foorum.akvarist.ee

Teeme nüüd asja selgeks....kõik toimib.
Pole mõtet sõimata, kui olite ka kunagi sama lollid, nüüd, siis olete tarkurid.
1.Pole mõtet osta alla 100L , akva. Vastus, on küll, kui on tahtmist.
2.Hodke eemale SERA toodetest, Vastus, HEAD tooted, olen proovinud ka muid firmasi, aga vastus, samad näidu mõistes.
3.Kes soovib akva omanikuks saada....ÄRGE USKUGE VANU TEGIJAID, KELLEL ILMSELT RAHA.,Vastus , saab ka väikse eelarvega hakkama.
4.JÕUDU KÕIGILE uutele kalade omanikele.

Akvaariumiga peab olema lihtaslt KANNATUS.


EDU,

Tere.
Mul on akva juba 2 kuud käivitunud....
Kalad elavad hästi.
TEAN, ET KALAD ON ELUSOLENDID, ega ma imelik ei ole.


PS, SÕIM ei ole nõu andmine.

NO2 Tulemus.... 0,0.TILGATEST.
See ju eelmise postitues kirjas.
PS, Tundub, et vahetan vett juba liiga tihti,,,,,teen ju kaladele, või nagu siin keegi teine teeb märkuse ELUSOLENDITELE liiga....
Mul on 12a, koer, kellel on liigesed läbi.
Paljud ei saa aru ,miks ei pane koera magama....KOER ON PERELIIGE, ja kui rääkida haigustest, siis tuleks ju meile kõigile süst teha.
HALB FOORUM.

EDU.

niisiis lugesin ka teema läbi ja leidsin, et keegi pole ju tahtnud kedagi solvata või tänitada, (suuremas akvas on lihtsalt veidi lihtsam saavutada biol tasakaalu-see ei tähenda üldse mitte et 30l pole akva-mul lastel kah 40l kuubik ja seal on vaid imepisike filter ja kalad kasvavad ja elavad ja sigivad-kas see on parim ei ole kindel, aga tahan öelda, et kui on tasakaal, siis ei juhtu midagi- kui aasta otsa pole akvat puutunudki-ainult vett juurde lisanud-see pole mingi eeskuju-lihtsalt näide) - kaasakvaristide soovitused igati adekvaatsed ja ,,Pets,, on kõigile küsimustele ilusti vastanud ja ära seletanud kes-kus ja milleks- niisiis olgem positiivsed ja ootan huviga akva edasist arengut...ja ega see SAS ka kaugel pole
NB! akvaristid ei ole kindlasti mitte see kõikse rikkam rahvastiku osa

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Mulle tundub, et kasutaja To42 loeb postitustest välja ainult seda, mida tahab lugeda, jätab aga lugemata selle, mis tegelikult kirjutatakse
1. Keegi ei ole öelnud, et SERA tooted on halvad. Ribatestidest on jutt, pole vahet mis tootja omad. Need ei ole piisavalt täpsed.
2. Kalad on tõesti elusolendid
3. Keegi ei ole kedagi sõimanud
4. Saab väga palju odavamalt hakkama, kui õpitakse teiste vigadest, mitte enda omadest.
5. Soovitatud veetestid(NO2 ja NO3) ongi selle jaoks, et hinnata veevahetuse sageduse vajadust
6. On küll mõtet osta alla 100L akvaariumi, igaühele suurus vastavalt võimalustele ja tahtmisele
7. Ma ei tea, kui palju sa tarkust siit juba saanud oled, aga ninatarkust tundub sul jaguvat. Algus seegi Aga võibolla ei olnud sul lihtsalt kõige parem päev. Sellegipoolest ei ole kaasakvaristid selles süüdi

Tahan öelda seda, mida eelnevas postituses juba öeldi. Keegi ei ole siin selleks et kedagi solvata, soovime aidata ja teha kõike heast südamest.

Muideks mina küll ei arva, et peaksid koera magama panema

Olen 100% To42 nõus.
Lihtsalt kõik õpetajad, kuidagi sarkastilised. Enne soovituse andmist vaja mingi kommentaar panna

Endal oli esimene akvaarium aastal 1985. Selline metallist raamiga 25x30x50 ca 25l. Ainuke pood oli Tallinnas Raekoja platsil ja mingeid teste ma küll ei mäleta. Mullitaja ajas vett üles, väiksesse plastikust vanni ja sealt voolas akvaariumisse tagasi.
Lihtsamad taimed ja mereliiva põhi
Guppid elasid keskeltläbi 2 aastat, paari kuu tagant sai vett vahetatud.

Esimene poegimine oli 63 maimu, akvas oli tavaliselt 6-10 täiskasvanud kala ja mõned väiksemad keda vanad kalad kätte ei saanud.
1993 aastal ei olnud aega kaladega tegeleda, mammad sai ära antud ja papad lõppesid vaikselt otsa, akvaarium jäi aknalauale päikese kätte, kuu ajaga hävitas rohevetikas taimed, vahetasin vee ära,siis ilmusid, ei kuskilt.
Umbes millimeetrise läbimõõduga meduusid.

