik, kui midagi vähemaks võtta, siis ei töötaks.

Dimmeriga juhtbloki tegemiseks on 2 äärmust:

1. Kasutada head valmismaterjali. Sobivate ballastide leidmisega ei ole muret. Üldiselt käivad sellise skeemi järgi:



MeanWell on normaalne tootja, teeb häid asju. Ainus puudus - head ballastid on kallid. Tegelikult ei tundu ka päris õige DIY , kasutada valmis karbitoodet. Hind on ebameeldiv. (heade asjadega on alati nii).

Peaks veel lahti seletama erinevad dim sisendi võimalused. Rohkem levinud on 3tk.

1. PWM http://en.wikipedia.org/wiki/Pulse-width_modulation Lihtsamalt on näidatud siin: http://www.youtube.com/watch?v=YmPziPfaByw

2. alalispingega 0-10V dimmimine

3. reguleeritav takistus ("vanakooli nupuga potentsiomeeter" )

esimesed 2 on kontrolleriga juhtimiseks. Kolmas kõige lihtsam ja arusaadavam nupust võimsuse reguleerimine.

MeanWell AC220V dim ballastide valik:http://www.trcelectronics.com/Meanwell/power-supply-lpf-dimmable.shtml Head ballastid, erinevad võimalused dimmimiseks, hind paneb põdema. 1-2 tk ok, 5tk läheb paljuks . Kõik suhteline. Enne ballastide kirjeldamist nuputasin, mismoodi kulgeb piir asjade hinna ja kasutusvõimaluste vahel. Teadmiste abil saab seda piiri kuigipalju soodsamas suunas nihutada, sisetunde küsimus.

Selline lahendus, kus iga Led grupi jaoks kasutada eraldi 220V ballasti, on küll kõige lihtsam, aga mitte väga otstarbekas. Õigem oleks alguseks saada madalam alalispinge näiteks ühe 24v 10A toiteblokiga, sellest edasi siis eraldi ballastid igale grupile.

Midagi sellist: http://www.reefcentral.com/forums/showthread.php?t=1983302 see väga keeruline asi arusaamiseks. saab lihtsamalt ka.

_________________
430L

Väga huvitav, varsti jälgime sinu akvaariumis päikesetõusu ja õhtuhämarust, väga huvitav

_________________
Väga laisk

Eelmisele jutule veel täienduseks et ballastide erinevad dim sisendid (PWM, DC 0-10V, resistor) on füüsiliselt erinevad asjad. Sama otsa peale neid valikuid anda ei saa. Osadel ballastidel ainult PWM, osadel DC sisend dimmimiseks. Headel MeanWell asjadel erinevad võimalused, milest valida.

Powerledi ja ballasti sobitamine katse-eksituse meetodi abil on päris vaevaline protsess. Materjali kulub palju, tulemus ei ole väga ennustatav. Kasu oleks ettekujutusest, mismoodi Led ja ballast omavahel suhtlevad.

Päris algusest peale keeruline seda teha. Algus iga tegija jaoks ju erinevas kohas. Mõistlik oleks, et kuhugi õigesse kohta jõudmiseks hea alustada algusest, aga siin ei õnnestu niimoodi. Siis oleks vaja seletada, kuidas need elektronipoisid mööda juhet edasi astuvad... Alustaks kusagilt keskpaigast, see võib ola kus iganes ja ei saa öelda, et väga vale koht alguseks .

Led element ise "ei tea", kuipalju voolu (see tähendab võimsust) talle jõukohane on. Tarbib nii palju, kui antakse. See tähendabki, et saadaoleva võimsuse ehk tarbitava voolu määrab ballast. Led ise oma aruga võtaks voolu nii palju, kui antakse ja niimoodi põleb maha väga kiiresti.

Cree XML voolu-pinge suhe näeb välja sedamoodi:



Põhimõtte poolest samasugune graafik kehtib kõigi Led elementide juures. Pinge ja voolu väärtused olenevad konkreetsest Ledist, graafiku tõus sama.

