foorum.akvarist.ee

Aitäh.. Eks ta esimene katsetus ole.
Jaantat: soovitaks filtri vasakusse nurka panna kuna sul oli seal vasakus küljes mingi peno siis ei paista teine nii silma.
Talvel saab peno olema mõlemal küljel (pildi tegemiseks võtsin teise poole küljest sest tahtsin küttekeha ja fitri asukohta näidata), sest maja on jahe selles nurgas.. Soojemaks ajaks eemaldan.
Flöödi asetusest.. järgmisel veevahetusel katsetan ehk uue asetusega.... Sammal flöödi peale..mmm.
Jaantat: Peamine vaja leida tasakaal asukate hulga valikul. Mida rohkem asukaid seda suuremat hooldust su akva vajab. -parem vähem
soovitaks ühte liiki kala parve- nt kardinal tetrate parve- ilusad väikesed (nagu su akva) aga parves avaldavad mõju
ei ole vaja mingit põhjakoristajat ega plecot (keda nagunii kunagi ei näe) sest teod teevad seda palju paremini
Plaanis ongi tuua 10-12 neoon tetrat.
3 Neritinat (koristustiim) ja pleco (akva suurusele sobivat mõõtu) on olemas juba- sain suure vaevaga, ära ka ei hakka andma . Torntigude peale peab mõtlema.

Torntigudega on nii ja naa, nende osas tõesti tasub enne mõelda kui otsustada. Kui nad on juba akvas, siis on nende hulka päris keeruline kontrollida, üsna kergesti saab neid liiast ning suur osa neist on pidevalt pinnases peidus. Mul on akva, kus nad on olemas, ja mitu akvat, kus neid pole. Ilma nendeta on nagu lihtsam.

_________________
http://akvarist.eu

Arengutest.
Reedel tõin sisse 6 neoon tetrat. Noorukesed.
Kui hästi läheb, toon nädala pärast järgmised 6-9 juurde. Siis on esialgu seltskond koos. Peale betta .
Torntigusid ei hakka lisama. Mul nagunii jäme pinnamaterjal. Ei ole neil mõnus asjatada.

Tänane seis selline..

Nagu näha on külas pruun juusvetikas.. vist.
Valgus on üleeelisest 8 tunni peale võetud ja väetist seekord ei anna (reedel peaks muidu korraline lisamine toimuma). Ehk tõmbab tagasi.
Õngitsen teist välja ka, kuigi limnophila pealt on seda tüütu välja nokkida. Samblalt ka. Kardan taimi puruks tõmmata. Vetika väikesi tükikesi on terve kast täis ja tetrad on häiritud...
Veeanalüüsid: temp 25-26c, NO2 0.01 ja 0,025 vahel (raske vahet teha), No3 1 ja 5 vahel (samad sõnad). Ehk peaks osalise vee vahetuse tegema?? Tulemuste järgi nagu veel ei peaks, kas vetika tõrjeks oleks abi...
Kalade toitmisega on probleem.. Jäägid. Tetrate toiduga pole iseenesest probleeme. Rabavad lennult.. kui piisavalt vähe panna ei jõua põhja midagi. Pleco toiduga on teine lugu. Ei näe ju kuidas toimetab ja jääke jääb. Teod ka ei aita ülejääke ära süüa. Need siis päeva peale tekitavad hallituselaigukesi põhja. Mida peab välja nokkima.. Kole pilt...
Siis veel.... Klaasile tekib valgeid kujundeid-neritinad on minu meelest autorid. Nagu püüaks keegi pasteerida. Just.. ei ole need täpid, ega ka laigud, ega ka triibud- segu neist. Sellised imelikud, laiali määritud... raske kirjeldada. pilti teha ka. Veevooluga kuluvad maha- kui paar päeva seista saavad- enne kui graafikujärgne puhastuspäev saabub. On see mingi probleemi ette hoiatus- või ei pea muretsema?

Keeruta,karestatud pulgakest tasakesi,ümber oma telje,taimepuhmade vahel.Vetikas haardub ümber pulga,probleemi muidugi ei lahenda.

Kui palju siis sellele plecole süüa annad? Kirjelduse järgi tekib kahtlus, et liiga palju. Üldjuhul peaks ta ikkagi suht käbedalt sööma tulema, kui tableti olemasolust aimu saab. Neritina teod munevad tihti valgeid mune. millest ei tule midagi välja - äkki on sellega tegu?

