foorum.akvarist.ee

Mina ostsin enda omad Tallinnast Tartu mnt poest, aga paljunenud nad pole. Müüja ütles, et neil krevetid paljunevad ja otsalõppemise hirmu pole.
Kui keegi siin vastata ei oska, siis helista sinna poodi ja küsi! Kui hästi läheb, saad jutu eesti keeles räägitud. Igaks juhuks võiks vene keele oskaja kõrval olla (kui ise ei oska), sest võid juhtuda ka venekeelse müüja peale.
Tartu mnt poe telefon 6009393

_________________
400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod
180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi

Ma suhtun sellesse paljunemisejuttu suhtelise ettevaatusega...
Kui jutt on ikka C. japonica -test.
Teadaolevalt peaks nad olema tegelased, kes paljunevad korra aastas ja poegade eluks on vajalik riimvesi.
Tihtilugu tassivad emased küll marja, kuid mõne päeva pärast on see tulemuseta kadunud.

Kui aga kõik vajalik töö on ära tehtud ja tõepoolest reaalne tulemuslik paljunemine toimub, siis on sellest ainult rõõm ning heameelega näeks kohalikes oludes läbi viidud tegevustikku ka siin kirjas olevana:)

Mis puutub krevettide pidamisse kõigi teiste kaladega, siis enamikega neid tõesti koos pidada saab.
Kindlasti peab mängust välja jääma suurem osa tsihliide.

Paljud kalad napsavad kreveti omale suhu meeltesegaduse hoos ja edaspidi seda enam ei tee.
Kui aga viiel kalal on korra meel segane olnud, siis on ka krevetid otsas

Kui siiski on tahtmine neid üldakvaariumisse lasta, siis kindlasti eelnevalt põlisasukatel kere täis sööta. Krevetid võiks seejärel salamisi taimede vahele sokutada, et pakkuda neile võimalust olukorraga kohaneda ja ellu jääda.

Kena kevad,
Tiff

Ma arvan, et poes oli juttu ikkagi punaste krevettide paljunemisest, sest ostsin parajasti punaseid (minu albumis pildil üks näha ka). Neid olevat väidetavalt lihtsam paljundada kui halle.
Ma ei uurinud, kuidas nad seda teevad, sest mul polnud plaanis neid kaladest eraldada ja krevetilapsed mahuks ilmselt ka minu rahumeelsele pisikeste kalade seltskonnale suhu (kuigi gupimaimud elavad). Täiskasvanud krevettidel on väikeste kalade seltskonnas küll turvaline olla.

_________________
400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod
180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi

Lugesin Reinu antud lehelt C.japonica õnnestunud paljundamistest ja proovin järgi selle asja. Seal oli kirjas, et pojad tuleb peale ema laka alt lahkumist panna eraldi akvaariumisse, kuhu tuleb viie päeva jooksul lisada järk-järgult soola, kuni seda on 17 g liitri kohta. Üks akvarist oli seda soolsust hakanud mingi aja pärast vähendama ja teinud vee mageveeks, teine aga oli krevetid soolases vees 2 cm suuruseks kasvatanud ja ilma mingi vahepealse vee magestamiseta vanemate akvaariumisse lasknud, kus oli magevesi ja ka see läks õnneks.

Igatahes on mari siiamaani veel alles, loodame parimat.

_________________
400 l ja 100 l

Ei ole C. japonicast jutt vaid punastest krevettidest (tõenäöliselt Halocaridina rubra). Paljunemine aga täitsa tõsi, olen oma silmaga näinud ja sel teemal ka poerahvaga vestelnud.

Ma hakkasin mõtlema, et äkki need Tartu mnt punased on ikka Neocardinia denticulata sinensis ehk siis red cherry shrimp, eriti kuna teised müüdavad liigid seal ka nn Cardinia gruppi kuuluvad.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Nonii, paistab et vähemalt minu punased krevetid on just Neocaridina denticulata sinensis - ja vist ainult emased.

Aga need täpid tema peal teevad murelikuks - on need parasiidid või normaalne nähtus, vat seda pean nüüd uurima.

Täpid on minu omadel ka:
/404.html

See tundub ka täpiline olevat (rõhk sõnal "tundub"):
http://www.ekkwill.com/cheraleatshr.html

Aga sellel paistavad ainult laigud:
http://www.gerdvoss.de/Wirbellose/N__de ... ulata.html

_________________
400 l platidoras costatus, thoracatum, SAE, kollane ancistrus, japonica krevett, kuhlii loach, molli, kuldguraam, gupi, skalaar, hemigrammus, õunateod, tornteod
180 l ancistrus, thoracatum, SAE, hiina vetikasööja, neolamprologus brichardi

Täna lasi emane krevett oma pojad lahti. Panin juba esimese portsu soola ka neile.

_________________
400 l ja 100 l

Esimen ports soola oli 90 rammi, eile panin 80 grammi. Praegu pole neid pogi üldse näha, ei tea, kas on otsad andnud või mis....

_________________
400 l ja 100 l

Eelnevalt oled kirjutanud, et lugesid kuskilt, et pannakse 5 päeva jooksul soola kuni seda on 17 g ühe liitri kohta. Kuid nagu aru sain panid algul 90 g ja siis 80 g soola kas siis liitri kohta või üldse kuhugi akvaariumisse.

_________________
450, 240, 110, 2*54, 3*30 ja 20 liitrit.

Mul on kaalutud terve see vajaminev kogus soola 17 g liitri kohta ja nüüd ma ia päev panen akvasse osa sellest, kuni kõik on pandud ja siis ongi viienda päeva õhtuks 17 g liitri kohta. Niiet, 90 g ja 80 g käivad ikka terve väikese akvaariumis kohta, kus need krevetitited elavad.

_________________
400 l ja 100 l

Minul on kindlalt Cardinia japonicad, aga emasel on juba teist korda mari laka all, kusjuures eelmisest marja munemisest on möödas kõigest kuu ja 6 päeva.

Eelmisest marjast siis nii palju, et kogemata saatsin kõik pojad loojakarja, ei tea, vb panin liiga palju soola korraga, seekord proovin teisiti.

_________________
400 l ja 100 l

Mida taimed soolast arvasid? või olid sul krevetipojad eraldi?
Kärdlas kohalikus merevees ka soola oma 7g liitri kohta äkki tasuks sellega proovida, kui igaks juhuks läbi keeta.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Ma panin kervetipoegade akvasse ka taimi, aga need otsustasid ära surra. Sool taimedele ei meeldi, aga siis on ju hapnikumure, krevetilastele õhutust ei tohi panna, sest õhumullid satuvad poegade saba alla ja siis nad tõusevad pinnale ja surevad seal..

_________________
400 l ja 100 l