Punane märk näitab 2A ehk 2/3 tootja lubatud max võimsusest, mida võibki lugeda ülemiseks piiriks, mida kasutada.

Graafikut saab vaadata kahel erineval viisil. Selle märgitud tööpunkti saavutamiseks on kaks eri võimalust:

1. kasutada õiget ballasti stabiilse väljundvooluga 2A. Asi toimib ja kui igaks juhuks mõõta Ledi peal tekkivat pinget, saame näidu 3,2V

2. kasutame tavalist hästi stabiilset toiteblokki väljundpingega täpselt 3,2V. Mõõdame voolu, saame 2A.

Ei ole nagu vahet ? Graafik kehtib ainult temp 25 C korral. Kõrgemal temperatuuril (reaalselt on töötava Powerledi kristalli temp 60-70 C ) kristalli takistus väheneb ja sama pinge juures vool suureneb.

Temperatuuri tõusul on esimene, õige ballastiga variant parem. Ballast hoiab ühtlase voolu olenemata temperatuurist. Normaalse ballasti hea omadus on veel see, et selle külge võib ühendada palju Powerlede järjestikku.

Lihtsalt stabiliseeritud pingega on ka sellepärast ebamugav Ledi käivitada, et juba +/- 0,1V erinevus tähendab suurt voolu erinevust (see tähendab võimsuse muutumist) rääkimata võimalusest kasutada erinevat hulka Lede.

Võiks öelda, et kogu Powerledi eluolu on määratud töövooluga. Pinge ei ole oluline. See käsitlus erineb väga sellest, mida igapäevaste tavaliste voolutarbijate juures näeme. Alati on esimesel kohal tööpinge - 220V, 24V, 12V jne. Nii nagu seadme iseloom on, tarbib erinevat voolu olenevalt vajadusest. Heal juhul teame asja võimsustarvet.

Mingi praktilise otstarbega skeem aitab siin edasi. Allikas: http://aquariums.seaspraydesigns.biz/diy-projects/diy-high-power-led-aquarium-lighting-%E2%80%93-part-iii/ Seal muud huvitavat DIY lugemist ka, tasub uurida. Osa skeemist joonistasin juurde, vastab rohkem projekti vajadustele ja lihtsam asja seletada.



Skeemil ülemise ballasti juures selline olukord:

Järjestikku XML 5tk. Valitud max töövool 2A (2000mA). Tavaliselt Powerledi töövool antud mA ühikutes. Ballasti väljundpinge peaks seejuures olema 5#3,2V=16V Ledide koguvõimsus siin 16V#2A=32W. Ballasti võimsus peab olema vähemalt 32W. Ballasti sisendpinge peab olema kõrgem kui max väljundpinge.

Tavaliselt sellised balastid on step down "iseloomuga" ja väljundpinge ei saa sisendist kõrgem olla. On olemas ka pinget tõstvad ballastid, aga need on kallimad ja ei ole vajadust siin kasutada. Tuleb valida selline AC/DC toiteallikas, mis on sobiva pingega ja piisava võimsusega. Üks hea lahendus toitallika tarvis on laptopi adapter 19V 3,5A, mõned ka võimsamad. Pinge poolest sobiks ka siia, aga võimsust jääb väheks. Võtsin kättesaadava odava 24V10A, näeb välja umbes selline:



Tegelikult ei ole veel olemas, aga peaks varsti jõudama. Toite võimsuse varu peaks ka päris suur olema. Päris täiskoormusel ei ole vaja neid kasutada. 30-50% varu oleks vajalik. Mitme värvikanaliga dim ballastidega valgustuse ülesehitus võiks olla siis selline, nagu skeem näitab.

Ballasti peamised omadused, mis aitavad võmalustes orienteeruda(numbrid ligikaudsed, seletavad tööpõhimõtet ja mingi selliste näitajatega ballast võib reaalselt olemas olla):

1. Sisendpige. Näiteks 10-30v tähendab et selles vahemikus saab seda ballasti kasutada.

2. Väljundpinge esimese punkti alusel saab olla siis näiteks 2,5-25V aga igal juhul 5V madalam kasutatavast sisendpingest.