_________________
http://akvarist.eu

Tõenäoliselt annangi palju. Algul andsin tableti nüüd 1/2 tabletti Tetra tabimin-i garneelidega (võib-olla peaks veerandi peale vähendama- siis on probleem et pudiseb laiali). Et tigudega mitme peale panevad nahka. Kurgiviilu on ka saanud ja katsetasin tükikese tubicubi-ga (mis vees lendu pani ja lõpetas järgmisel päeval ebameeldiva massina soojendi taga- kes teab nõksu kuidas seda kuubikut (osa sellest) põhja ankurdada nii et pleco sellele ligi saab- andke teada-olen südamest tänulik). Paastupäev oli siis kui tetrad sisse tõin.
Pleco söögiaeg algab mõned minutid enne tule kustumist või isegi juba pimedas. Tetrad saava paar tundi varem oma portsu kätte.
Need valged moodustised klaasil. võib-olla ongi munemiskatsetused. Väikesed valged ebakorrapärased täpikobarad, erineva läbipaistvusastmega ja valge niidike juures. Ma nii kahetsen et esimesest suuremast pilti ei proovinud teha. Teised on tunduvalt väiksemad olnud.

Anna ikka toitu, mida on mugav anda ning samas ka kaladele hea on. Plecode puhul siis põhja langev toit.

Tubi cubi kohta loen seda, et see tuleks enne läbi leotada - et põhja vajuks.
Või siis pista see mõne dekoratsiooni sisse, nt mõni koobas vm muu - kus plecod käivad.

_________________
https://www.rehvid365.ee Suverehvid, Talverehvid
https://www.autokaubad24.ee Autokaubad, Varuosad

Tetra Tabimin on kole pudisev toit tableti kohta ja seda kasutaks pigem Corydoraste või Bootsiate puhul. Proovi pigem Hikari algae wafer-eid ntks.

Kui kardad, et nälga jääb, hoia pidevalt väikest kurgi või suvikõrvitsaviilu sees, neid tasub paari päeva tagant välja vahetada.

_________________
500;200;110;70;2x35;2x25;8 L-Vikerkalad, Erinevad sägad, Axolotlid, Bettad, Gupid, L181, L104

Tänud nõuannete eest...
Karestatud pulgakesena töötab hästi puidust grillvarras millele on kääridega sälgud sisse lõigatud.
Need valged pläkerdused ongi neritinade munemiskatsetused. Juba on klaasidele tekkinud ka "munakujulisi" mune .
Tabimini lõikan pooleks ziletiteraga, siis ei pudise niipalju. 1/4 lõikamisel on muidugi probleemsem.
Ei teadnudki et kurki võiks kogu aeg sees hoida. Teoreetiliselt saaks kurgitüki abil kõiksuguseid pudisevaid toidumaterjale põhja kinnitada. Proovin selle lähipäevil ära.
Küsimus küttekeha kohta.
Mul 84L akvas on Jäger-i 75w soojendi. Termomeeter on küttekehast diagonaalis vastasnurgas (selle mõttega et kaugeimas nurgas on madalaim temperatuur- siis ülejäänud akva on soojem). Kas sellise (või üldse) küttekeha puhul on oluline mis faasis (kütmise faas ja ootamise faas ) ta välja lülitatakse- selleks et akvaariumis asjatada? Teha puhastustöid ja muid vajalikke toimetusi. Et temperatuuri seadeid paigast ei ajaks.

Ise eelistan küll selle koha peal suvekõrvitsat, minu kalad kurki ei puutunudki. Aga see on individuaalne, mõnel on olnud vastupidised kogemused. Suvekõrvits püsib ka pisut paremini koos. Kui hakkab pehmeks minema, on targem asendada, plögaks laskmine on igas mõttes halb. Ankurdamiseks on hea miski, millel pole teravikke, mille otsas kalad saaks end vigastada. Teelusika saba läbitorgatuna kurgi/suvekõrvitsa seibist ntx.

Täiesti suvaline, võid julgesti saba seinast võtta sõltumata sellest mida soojendi hetkel teeb.

