foorum.akvarist.ee

No nii. Raudvaraga on ühel pool.
Nüüd vee kvaliteedi kallale.
Olen aru saanud et loodusliku allikavee/arteesiavee kasutamine on libedale teele minek. Et kvaliteet kõigub liiga palju ja et vesi võib olla liiga kare.
Kindlam on kasutada veevärgi vett.
Vee testidest:
Kalakeses on müügil kaks tüüpi JBL combiteste. Ühes on: ph (3-10ph), kh, no2, no3 ja fe. Teises: ph (3-10ph), kh, no2, no3, nh3/nh4 ja lisaks ka co2 tabel.
Minu arusaamist mööda (mis võib ka väga vale olla) on esimene taimeakvaariumi testikomplekt aga teine on kalaakvaariumi oma.
Nii et kui ma tahan endale taimeakvaariumit millesse hilisemal ajal ka kalu lisandub, siis tasub ikka võtta teine variant. Ja kuna esialgsete andmete põhjal on vee ph 8,0 kanti, siis on hiljem tark juurde võtta JBL ph 7,4-9,0 (kui combitest selles vahemikus näidu annab). Et täpsemalt teada.
Olen õieti aru saanud?

Nii ja naa. Kui puurkaevust tulev vesi on sobivate parameetritega, siis enamasti on ta üsna stabiilne nii et kannataks kasutada küll. Allikaveega on nirum lugu, kuna tegu enamasti pinnaveega (on ka mäe külje seest välja voolavaid allikaid), siis seal võib tõesti kvaliteet kõikuda, eriti just vihmadega võib sinna igasugu kraami sisse sattuda. Veevärgi vesi on reeglina stabiilsem ja ohutum, samas tuleb sageli tegemist teha klooriühenditega. Veemüüjalt saab üldjuhul küsida nende vee näidud, neil on kohustus seda analüüsi teha ning selleks kasutatakse täpsemaid vahendeid kui meie hobitestid. Ühtlasi saab teada, kas nad kloori kasutavad.

Esmalähenduses on Sul tarvis ammoniaagi (NH3/NH4), nitriti (NO2) ja nitraatide (NO3) testi. Ammoniaagi jaoks mina võtaks hoopis ammoniaagi indikaatori. Sellega pole vaja pidevalt solberdada ning kestab kaua. Nitriti ja nitraatide jaoks võtaks tilgatesti: JBL NO2 , JBL NO3. Ph testiga on nii, et 3-10 skaalaga test on kehvakene oma ebatäpsuse tõttu, eelistaks kas JBL PH 6,0-7,6 või kui tõesti on selline vesi siis JBL PH 7,4-9,0- eelduseks on paraku teadmine, kuhupoole meil PH jääb. Või siis hoopis Seachem PH alert. PH-ga on nii, et kui just eritingimustega tegu pole, siis kui korra mõõdetud, siis tihti mõõtmiseks puudub vajadus. Ohtlikud on just PH kõikumised. PH-ga on lisaks nii, et seda on mõtet mõõta vaid koha peal (vett saab muidu lasta testida ka kalapoes, kui nendega kokkuleppele saada). PH ja KH taset mõõdetakse vahel selleks, et leida CO2 taset vees - selleks otstarbeks on aga palju mõistlikum kasutada CO2 indikaatorit ja see on juba taimeakva teema.
Ehk siis kriitilised on ammoniaak ja nitrit, neid teste hiljem sissetöötanud akva korral eriti tihti just vaja ei lähe. Nitraate on vaja mõõta sissetöötamise lõppjärgus, seda testi läheb ka hiljem vaja et kontrollida kas veevahetuste hulk ja/või sagedus on piisav. PH testi hiljem pidevalt vaja pole. Võimalik, et mõistlik on osta hoopis testide komplekt, ntx http://www.kalake.ee/9b3b05b4fd7ee83690 ... 93b13.html - siis on nad kõik olemas ning on ka mugav neid hoida. PH test on seal mitte kõige asisem, aga käib kah.
Ja kui saada veefirmast vee analüüsi tulemused ning seal miskit hullu silma ei torka torka, siis on võimalik ka täiesti ilma testideta hakkama saada, vt. ntx veevahetustega sissetöötamist http://akvarist.eu/alustame/sissetootamine - aga siis tuleb ka tõesti teha regulaarselt suuri veevahetusi, muidu võib halvasti lõppeda. Pean tunnistama, et tegin veeteste viimati päris hulk aega tagasi.