3. Max väljundvool 3A

4. Max väljundvõimsus 30W, vahel märgitakse ka lisajahutuse vajadus.

Need 4 näitajat annavadki ettekujutuse, mida selle ballasti külge sobib ühendada. Et väljundvõimsus tähendab voolu ja pinge korrutist, siis nende numbrite järgi 2A koormusel ei või väljundpinge olla üle 15V. (2A#15V=30W).

Mis võimalused leida sedasorti väikesi (soovitatavalt odavaid ) ballaste ?
Ilma ülearuse nuputamiseta on olemas MeanWell LDD seeria :http://www.electronshik.ru/pdf/pdf/l/ldd-xh.pdf. Saadavust ei ole uurinud, kuna ise neid ei plaani kasutada. LDD on PWM dim sisendiga ja nupust keeratavat dimmimist teha tähendab täiendavat skeemi iga ballasti kohta.

Natuke seletust skeemi alumise ballast5 ühenduse kohta. Joonistasin sellele veel teise paralleelse Led grupi küsimärgiga, kas sellist ühendust on mõistlik teha ja kuidas see toimib.

Üldiselt levinud on ikkagi üks jadaühendus ballasti küljes, nagu skeemi ülemine ballast1 ja XML 5tk.

Paraleelselt võib kasutada mitut ahelat, aga need peavad olema täpselt võrdsed (sama tüüpi Led ja sama arv järjestikku). Töökindluse poolest võib asi natuke segaseks minna, kui ühes ahelas üks Led ikaldub. Tavaliselt Led hävib:
1. katkestus, ei lase venam voolu läbi - jadaühenduses kogu ahel katkeb.
2. lühis, juhib voolu aga ei näita valgust, pinge viase Ledi peal on siis 0V, ülejäänud Ledid samas ahelas jäävad põlema.

Kahe paralleelse ahela kasutamisel on mõlemad võimalused (lühis või katkestus) ebamugava tulemusega, kuna ahelad ei ole siis enam võrdsed ja ühise ballasti vool ei jagune ka võrdselt.

Katkestus tekitab sellise protsessi: üks ahel "kaob" ballasti tagant ära, jääb järele 1/2 esialgsest väljundvoolust. Ballast arvab, et ettenähtud voolutugevus on vaja taastada ja suurendab väljundpinget niipalju, et allesjäänud terve ahel saab kogu selle voolu, mis enne jagunes kahe ahela vahel võrdselt. Oleneb nüüd, kas allesjäänud ahel talub seda voolu või põleb läbi ülekoormuse tõttu.

Lühis - vigase ahela takistus on nüüd palju väiksem kui tervel ja vool ei jagune võrdselt. Võib-olla jääb tööle nii, et põlevad eri heledusega kuni midagi veel juhtub. Ei ole ka hea valik.

Võiks öelda, et paralleelselt võib kasutada hea kvaliteediga Lede, kus tootja probleeme ei ole. Lisaks korralikult ühendada, et oma viga asja ei hävitaks.

_________________
430L

Natuke kriitikat just asja terminoloogia/seletuste poolelt - need kes ei ole elektrotehnikaga/elektroonikaga kursis võib kohati jääda asjadest väga vale arusaam.
Näiteks:
Paraku ei saa siiski voolu ja pinget üksteisest eraldada väites et oluline on ainult vool ja pinge väärtus LED'i normaal tööks mingit tähtsust ei oma.
Ehk toites LED'i stabiliseeritud vooluga 2A ja pingel 380V miskipärast arvan et LED lõpetab oma töölepingu suht kiiresti (dioodi siirete füüsika).

Sedalaadi "näpukad" mida on artiklis natuke rohkem kui see konkreetne näide võivad asjaga mitte kursis olevad inimesed segadusse ajada.

