foorum.akvarist.ee

Kas Tartu mnt poes oli ka Caridina japonicum krevette.Ja mis maksid?Aitähh vastajatele.

_________________
/album_persona ... ser_id=240

50.- tahtsid saada. Tegelt oli seal neid kahte sorti, ühed punased ja teised hallikad.

Pisut neid krevette sinna veel jäi minust jah. Tartu mnt. pood on krevettide osas hea koht, seal on mitu liiki ning neil on õnnestunud krevette ise paljundada kah. Et krevetid oleksid nähtaval ei tohiks neid panna akvasse kaladega kes neid kui toitu võtavad, vastasel korral on krevetid pidevalt kuskil peidus. Kuna olen enda asukad kätte saanud ja ei pea enam kartma et keegi minust ette jõuab võin öelda et üsna kena ja toimiv kombinatsioon on võtta krevetid koos väikeste vikerkaladega, Tartu mnt. poest Pseudomugil gertrudae on selles suhtes väga sobivaks kandidaadiks. Rahumeelsed pisikesed (kuni 3 cm) parvekalad, soovitaks võtta mitte vähem kui 6. Paljunevad kah lihtsalt, Tartu mnt. poes on samuti maimud näha. Tõsi, "sinisilmad" just erilise värvikirevusega välja ei paista, vikerkaladest on nad ühed tagasihoidlikumad - mulle aga meeldivad.

oleks kah krevettidest huvitatud. niisiis küsimus: kas VILJANDIS ka kuskil neid saada oleks. üheskis poes pole näinud, aga kellelgil kodus?????

Et krevetid siis chicliididega ei sobi?

_________________
400 l ja 100 l

Väidetavalt on ramirezid kirevahvenlastest ainsad keda saaks koos krevettidega pidada, samas on seegi kontrollimata info. Üldjuhul on krevetid kirevahvenlastele lihtsalt toiduks.

rahumeelsema käitumisega chichliide on peale ramirezide teisigi, kellega krevetid kokku sobivad - skalaarid, kribensised on praegu need liigid, mis kohe pähe tulevad. loogiliselt mõeldes peaks olema krevetti võimalik pidada ka agressiivsemate kaladega, tingimusel, et krevetil on piisavalt varjumisvõimalusi (tihe taimestik, kännud, kivid jms)

kõik siin maailmas on suhteline....

Seda kindlasti et suhteline. Kui krevetid kogu aeg peidus on siis vähemalt silmailu pakkumise funktsiooni nad enam ei täida, halvemal juhul aga saab päris kallis elustoit olema. Pole ise katseid läbi viinud, minu info pärines krevetisõprade saitidest.

Ja teisest teemast:

Meenutades jutte sellest kuidas skalaarid neoonid pintslisse pistsid ma küll ei julgeks neid krevettidega kokku panna.

Krevettidest paar seika:
Ostsin Tartu mnt poest 3 tk. Paari päeva pärast ei näinud enam ühtegi ja olin masenduses. Ühe leidsin nädal hiljem akva kõrvalt põrandalt - lugesin ka teised 2 sama teed läinuks.

Paari nädala pärast harvendasin akvas taimi ja leidsin enda üllatuseks siiski 1 kreveti. Samuti õnnestus samal päeval 1 isend sumbast avastada. Tõstsin põgeniku põhiakvasse, aga päev peale seda leidsin akva põhjast krevetinaha. Ja veel mõned päevad hiljem nägin hommikul 2 krevetti kõrvuti taime otsas turnimas. Vat siis sai küll mõistus otsa

Kokkuvõtes tundub, et kuna minu akvas taimi üksjagu, siis krevetid eriti esiplaanile ei trügi ja teevad omi toimetusi küllalt varjatult ja vist põhiliselt peale valguse kustumist. Kahtlustasin algul nende redumeelsuse põhjusena ka ramireseid, aga kuna viimased on sihukesed blondiinid, et ei suutnud nädala jooksul 10-st mikroskoopilisest mõõksaba-pojast ühtki ära süüa, siis ma siin küll koosseisu ei näe.

