foorum.akvarist.ee

99% välisfiltritest pumpab vett samale kõrgusele kust ta seda saab ning pole oluline kui kõrgel see filter asub ning seega pole nende jaoks oluline see alumine diagramm.




Just nimelt selles ongi vahe, et sumbas pole süsteem veekindel.
Kui sumba pump välja lülitada jookseb pumbast akvaariumisse minevas torus/voolikus olev vesi sumpa tagasi. Vee tase selles torustikus võrdsustub sumba veetasemega.
Kui välisfilter välja lülitada, siis langeb veetase voolikus vaid akvaariumivee tasemele ja seda ka vaid juhul kui flöödist õhku sisse pääseb.
[/quote]



Mind hakkas tegelikult päris huvitama, kuidas sa seda tegid ja millised olid tulemused.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Välisfilter on nagu lift. Viimase mootor ka ei tegele otseselt koormuse tõstmisega (nagu kraana) vaid lihtsalt kerib trossi edasi/tagasi. Trossi ühes otsas on liftikabiin ja teises vastukaal. Mootor peab tegema tööd vaid hõõrdumise ja raskuste erinevuse ületamiseks.
Sama on ka filtri voolikutes (kui nad juhtumisi ei leki): pump peab vaid vett ringi ajama, veesammaste raskused tasakaalustavad teineteist enam-vähem täpselt. Kui puuduks hõõrdumine (mh sodi voolikutes), keerleks vesi igavesti ja see poleks mitte igiliikur.
Kunagi soovitati paigutada õhupump veetasemest kõrgemale sest siis ei saaks vesi hakata pumba riknemisel akvast välja voolama tekitades nii paksu pahandust alumiste naabritega. Tegelikult peaks ka praegu nii talitama aga enamasti on ikka kõik kanstrid just akva all kapis.
Kui nüüd akvast imetava vee toru (või kanister ise) hakkab lekkima, jookseb vesi purgist välja niikaua, kuni akva tühi on! Väljuva vee toruga on sama lugu - proovige järele!

PS. Arutelu kehtib vaid siis kui "flööt" on veepinna all ! Vastasel juhul on nii nagu eelpool olevas postis väidetu.

Viitad eelnevalt mainitud ühendatud anumate seadusele?



Sama ühendatud anumate seadus.



Tõstsin kanistrit kõrgemale ja mõõtsin väljavoolu hulka.
Täpseid tulemusi ei mäleta, tegin seda 4-5 aastat tagasi.



Miks on erinevate kanisterfiltrite pumpadel erinev võimsus?

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Ühendatud anumate seadus väidab: Paigaloleva ühtlase koostisega vedeliku vaba pind on suvalise kujuga ühendatud anumates samal kõrgusel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%B5hk )
Tuleb aga meeles pidada, et anumad peavad olema pealt lahtised. Kui kasvõi üks suruda sõrmega kinni, et ühtlustu veetasemed enam. See arutelu kehtiks siis sumba kohta, kus veepind on avatud. Kanisterfiltris nii ei ole, seal pole ühendatud anumatega suurt midagi pistmist.

Ühendatud anumate seadus jah. Välisfiltri puhul nendes ühendatud anumates veetase pidevalt võrdne. Sumbas aga pidevalt ebavõrdne ja pump peab selle ebavõrdsuse likvideerimisel igavesti tööd tegema.

Kui sa neid katseid kunagitegid, kas sa siis pumba veetasemest kõrgemale ka tõstsid? Sinu esialgse loogika põhjal peaks siis ju pump veel efektiivsemalt töötama kui tootja lubab? Mäest alla pumpamine ikkagi ju

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Ei tabanud tõsta. Aga pump oma võimsusest rohkem ei pumpa, pealegi peab ta siis imemisega tegelema hakkama. Ring oleks samamoodi koos. Ma pole tsentrifugaal pumba spetsialist, ega tea täpselt sisend ja väljund kambrites tekitatavate rõhkude omavahelisi seoseid.

Miks on erinevatel kanistritel erinev pumba võimsus?