Lisaks juurde hoiatuse: "Ärge kodus järgi tehke - kui ei tea millega kokku puutute".

lihtsalt küsimus, kas selle "al plaadi" asemel ei võiks kasutada 4kant Al toru?
selle toru saaks täita nn "massi" kasvatada mingi soojusjuhtiva vedelikuga
mis ühendatud mingi anumaga kõrgemal kuhu soe vesi tõuseb ja jahe alla valguks asi toimiks siis omavoolu teel
sisuliselt saaks sellise süsteemi panna igale kaanele sisse

teine võimalus teha meediumi sarnane vesijahutus ja kasutada seda soojust akva soojendamiseks

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Siis oleks vb juba targem ehitada akvaveejahutusega. 2 ühe hoobiga ledid jahedad ja üleliigne soojus akvavees.

Nuputasin, kuidas see mõttesähvatus tekkida võis tekkida: Ilma kontekstita on asi hull tõesti. Pidasin simas, et Ledi jaoks on töövool primaarne väärtus. Tööpinge ühe kristalliga Ledidel on erinev olenevalt kristalli ehitusest / valguse lainepikkusest(vaguse värvus), mida välja kiirgab, ligikaudu 2,5 - 3,5V vahemikus. Arusaadavalt vooluringis vool ja pinge eraldi iseseisvalt ei esine, ikka seotud on need väärtused.

Led kristalli omaduste tõttu on vale öelda, et meil on näiteks 3,5V tööpingega Led. Sama Ledi kohta on korrektne öelda näiteks 1000mA max voolutarbega Led ja see 3,5V pinge kaasneb selle olukorraga. Olenevalt kristalli temperatuurist ballast korrigeerib pinget, et hoida muutumatuna see ettenähtud 1000mA. Ballasti väljundpinge ulatust on vaja teada ainult teadmiseks, kas see vastab valitud Led ahela vajadusele(2,5-3,5V ühe Ledi peale). Edasi tegeleb pinge valikuga ballast ise ja seda ei ole vaja omal uurida. Vool on primaarne, mille järgi Led elab.

Kui on olemas 1000mA Led ja sellega ühilduv ballast väljundvooluga 1000mA, ei ole oluline, et ballasti võimalik väljundpinge on näiteks 2-20V. Voolu väärtus on oluline (Nii Ledil kui ballastil tootja andmetes antud). Ballast "leiab" ise sobiva väljundpinge, mille juure tekib vool 1000mA.



See probleem minu seletuste poole peal tõesti on ja asi väga paremaks vist ei lähe ka. Proovin edaspidi olla tähelepanelikum väljenduse suhtes, et otseselt eksitavat või segadust tekitavat infot ei tuleks. Ega see väga garantiid ei anna, et asjast paremini aru saadakse. Osa ebamääraseid seletusi on olnud teadlikud, osa oskamatusest seletada. Ei ole praegu veel õiget teema "kontseptsiooni" tekkinud. Väga adekvaatsed definitsioonid on mujal ka lugeda, kel huvi on. Teema arengu suhtes olen seda meelt, et üht tundmatut asja on arusaadavam seletada mingi üldiselt tuntud suuruse kaudu. Sellest ka teema "maakeelne" iseloom. Osade lahtiste otsade juurde saab hiljem tagasi pöörduda ja praktiliste tegemiste juures üle rääkida.
Natuke probleem on seni veidi ühepoolne tegevus. Konkreetne kriitika on arenguks väga vajalik. Mul on omal enam-vähem ettekujutus asjade toimimisest aga sellest väga korrektse teooria loomine käib ilmselt üle jõu. Kui on seletustes tuntavad tühikud, andke kindlasti teada. Küsimus ei saa olla hullem kui senised seletused.

Rohkem küsimusi peaks andma parema arusaamise.

Paar hoiatavat märklauset võib igaks juhuks üles panna. Kas seda teha üks kord või iga lehekülje aguses, ei ole vist vahet. Nagu kasutaja mx juba õigesti märkis:

"Ärge kodus järgi tehke - kui ei tea millega kokku puutute".