_________________
http://akvarist.eu

Kas see on linnalegend et koheselt kraaniveest võetud vee ph on väiksem (nt 7.2) ja akvaariumis võib tõusta (nt 7.8-8 ni)- hapnikuga rikastumise tulemusel..
Ma sain ph 8.0 tulemuse ametlikust veeanalüüsist (asula puurkaev). Sarnaste analüüside puhul jääb veevõtu ja analüüsi toimingu vahele parasjagu aega. Seega võiks ju arvata et antud tulemus ei peaks eriti kuhugipoole kõikuma. Või??? Sest transpordianumas ei ole ju erilist võimalust hapnikuga rikastuda...
Klooritamise teemal: Selles analüüsis on olemas kloriidi tulemus 35. Ja minu teada klooritatakse meie vett aegajalt erinevate annustega.
Järelikult on korraliku konditsioneeri kasutamine hädavajalik.
Mine või arteesikaevu vett analüüsima.
Testidest kipub vägisi kallima variandi poole- JBL combi kus on NH3/nh4 sees ja lisaks veel Seachemi ammooniumi alert.

Nagu kirjutasin, on pH-d mõtet mõõta vaid kohapeal just sel põhjusel et muidu ei saa usaldusväärset tulemust. Jah, võib muutuda.

Korrektne järeldus.

Enamasti on neil vee analüüsid tehtud, kas sellel siis pole?

Tõenäoliselt ise teeksin sama valiku.Tilgatesti kasutamine on võrreldes ribatestiga küll töömahukam, aga tulemus on täpsem.

_________________
http://akvarist.eu

Isiklik soovitus - paneks teist samapalju raha juurde ja võtaks juba suure kohvri.
http://www.kalake.ee/magevesi/tarvikud2 ... stlab.html

Mõlemad pH-d (6.0-7.6 ja 7.4-9), GH ja KH, lisaks NH4, PO4 ja Fe.
Üksikuid teste juurde ostes läheks see komplekt ligi 2.5 korda kallimaks, seega tasub kohver ennast ära.
Kui taimedega mässad, siis ostad juurde veel Mg ja K - need mahuvad samasse kohvrisse kenasti ära, kui dubleerivad pudelid välja tõsta (osasid asju on topelt, kuna reaktiive kulub erineval hulgal)

Nojah, eks selle testimisega on nii ja naa. Ma olen selles osas ajanud neutraalset rida, sest tegelikult saab ka hoopis ilma ning see on siiski mõningane rahaline väljaminek, lisaks võib tunduda ka liiga keerukas/tülikas. Mõne noore jaoks on sellise testkohvri maksumus suurem kui kogu tema võimalik eelarve ja võib üldse eemale peletada. Samas kui vesi tuleb veevärgist, siis kui alustada suurte regulaarsete veevahetustega ja ka veekonditsioneeri lisada, siis saab kenasti järje peale ka ilma testimata. Akvaariumi võib saada heal juhul ka tasuta (kas keegi soovib 100 liitrist raudraamiga akvat, võin tasuta anda?), mingid kalad ja taimed saab ka tasuta, õhupump ei maksa ka suurt miskit (võin akvaga kaasa anda ühe ), laualamp sobib valgustiks ja ongi absoluutne miinimum koos. Aga loomulikult on testimine hea ja ka ribatestid on paremad kui mitte midagi.Aga hakkab teemast kõrvale kaluma, paneks siin punkti...

_________________
http://akvarist.eu

Rein:
Enamasti on neil vee analüüsid tehtud, kas sellel siis pole?

Eip.
See on selline keset metsi asuv vett välja purskav üksildane toru, millest ümberkaudsed ja ka kaugemalt käijad endale täiesti mitteametlikult joogivett toovad.
Kas keegi on sealt analüüse võtnud ja kui on, kus andmed asuvad.... Oijah.

Kui veega nii ebakindel seis siis on testide kasutamiseks tavalisest rohkem põhjust. Eriti vihmade, lumesulamise jms. aegu.

_________________
http://akvarist.eu

Olen tagasi..
Vahepealse aja olen tegelenud materjalide kokku otsimise ja enda harimisega.. Küsimusi saab vastatud, aga tekib ka juurde..
Mis seis on:
Olemas on isetehtud akva alus 1,8 cm paksuse liimpuit plaadiga 80*40cm.
Ette nähtud kandma 84 L 60*35 akvat. Jalad 4,5*4,5cm postid. Raamiks nii alla kui üleval 3,5cm paksused ja *8cm laiused lauad (ülemine ring peaks ühtlasi toetama plaati). Arvestusega nii et raam jääb täpselt akva alla. Teen pildi kui ükskord siinsest pildilaadimise süsteemist aru saan.
Pinnaseks on 2-6 mm silikaadi kuivliiv.
Ajupuuks on koduaia õunapuu oksajupp. Mädanikuvaba, pool aastat puuriidas kuivanud ja sealt välja otsitud, paar tundi soolvees keedetud ja paar nädalat vees leotatud. liguneb praegugi. Siinkohal tekkis küsimus- kas klooritatud joogivees leotatud puit annab taimestikule ja kaladele kahjulikku aineid välja? Tõenäoliselt annab. Aga konditsioneer nullib selle õnneks ära... Loodetavasti.
Kivideks on oma korjatud graniit. Mul on kombeks korjata kohtadest kus käinud olen igatsorti ilusaid kive kaasa. Nüüd lähevad sobivaimad neist loosi. Kahjuks mitte kõik. Osad kihisesid.
Kivide aluseks on veidi penot, et põhjale haiget ei teeks.
Veeanalüüsi materjalid saabuvad lähipäevil (loodetavasti on kasutusjuhised korralikud), saab analüüsid ära teha. Siis saan taimed ja kalad täpsemalt ära valida. Siit küsimus- Vett tuleks analüüsida kohe kraanist tulevana- või ööpäev seista lastes? Nii nagu see akvasse pannakse. Kumb variant.. mul on pea sassis sel teemal.
Temperatuuriga tekkis aga probleem. Nimelt olen olnud ülemäära optimistlik oma kodu talvise temperatuuri osas. Kuna on ahjuküte ja maja on vana, siis temperatuur kõigub ja on talviti vahel ikka väga madal. Selle talvel sain külmal ajal akva asukoha nurka 14c (miinimum).
Soov on akvasse saada sisse ja hoida 24c. Soojenduspulk on 75w, liitreid on 84. Sellest jääb vist väheks külmematel aegadel. Plaanin seda kompenseerida talvisel ajal akvale penoplastist kesta ümber panekuga. Nii et lahtiseks jääb ainult kaks külge. Ja igaks juhuks muretsen lisa soojuspulga. Kas 50w on abi? Kas see lahendus töötaks üldse (peno kest- ma mõtlen)?