_________________
http://akvarist.eu

Arengutest..
Esimesed 6 elasid oma esimese koristamise ilusti üle. Analüüsid püsisid normaalsed- No3 tõusis 5 peale, teised olid nullilähedased. Ületoitmisest (oi kui raske on 6 pisikest kala toita et need ennast kandiliseks ei sööks-helvestega toites juhtus piltlikult nii- nüüd annan leotatud tubicubi-sid) tekkis vetikas. Nii vahetasin vett ka siis kui analüüs seda otseselt ei nõudnud. Veevahetuse, kareda pulgakesega välja nokkimise ja väetamise vähendamise abil olen vetika vohamisele piiri saanud. Vaikselt väheneb.
Tõin nädal tagasi 10 uut neooni sisse. Veeanalüüsid on nagu peab.. Stability lisamine teeb oma tööd. Taimed toetavad ka. Aga..
Ma teadsin küll et neoonid on nõrga närvikavaga ja et mõningane kadu on paratamatu (interneti andmetel), aga esimese 6 seast ei lahkunud kahe nädala jooksul kedagi-muidugi ei ole ma kindel et kadunukeste hulgas mõni varasemalt saabunu ei ole.
Mõni päev peale teise satsi neoonide lisamist hakkas kalakesi üks haaval surema. Tänaseks on lahkunud kaks ja üks notitab nurgas, värv ja käitumine enam vähem eelmistega sarnane (sinine triip tumesinine, nn tervetel- aktiivsetel on sinine heledam erksinine, vajub põhja ja ujumisega on probleeme- jõud kaob ja orientatsiooniga on probleeme). Kas selisel juhul aitaks stressguardi või aclimoli lisamine?
Kas on võimalik et akvaariumi koristamine võib mõne nõrgema kala stressi tõttu surma saata?

Stressguard või Acclimol on ikka abiks. Kas kalad on samast kohast? Kas aklimatiseerimine toomisel sai kenasti tehtud?

_________________
http://akvarist.eu

Jah, neoonid on pärit samast kohast, võiks öelda et samast satsist.
Aklimatiseerimine:
Tuled kustu, esimesed 20+ min vee temp tasakaalustamiseks lihtsalt oma vee ja kilekotiga akvaariumis.
Siis mingi osa akvaariumi vett kilekotti ja 15 min ootamist. Seejärel järgmine osa vett kilekotti ja jälle 15 min ootamist. Kolmanda veekoguse lisamisel tegin akvaveele kaaliumpermaganaadi lahuse ja leotasin kalakesi 10 minutit lillas vees (mõõdukalt lillas). Ja siis kahvaga akvaariumisse.
Samal õhtul toitu ei pannud. Valgus lülitus sisse alles järgmisel päeval graafikujärgselt. Vee olin just enne ära vahetanud- 25L, stability ja prime normikohaselt ka sees.
Temperatuur 25-26c
Hetkel- nurgas notitaja seis pole õnneks halvenenud.

Kõik nagu õigesti. Kaaliumpermanganaadi vanni ma pole küll kunagi kasutanud, aga ei tahaks uskuda, et see probleemiks on.

_________________
http://akvarist.eu

Ma mõtlesin vist välja. Teisest satsist said mõned kalad viga transpordikotist kahva kallamisega. Ujupõied said matsu.
Nurgas notitajale sain süstla abil veidi toitu nina alla (vees leotatud tubicubi-sid). Sõi õnneks ja tuli nurgast välja. Aga hiilib ikka põhja ja varjulisi kohti mööda.
Siit probleem toitmisega. Mõned kalad kes liiguvad ka ülemistes kihtides saavad toitu rohkem kätte ja on söögiaja lõpuks üsna kandilised (mis paneb mind kartma nende ujupõite pärast). Ja kasvavad üha suuremaks. Teised kes ka toitu vajaksid aga on aremad ja ülemistesse kihtidesse ei julge ujuda- jäävad ilma. Ja näljaseks. Ja ei kosu.
Kuidas seda vältida? Nõuanne kuluks marjaks ära. Või peab sellega leppima....
Toidu süstlaga ei saa kalu ju ka mööda akvat taga ajada- hirmutab ja tekitab stressi. Üksiku kala puhul, kes nurgas taimestikus istub, läheb see õnneks, aga muidu mitte.