Omalt poolt veel:

Ärge selle teeme järgi veel üldse midagi kodus tehke (kuni pole öeldud teisiti ) vara veel midagi teha, vaatame enne kuhu minna.

_________________
430L

4kant al profiil 1m jupid vist olid Bauhoffi poes. Seda, et jahutusvesi ise tsirkuleerima hakkab, ei oska arvestada. Kas siis peab toru üks ots vähe kõrgemal olema, kus see vesi muidu aru saab, kuhupoole minema peab ? Omavooluga tsirkulatsioon oleks huvitav, samas kuidas toimib ei tea. Minu arust vesijahutus selline asi, mille tegemiseks peab olema suur huvi või vajadus (mingist akva kaane konstruktsioonist tingitud, et ei saa lihtsat passiivjahutust kasutada). Väikese veevooluga saab väga palju soojust ära kantida. Lediga seda vajadust tegelikult ei ole. Sealt ei tule nii paju soojust, et vesijahutust vaja oleks. Lihtsalt oma huvi niisuguse lahenduse vastu oleks palju mõjuvam põhjus.

Oma projektis võtsin al. plaadi sellepärast, et see oli juba varem olemas ja nii on kõige lihtsam ja töökindlam. Kaanega sobis hästi kokku ja iva on just selles, et plaadi pealmine pool on väljas vabas õhus, annab soojuse ära ilma mingite lisaabinõudeta. Ei ole vaja ventilaatoreid ega plaadi temp. kontrolli. Korra mõtlesin, et kuidas "kassifaktor" selle plaadiga koos toimib. Kass leiab sooja plaadi akva peal kindlasti üles ja peatub seal pikemalt. Suur karvane kass on kahtlemata halb soojusjuht ja plaadi temp hakkab tõusma. Kassil saab kindlasti soojeneva plaadi peal mõõt enne täis, kui Ledid teiselpool plaati ebasoovitava piirini jõuavad. Küsimus laheneb "isevoolu" teel (kass teeb minekut ja laseb plaadil jahtuda) .

Siinpool ka vesijahutuse vastu huvi, aga ei taha mitut asja korraga aretada. Head materjali on saada.
Väikese Led grupi jahutust võiks sellise soojusvahetiga teha:
http://www.ebay.com/itm/New-Aluminum-Co ... 3cc341ad23 selle Ebay pildi all on veel minga jahutuse asjandus, mis ei ole al. soojusvahetiga seotu, vist juhuslikult sinn sattunud.

Alumiiniumist võib akva vett läbi ajada ?

_________________
430L

Isevool ei tohiks probleem olla kui soe vesi saab pidevalt tõusta ja külm langeda. Vanasti enne tsirkulatsioonipumpasid oli kesküte eramajades just selle põhumõttega.
Tõstatasingi selle küsimuse just sellepärast, et aru saada palju seda sojust tegelt ära juhtida on vaja. Kuidas sa seda arvutust tegid?

Kas piisaks sellisest ringikujulisest torust, et alumine osa on leedidega kaane all ja ülemine pealpool kaant?

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Keskkütte radiaatoril käib isevool arusaadavalt, seal ülemine ja alumine pool eri kõrgusel. Kui akva peal on toru (mille küljes Ledid) veepinnaga paralleelne, kuidas seal isevool toimub, ei ole kindel. Kui toru otsad eri kõrgusel, siis saan aru, et toimib. Kui palju kõrguste vahet vaja on, et isevool käima läheb ? 2-3 toru läbimõõtu ? Vee erisoojus on nii suur, et jahutab ära igal juhul. Arvutada ei oska, lihtsam valmis teha ja näha et töötab küll. 50% Led valgustusele antud võimsusest läheb soojuseks.