Eriti hea kui see töödeldud veekindla paadilakiga. Vett ikka vahel peale läheb ja tavaline lakk läheb koledaks.

Üldjuhul joogivees olevad klooriühendid lagunevad ööpäevaga. Erandiks väidetavalt kloramiin, aga pole kuulnud et seda siinkandis joogivees kasutataks. Aga kui lisad konditsioneeri, siis seda vähem on põhjust muretseda.

Kõlab mõistlikult.

Ma laseks seista.

http://www.kernsanalysis.com/HeaterCalculator.cgi või https://www.hamzasreef.com/Contents/Cal ... Sizing.php Peno kindlasti mõjutab, kui palju täpselt on raske öelda.

_________________
http://akvarist.eu

Neid kalkulaatoreid ei maksa küll tõsiselt võtta. Mul näitas üks 420W ja teine 515W aga tegelikult soojendab 300W väline soojendi lahedalt ära ja jääb veel ülegi. 200W pulk oli küll enamvähem koguaeg sees.

_________________
360 & 51

Analüüsimaterjalid saabusid. JBL combiset.
Tulemused:
Ph 8. Kommentaariks-lisatud värvikaardil on 7,5 ja 8 vahel värvilise veetopsikuga raske valikut teha. Vähemalt minul..
Kh- kollaseks läks pärast 5 tilga lisamist. Seega 5
Lisa materjalidest ei saanud hästi aru. JBL-i järgi on see sobiva vahemiku alumises osas. Pehme vesi?
Arvestades aga sellist jaotust: Pehme (0…1) - Mõõdukalt pehme (1…2) - Nõrgalt kare (2…3) - Mõõdukalt kare (3…4) - Kare (4…6) - Väga kare (>6). Siis ju kare?
Kumb siis?

Üsna julge väide. Ma küll ei välista, et kalkulaatoritel on sisse progetud tubli võimsusvaru, aga vajalik võimsus sõltub otseselt toatemperatuuri ning soovitava akvaariumi veetemperatuuri vahest ning vee kogusest. Maximason eeldab et toatemperatuur võib langeda 14 kraadini, see on midagi muud kui keskküttega korteri toatemperatuur. Et kas Sul see lahedealt ärasoojendamine oli 14 kraadise toatemperatuuri juures?

_________________
http://akvarist.eu

Oletaks, et test on laia skaalaga, 3-10. Ega sel juhul ei saagi eriti täpsemalt.

No pigem pehme poolel ja täitsa OK. 4 ja allapoole tekitab uusi muresid, sest CO2 lisamisel võib pH liialt kõikuma hakata.

_________________
http://akvarist.eu

Kasutasin esimest soojendi arvutamise linki ja sealt tuli tulemuseks Break even Wattage 93w , recommended 104w.
Ja sellised tulemused juhul kui: akvaarium 60*35*40 5cm paksune klaas ja põhi miskit sorti isolatsiooniga. Kui oleks valinud puidu alla siis oleks numbrid tulnud veidi suuremad (97 109) ja avatud põhja puhul oli minu mäletamist mööda lausa vastavalt 112w 125w.
Probleem on mõnes mõttes selles et see akva on plastraamil. Ostes avastasin. Ei mingit matti, mis mul plaanis oli. Mõtlesin et topin raami aluse pehmet tselluvilla/klaasvilla/kuidas iganes seda materjali nimetatakse täis ja ongi selle küljega rahu. Ja tagavaraks 25 või 50W soojendi juurde ja temperatuuri probleem peaks olema lahendatud.
50w oleks ränk?