Teate mida?
Ma räägin teile, kuidas karastatud klaasi kvaliteeti kindlaks teha.
On avastatud nn fotoelastsuse nähtus ja välja mõeldud meetod selle rakendamiseks pingete uurimisel.
Asi imelihtne.
Vaja läbipaistvat isotroopset materjali, millest lastakse läbi polariseeritud valgus.
Kui materjalis on pinged sees, siis see algselt isotroopne materjal ei ole enam
optiliselt isotroopne polariseeritud valguse kontekstis, ehk erinevate pingetega
osad ei ole polariseeritud valguse jaoks enam ühesuguse läbipaistvusega.
Kui eeldada, et ebaühtlaseid väliskoormusi materjalile ei mõju, siis järelikult
erinevate sisepingete all olevad materjaliosad paistavad erinevalt läbi.
Eeldan, et teil kellelgi pole kodus sobivat polariseeritud valguse allikat aga ka
polarisaatorit/filtrit, millega valgust polariseerida või polariseeritud valgust analüüsida,
siis teen naljaga pooleks ettepaneku kasutada käepäraseid vahendeid.
Näiteks on vee pinnalt peegeldunud valgus oma olemuselt polariseeritud.
Ehk siis minge päikeseloojangul mereranda ja vaadake loojuva päikese
peegeldust merepinnalt läbi karastatud klaasist akvaariumi klaasi.
Või kui kellelgi on polaroid päikeseprillid, siis võib katse teha ka oma kodus.
Mererannas on polarisaatoriks veepinnalt peegeldumise protsess ja nn analüsaatoriks pinge all olev
akvaariumi klaas. Polaroidprille kasutades on polarisaatoriks pinge all olev klaas ja analüsaatoriks
polaroidprillid. Karastatud klaas ei ole pinge all, kui see on katse käigus ühtlase läbipaistvusega.
Katsesüsteemi skeem on: valguse allikas - polarisaator - analüsaator - inimese silm.
Lihtne
Tehke ära!
Kes valguse polarisatsioonist, kaksikmurdumisest midagi ei tea, võiks netist enne juurde lugeda.