Ometi üks inimene, kes saab minust aru. Gupps.
Oli ka minul 86a, esimene akvaarium....
Olid ainult mõõksabad, elasid ilmselt kusagil 10L akvas.Tehtud oli vanast teraariumist.
Kokku oli neid kuus.
Polnud vaja mingit keemiat, ega muud.Vesi oli kaevust.
KUI OLEN KEDAGI SOLVANUD, SIIS SORRY.
PS, Ega ma ei soovi kalade surma, Kahjuks tuleb ju õppida oma vigadest.
KALAD ja TAIMED köik OK.
PS, Tänase seisuga veel 3 uut Mollyt.MUSTAD.
Läheb kitsaks, kui suureks saavad.
Annan tasuta ära, kui on juba paarikuused.

Jaa, olid ajad. Aasta siis oli 1979, kui ostsin komisjoni poest omale esimese akvaariumi - 200L, raudraamiga. Tol ajal ei olnudki muid saada, kui raudraamiga. Samuti ei olnud saada mingeidki teste, peale lakmuspaberi, kuna arvati, et Nõukogude inimestel ei ole neid vaja või ei osatud neid toota. Sõbrad, tol ajal pidigi kõik ise välja mõtlema ja rahu olema sellega, mis oli. Tegin minagi akvaariumile omaarust välisfiltri, sulatasin pleksiklaasist kokku. Väike pump pumpas vee sinna ja ühendatud anumate seaduse kohaselt läks vesi tagasi akvaariumi. Eesti vabariigi ajal selgus muidugi, et tegemist oli pesuehtsa sumbaga. Käisin minagi Eesti ainukeses akvaariumi poes "Loodus" Raekoja platsil. Hommikul Kingissepast lennukiga Tallinna, siis poodi, vajalikud saadaolevad asjad kaenlasse ja tagasi lennujaama õhtust lendu ootama. Kõik toimis, kalad olid õnnelikud. Üle 60 punase mõõksaba. Samuti olid õnnelikud ka nõukogude inimesed, sest nad ei teadnud paremat tahtagi.
Tahan öelda, see et kunagi oli kõik hea, ei pane mind kordagi kahtlema praeguste "vidinate" vajalikkuses, sest ma tahan oma kaladele veelgi paremat Eestit!

Eks iga algus on raske. Akvaristikaga alustades on võimalik seda teha mitut moodi ning ei saa väita et üks moodus on parem kui teine. Võib alustada pisitasa, aga saab alustada ka üsna hoogsalt, suurema hulga kaladega. Saab alustada kasutades ägedat tehnikat, lisades veekeemiat ja tehes teste. Saab aga alustada ka väga lihtsalt ja odavalt, tehes algul sageli suuri veevahetusi. Neid variante ei saa aga meelevaldselt omavahel kombineerida, mõistmata toimuvat. Kogu see temaatika, mille puhul pruugitakse termineid "sissetöötamine", "akvaariumi küpsetamine", "sissetöötamistsükkel", "akvaariumi käivitamine" jpms. on tegelikult üks ja sama asi - akvaariumis lämmastikuringe käimasaamine sel moel, et kõik kalade väljaheited saavad "kasulike" bakterite poolt ümber töödeldud ning lõppsaadusena tekkivad nitraadid taimede poolt toitainetena ära tarvitatud või veevahetustega välja viidud. Mingit salapära siin pole. Probleemiks on aga see, et nn. "kasulikud" bakterid paljunevad üsna aeglaselt, bakterikoloonia kahekordistamiseks kulub 15-20 tundi. Me peame korraldama nii, et kuni meie bakterikoloonia on veel liiga väike, ammoniaagi, nitriti ja nitraatide tase ei muutuks kaladele ohtlikuks. Kõige lihtsam ja odavam on seda teha piisavate veevahetustega, aga loomulikult on kasuks korralik bakteripreparaat ning vee testimine annab kindluse, et kõik on kontrolli all. Mõned meist kipuvad üht või teist lahendust absolutiseerima ning see tekitab veidi segadust, sama lõpptulemuseni on aga võimalik jõuda erinevaid teid pidi.
Enamus probleeme tabavad kahjuks just alguses, sestap on ka omajagu neid, kes katkestavad enne kui jõuavad toimiva akvaariumini. Ka hiljem on võimalik hakkama saada mitut moodi, on võimalik teha kõrgtehnoloogiline akvaarium, aga võimalik on ka väga lihtsalt ja odavalt hakkama saada. Igal lahendusel on oma eripärad, head ja vead.
Tuli pisut ümmargune jutt nagu meie poliitikutel , loodetavasti on vähemalt sisu rohkem.

_________________
http://akvarist.eu

sellest ma räägin

siit küsimus, et mitu räime (Eesti rahvuskala), teil akvaariumis on ?
või on ainult pagulased?