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Filtrite mahud on ju erinevad ja akvaariumite mahud samuti. Sa ei taha ju panna 100 liitrisele akvaariumile filtrit mille pumba võimsus on 2000l/h.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Ilmselt ei paneks.
Jah muidugi on filtrite mahud erinevad, kuigi on ilmselt ühe sama mahuga kanistreid, mis on erineva voolutugevusega.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

miks ei ole ?kas su akva kaan on pealt hermeetiline ?
jäta kanister seisma ja vaata kui kõrgel väljavoolutorus veetase on ...
juhul kui läbiviigud on läbi akva põhja ja nii sisse kui ka väljalaske torude avad jäävad allpool veepiiri siis tegemist puhtalt vee tsirkulatsiooniga läbi filtri.

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Ei, muidugi mitte kuid õhurõhk või selle muutus ei mängi siin erilist rolli ju! See on pigem nagu "lisakoormus" voolikutele kuid minu meelest mitte see, mida seadus nõuab.

Proovisin - mõlemad torud jäid veega täidetuks nagu nad pididki. Ühendatud anumate seadus räägib juhtumist, kus mõlemal anumal on oma VABA veepind (ehk õhu käes). Kanisterfiltris ju ei ole nii.

Ehk sobib selline võrdlus. Olgu meil veega täidetud voolik (õhumullid ajasime kuidagi välja). Vett ajab ringi mingi pump.
Torkame nüüd voolikusse augu ja ühendame lisapumba, mis tõmbab kõrvalt ämbrist vett juurde (vrdl - akva maht). Kas see mõjutab midagi? Ilmselt saab nii rõhku torus tõsta kuid selle pump (vrdl - kanisterfilter) tegutseb ikka edasi. ja veetase torus ei muutu kuidagi sest toru on nagunii ääreni vett täis. Seda ma tahangi väita. Siin pole minu meelest tegu ühendatud anumate seadusega.
Kui nüüd lõikaks toru pooles ja tõstaks otsad veest välja, on kohe 2 kena ühendatud anumat - filter ja akva. Või sump,millest siin räägiti.
Ja kohe hakkaks veetase anumates sõltuma nende omavahelisest paiknemisest. On nii ?

Ma kardan, et P6ltsil õigus, st. ma eksin. Täiesti kinnise kanistri puhul ilmselt ei ole vahet kui kõrgel või õigemini madalal pump asub, juhul kui voolikud ja kurvid on identsed. Võibolla väänasin voolikuid tublisti.

Huvitav, miks minu ehheimi puhul oli kõrgustest tulenev vahe. Mälu ei peta siis oli see üsnagi märgatav.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.

Äkki selle pärast, et sisse- ja väljavoolu vahe on Harju kesmises akvas ca 50 cm. Veesammaste kõrgused on erinevad, ei tasakaalustu ja pumba koormus peab muutuma.

kas sinu kanistrist tuleva toru avad on ülal või allpool akva veepinda?
Kui sa nad veepiirist kõrgemale tõstad siis ongi vaba veepnd olemas ja ühendatud anumate üheks anumaks on filtrist väljuv toru ja teiseks anumaks on akva

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Allpool veepinda.
Täiesti nõus - kui väljavool on õhu käes, on jutt hoopis teine. Sellele ma tegelikult ka viitasin paar nupukest tagasi. Minu teada on nn flööt tavaliselt ikka vee all. Vähemasti minul on nii.
Küll aga pole tavaliselt nii, nagu ma mõttelises katses kirjeldasin - torkame torusse augu. Siis oleksid (akva puhul) sisse- ja väljavool ühel kõrgusel. Tavaliselt nii ei ole ja võimalik, et see seletakski Aza katse tulemusi. Nagu liftis - kabiin on tühi aga vastukaal ikka 8 paksu matsi raskune Selge, et pump (mootor) peab rohkem tööd tegema ja seda on märgata.

PS. Järele mõeldes...see ikkagi ei seletaks. Olgu pealegi kõrguste erinevus - see jääb ju konstantseks! Ei saa tõesti aru...

See ei tohiks segada, veerõhud tasakaalustuvad ikkagi samamoodi.
Ma ei oska midagi muud mõelda, kui et vooliku kurvidel on sõna otseses mõttes meeletu vahe.
Alumise ja ülemise mõõte taseme vahe oli üle meetri. Ja veevoolu hulga muutus 1L veekopsiku ja stopperiga mõõtes kohe kindlasti üle 10%.
Ega mu katse super adekvaatne ka polnud, 1 korra mõõtsin igat kõrgust.

Ma teen uue katse, kui mõni kanister kätte juhtub.

_________________
200L + 30L sump, DIY wet/dry, malawi mbuna cichlidid ... ca 20.