PS. Reedel (08.07) olid krevetid Trt.mnt. poes olemas.

Pole krevettide kohta olnud mahti täpsemalt uurida kuid kahtlustan et neil äkki sarnaselt vähkidega toimub aeg-ajalt kesta heitmine. Et kui kõht ülikonna sisse ära ei mahu soetatakse uus ja visatakse vana ülikond ära.
Mul nad aerutavad küll päev otsa mööda akvaariumi ringi ning mingist pelglikkusest pole juttugi, ehkki taimedest ja varjupaikadest mul väikses akvas puudust pole - Anubiase puhmas üksi täidab valdava osa akvast.

Mina ostsin omad laupäeval enne kinnipanekut - ja nagu ütlesin jäi neid sinna veel ka minust järgi.

Vahetavad jah kesta. Mul ka aerutavad päev otsa ringi. Hallid on nii nahaalsed, et toimetavad otse põhjakate nina all ja võtavad kindlasti suurema tabletitüki, kasvõi kala suust. Punased on häbelikud, taganevad kalade eest ja pole mina neid veel tableti kallal näinud.
Skalaar on rahumeelne küll, aga kui krevett ikka suhu mahub, ... Kas saab inimest süüdistada selles, et ta vorsti või kanakoiba sööb?

_________________
400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod
180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi

Sogan ka siis teemat natuke.
Mul ka jaapani krevetid. Elavad koos teiste kaladega, sealhulgas kribensised. Kadusi krevetide arvus ei ole aasta pooleteise jooksul esinenud. Krevetid vahetavad jah kesta, kusjuures vanal kestal võivad isegi jalad küljes olla, nii et paras ehmatus ja esimene mõte on, et keegi nüüd küll maiustas. Minul nad elavad taimepuhmastes ja kändudel, vahel kolavad mööda akvat ka ringi ja üritavad veepinnalt toidugraanuliga sukelduda. Kui kalad nende vastu elavat huvi üles näitavad, siis krevett näitab vastu oma sõrgu ja ajab vuntsid hästi laiali, sellepeale on siiani kõik kalad minema ujunud.

_________________
250 liitrit- pleco, 2 synodontist, 12 tetra barbust, 2 kribensist

Kahest punasest jagus minu skalaaridele ainult üheks ööks, sisse lasin tule kustudes, hommikuks polnud enam kedagi. Kahjuks need punased ka eriti suuremaks ei kasva kui vist 2 cm.
Hallide krevettide paar oli mul vahel 2 kuud nii kadunud, et kordagi ei näinud. Selles mõttes see kesta maha ajamine isegi hea, et selliste jäänuste tekkimisel võib kindel olla, et keegi veel kusagi alles. Kui söödud oleks, siis läheks ju koos kestaga

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

no kulla rein - mis ajast on neoonil kitiinkest, mis teda nahkapaneku eest kaitseb? kas neooni ja kreveti mõõtmed on ligilähedased?

mis puutub põltsi kogemusse, siis kahtlen et süüdlased skalaarid olid, kui just põlts ööhämaruses taskulambiga akvaariumit ei valvanud. olen küll ja küll kokku puutunud inimestega, kes silmad õudusest pärani pajatavad, kuidas tigu on nende armsa kuldkala nahka pannud - tegelikkuses söövad nii kalad (siinkohal mõtlen muidu rahumeelseid) kui ka teod vaid juba surnud isendeid, toimides nii akvaariumi sanitaridena. ei taha mitte uskuda et skalaar, eriti veel ööhämaruses, krevetile mingitmasti äkkrünnaku korraldab. küll aga võib sellist käitumist oodata nt. oscaritelt ja teistelt suurematelt chichliididelt