Gupps kirjutas:
Mul sisefiltril tekkib mingi limane pruunikas ollus väljavoolu toru sisse ja see ummistab tüüsi avad, sama juhtub ka välifiltri voolikus.
See on tõesti täiesti tavaline.
Gupps kirjutas:
Siis sellest Ph teemast. akvaariumis on praktiliselt kõik asjad, mis langetavad ph (nitraadid, saasteaine, toidujäägid, puit) siis mingi asi peab seda tõstma, selleks kasutatakse korallkruusa.Seda viimast peab aga nii vähe olema, et Kh ei läheks kõrgeks, või ma olen millegist valesti aru saanud.
Kahjuks oled valesti aru saanud. Loetletud asjadest langetab pH-d märgatavalt vaid puit, kui see on soost toodud (soos on teatavasti vesi happeline, ehk madala pH-ga). Ajapikku võib aga karedus akvaariumis langeda seetõttu, et karedust tekitavad komponendid lihtsalt tarbitakse veest ära. See on üks põhjusi, miks veevahetus on siiski soovitav isegi juhul, kui nitraatide näidu järgi võiks olla ka aasta või rohkemgi vett vahetamata - vastasel juhul peab ise hoolt kandma, et vajalikud elemendid sobivas koguses siiski kuidagi akvaariumivette jõuaksid. Kalatoiduga suurem osa jõuab, aga pole kindel et seal sisaldub kõik vajalik. Sellises veevahetusteta akvas võib tekkida ntx selline häda, et õunatigudel tekib raskusi koja ehitamisega. Meie oludes on aga vaja pH-d tõsta kõrgemale kui kraanivees reeglina vaid juhul, kui on soov Aafrika ahvenaid või mingeid muid karedat ja kõrge pH-ga vett nõudvaid kalu pidada. Tavalise elustaimedega troopikaakvaariumi jaoks on enamasti kraanivesi ilma igasugu trikitamiseta sobiv.
Gupps kirjutas:
Põhjafiltriga soovin lihtsalt eemalda ebavajalikud juhtmed ja muud pudinad, mis silma häirivad (välifiltri/sisefiltri kopsik, voolikud)
Päris nii lihtne see siiski pole. Põhjafilter vajab midagi, mis vett ringi ajab. Esiteks, kui see on pump ja see on väljaspool akvaariumi, siis läheb akvaariumisse üks voolik mille otsas on vee sissevõtu kopsik ja teine läheb põhjafiltri külge - ehk siis pilt sarnane välisfiltriga. Kui pump on akvaariumis sees, siis läheb akvaariumisse elektrikaabel, mille otsas on veepump, mille külge ühendatakse põhjafilter - pilt sarnane sisefiltriga. Pumba asemel kasutatakse ka õhufiltrit, sel juhul on põhjafiltri küljes suht jämedad torud, mille allosas tekitatakse voolikuga kompressori külge ühendatud õhukiviga mullide voog mis omakorda tekitab veevoolu, mis siis liigub läbi põhjafiltri. Illustratsioon, kus mõlemad variandid on ühele pildile joonistatud:
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... filter.png Põhjafiltri puudustest rääkides on veel mõned. Akvaariumifiltritel on teatavasti kolm erinevat filtreerimismoodust: mehaaniline, keemiline ja bioloogiline. Mehaanilisega on asi selge, seda kasutatakse veest suurema sodi kinnipüüdmiseks. See võimekus põhjafiltril osaliselt ka on, see tähendab muidugi vajadust regulaarse ja intensiivse põhja sifoonimise järele, mis taimedele eriti ei meeldi. Bioloogiline filtreerimine on vee filtreerimisel bakterite kasutamine, see võimekus on põhjafiltril hea. Mis aga põhjafiltril täiesti puudub, on keemilise filtreerimise võimekus. kõige tüüpilisem vajadus selleks on ravikuuri lõppemisel ravimite eemaldamine akvaariumiveest söefiltriga. Peale eelmainitu on veel selline nüanss, et põhjafiltrit peetakse ebasobivaks juhul, kui akvaariumis on kalu kes armastavad põhjas songida.