_________________
430L

Normaalse ballasti leidmisega läks aega. Põhimõtteliselt ei tahtnud kasutada päris valmis asja. Tundus huvitav leida mingi alternatiivne lahendus, millel olemas vajalikud omadused, või siis võimalus nende lisamiseks. Kui kokku võtta võimalused (kui palju aega ja teadmisi kulutada), vajadused (et asi sobiks selle projekti juurde ilma ülearuste kuludeta ) ja lisaks veel nägemus, et kogu ballastiosa ülesehitus oleks mõistliku pingutusega järeletehtav, nii ei olnudki pikka aega päris toimivat mõtet. Omamoodi kiusatus tekkis veel toimivale majandusmudelile tünga teha, kus üldiselt suurem kulutus peaks nagu tähendama kaugemale jõudmist. Vajalikud omadused oleks siis järgmised: Hea, odav ja lihtne. Et kõik need omadused on suhtelised, siis tegelikult ei saa olla lahendust, mis igale poole sobib. Aegamööda väike nägemus siiski tekkis.
Ballasti moodul ise on tehtud kusagil teiselpool Hiina piiri, tootja ei ole teada ja värviliste pealkirjadega pakendit ega viies eri keeles kasutusjuhendit ka kaasa ei tule sellega. Seda moodulit pakuvad müügiks vähemalt 1000 hiinlast ja ilmselt tuleb kaup ühest suurest kastist, mille mõõt jääb kujutluse piiridest välja.

Nagu seda häda veel vähe oleks, ei ole asjal korpust ega klemmliistu juhtmete ühendamiseks. Lisaks veel väga väike ka. Kokkuvõttes just õige materjal DIY projekti tarvis – ei midagi ülearust ja siiski kõik vajalik (selle projekti ulatuses) olemas. Otse „Led ballast „ otsinguga see jubin välja ei ilmu. Asi on olemuselt step-down pingestabilisaator millele ka väljundvoolu kontrolli võimalus. See moodul oskab välja anda nii stabiilset pinget kui ka voolu. Viimane omadus lähebki käiku Led ballastina kasutamisel.


mooduli omadused ja orienteeruv hind näha siin:
http://www.suntekstore.co.uk/product-14 ... odule.html
Siin tähtsamad omadused, millega tuleb kasutamisel arvestada:

Sisendpinge 5-35V

Väljundpinge 1,25-30V reguleeritav vastavalt vajadusele, Led ballastina kasutamisel seda võimalust ei ole vaja, sest Led vajab stabiilse vooluga toiteallikat.
Ballasti väljund on sisendpingest siis alati vähemalt 4V madalam, nagu andmed näitavad. Step-down konverter ei võimalda väljundile kõrgemat pinget kui sisendis on. Osa pingest (siin 4V) jääb ballasti „oma tarbeks“ stabiliseerimise tagamiseks.

Väljundvool 0-3A reguleeritav olenevalt vajadusest ja mitte üle kasutatava Powerledi max lubatud voolu. (näiteks 3w powerledil see tavaliselt 0,7A)

Max lubatud väljundvõimsus on 15W sellisel kujul nagu moodul algselt on, ilma lisajahutuseta. Probleem selles, et asjanduse kasutegur ei ole 100% ja võimsuse ülekandmisel ebaeffektiivsus avaldub soojusena.

Kui soojuse äraandmist parandada, on max väljund suurem, lubatakse 25W. 25W Led valgust on päris ok, kui arvestada, et kasutusele tuleb 5 valgusgruppi, see tähendab vähemalt 5 sellist ballasti (oma projektis tegelikult 7tk, sest XML ja XTE grupid jagan kaheks, kummalgi oma ballast).

15W max väljund jääb väheks, lisajahutuse ja mooduli kinnitamiseks 0,5mm vaskplekist nurk:



info, et 0,5mm vask toimib 25W väljundvõimsuseni, mitte rohkem. Kui kasutada 1mm vaske, läheb edasi ka, küsimus on selles, et ballastil eralduvalt soojust on vaja radiaatorile üle kanda ja 0,5mm pleki ristlõige jääb väheks.