Keegi ei vaidlegi, et praegused vidinad ebavajalikud oleksid, kohati on neid liiga palju. Selge on ka see, et kõik on alguses uute toodetega ja oma vigadega õppinud, kes kui suurelt ja palju, on omaette küsimus. Hetkel on mul endal kalade populatsiooniga probleemid, järgmise etapina olen sunnitud paarid eraldama üksteisest. Maimude akvaarium on 20l, suuremad on 60l ja 67l, noored kalad on 30l ja 127l, nüüd käivitan ühte 170l akvaariumi ja siis tõmban stopi peale, sest see kogus kalu sööb toitu päris kenasti

Paraku kogemust ka natuke napib, nende uute leludega. Luusin siin foorumis ringi, et äkki leiab kellegi kellel on tehtud akvaariumi vee liikumine, läbi pinnase.
Rein andis väga hea vastuse.

Räimede kohta peaksid ilmselt küsima mere poolelt. Aga sügavalt kahtlen, et leiad ainsatki.
Kui mõtlesid kohalikke kalu, siis selliseid akvaariume ikka leidub. Aga kohalikke kalu ei maksa panna akvaariumisse koos troopiliste kaladega, nende ootused keskkonna osas on pisut erinevad ja tulemus on ka sama veider kui üritada pidada lõvisid koos jääkarudega. Peale selle on kohalike kaladega veel see häda, et nad pole kuigi atraktiivsed.
Troopikakaladega akvaariumid on kindlasti ülekaalus.


No mina pisut vaidlen. Vidinad pole sugugi alati vajalikud. Kui soovime akvaariumis luua kaladele eluks keskkonda, mis on võimalikult sarnane looduslikule, siis looduses on väga erinevaid keskkondi. Võtame kasvõi betta, kelle pidamise osas aeg-ajalt ka siin foorumis löövad kired lõkkele. See kala looduses elab tiheda taimestikuga seisva veega või aeglase veevooluga tiikides, lompides, ojades, kraavides.Ta hingab õhku atmosfäärist, mistõttu vee hapnikusisaldus talle eriti korda ei lähe. Nii et betta akvaariumis pole vajadust filtri või õhupumba järele, tugev veevool on tema puhul lausa ebasoovitav. Suhteliselt väike akvaarium tiheda taimestikuga, millel tehnikast vaid valgusti, sobiks ilmselt bettale suurepäraselt. Mõni kala aga vajab tugevat veevoolu, mõni vajab juurikat järamiseks, mõni vajab koobast, mõni pehmet liivapinnast kaevumiseks - kalade vajadused on erinevad.

Aastaid tagasi olid sedalaadi lahendused üsna populaarsed ning ka siin foorumis on aeg-ajalt mõni akvarist sellist lahendust kasutanud. Paraku pinnasefiltri kasutamine on kõvasti vähenenud ja sellel on omad põhjused. Ühest küljest on see ju tore, kui kogu akvaariumi pinnas on kasutusel bioloogilise filtri meediumina ning kasulikud bakterid saavad seal sees elutseda. Parku aja jooksul akvaariumis tekib sodi mis vajub põhja ning pinnasefilter ummistub lõpuks. Puhastamiseks pole aga muud varianti kui kõik välja rookida. Peale selle enamikule taimedele pole meeltmööda, et vesi voolab nende juurte ümber. Hästi aeglane veevool läbi pinnase on enamasti kasuks, sest kannab toitaineid juurteni ja hoiab ära anaeroobsete alade tekkimise. Aga pinnasefiltri kasutamisel on vee liikumine pisut liiga kiire.

_________________
http://akvarist.eu

Kui kasutasin enne SERA PH-miinust, kas on hull, kui nüüd lähen JBL-i peale üle, st, kas sobivad kokku, kuna vees ju kindlasti SERA toote jääke.

Aga miks üldse PH-miinust pruukisid?

_________________
http://akvarist.eu

Kasutan pH määramiseks ribatesti, ja näit on 7,6.

Soovitan selle vee karedusega mitte jännata. Suur enamus kalaliike elavad oma tavakeskkonnast erineva karedusega vees normaalselt. Kaladele ei meeldi ph kõikumine. Enamus Eestis müüdavaid kalasid ongi selles 7,6 vees ülesse kasvanud.
Vee parameetritest tasub alustava akva puhul jälgida et No2 saaks 0 ja kui olulisi muudatusi ei tee siis nii ta ka püsib ega vaja pidevat testimist. Teine oluline näidik on No3, mis ei tohi väga kõrgeks tõusta; head numbrit ei oskagi üheselt pakkuda aga võiks rihtida et max oleks umbes 15 - 20 ja siis 10-20% veest vahetada. Päris nullis pole ka hea, kui taimed akvas. Alumine No3 piir võiks olla 5 juures. Ajapikku tekib endal kogemus/vilumus, et teada kui vähe süüa anda ja kui palju ja tihti vett vahetada jne; siis jääb see testimine ka rohkem pistelisemaks.
Jõudu