Kusagil tekib siin nüüd koht, mida võiks "kodus järele teha" ilma reaalse riskita. Materjalid on sellise iseloomuga, et ka üle keskmise leidlikkuse korral on neist raske arvestatavat pauku välja meelitada.
Halvemal juhul tuleb kogu materjaliga uuesti tutvuda ja veel kord proovida.
Alguseks panin laua peale sellise "katsepolügooni" :



Toiteallikas 19V 4,7A läptopi toiteadapter, pildil vasakul. Mõõtmiseks 3 testrit: Vool ballasti sisendil, vool ja pinge väljundi peal. Sisendpinget ei ole vaja kontrollida, saa alati 19V (täpsemalt 19,7) nagu toiteallikas välja annab.

Et kavas on proovida tunduvalt suuremat koormust, kui 15W, läheb ballast keskmist mõõtu radiaatori külge:


Ballasti koormuseks on XML 10W 4tk = 40W mis laseb ballasti proovida max võimsusel ja üle selle ka. XML ei ole see asi, mida kindlasti peaks kasutama, aga näitena väga hea - kõigi vähem võimsate Powerledidega on ka probleemid väiksemad. Hea tava kohaselt ühendused "+" punase juhtmega ja "- "must :



Jahutuspind on max võimsusel passiivjahutuseks väike, katse juurers käib Led radiaatori taha veel 12V vent.

Ballasti reguleerimisvõimalused:


Pildil vasakpoolne reguleerimistakisti väljundpinge määramiseks - see on maksimumi peale keeratud, ei ole Led toiteallikana kasutamisel oluline.

Keskmine regulaator ei mõjuta väljundit üldse, olgu kus tahes ( see on vajalik, kui moodulit kasutatakse aku laadimiseks, näitab väljundvoolu jõudmist teatud tasemele ).

Parempoolse regulaatori (voolu reguleerimine, mis on Led koormuse peamine parameeter) harutasin kohe plaadi pealt maha ja selle asemele sai "normaalne" suure nupuga potentsiomeeter, millest võimalik väljundvoolu muuta.

Nüüd siis olemas dimmeriga ballast, mille väljund on praegu veel natuke liiga suure ulatusega 0...4A. Alguseks proovin sellega hakkama saada, väljundvoolu maksimumi piiramine tuleb hiljem.

Esialgne olukord:



XML max võimsusel vool 3A ja pinge 12,61V (kaks parempoolset näitu) annavad Led võimsuseks 38W. Toiteallikast 19,7V tarbime siin voolu 2,4A (vasakpoolne tester) kogu võimsustarve 47W.

Siit võiks leida ballasti kasuteguri, mis on kusagil 80% peal ja päris usutav. See ei ole väga hea näitaja, aga tuleb arvestada et 3A ja 12,6V on üsna ebasoodne olukord ballasti jaoks. Kasutegur oleks palju parem, kui väljund oleks näiteks 1,5A 25V. Sama võimsus, aga pinge/voolu suhe erinev. See on sedasorti konverteri eripära igal juhul, et suurema voolu juures on kasuegur madalam.

Näide, mida päris kindlasti ei ole vaja "kodus järele taha":



Mingit praktilist mõtet ei ole ka - 3,5A juures ei ole XML silmaga nähtavalt palju heledam kui 2,5A vooluga.

oma 180L projektis ballastid :



Üksiku ballasti proovimisel ajasin asja kuni 45W väljundvõimsuseni(normaalselt üle 25W mis lubatud, ei peaks minema ), kui ballasti jahutus on ok ja ülearu kuumaks ei lähe, ei ole viga midagi.

Sellise valmismooduli jaoks on veel 2 enam levinud versiooni, mida võiks kasutada :





siin lisajahutus kohe olemas, max lubatud 25W koormus, aga asi ise kompaundi valatud ja ei saa voolu reguleerimist plaadi pealt välja tuua.

veel üks:


vähe levinud ja hind kõrgem:
http://www.ebay.co.uk/itm/Input-7-35V-3A-15W-Power-LED-Driver-Constant-Current-Charger-Power-Supply-Module-/290714076402?pt=UK_BOI_Electrical_Test_Measurement_Equipment_ET&hash=item43afe8c4f2

_________________
430L