foorum.akvarist.ee

andke mulle asjatundmatule nüüd andeks, aga minu arvates on kõikide nende erinevate väetisevedelike automaatse doseerimise kõrval palju suurem probleem teha vajalikke veeteste, et üldse teada, millal ja kui palju panna...
Ja kui selles esimeses pooles pole täit pidevat selgust, siis ma arvan, et targem on üldse mitte tilgutada midagi sinna akvaariumisse kui et lasta tilkuda millelgi hetkel ebavajalikul:)
Seda mõõtmitööd aga vist ilma keemiata juba ei saa...

See jah rohkem meremeeste mängumaa.
(PS. minu (algelist) aruasaamist mööda on mereski see lainetus rohkem korallide elutegevuseks tarvilik ja kalad seatakse lihtsalt fakti ette )


Nu sellel asjal on kaks lähenemise võimalust:
* Lisada väetist siis, kui otsa saab (nt. kui taimed ei kasva).
* Lisada väetist pidevalt (automaatselt) ühtlase taseme säilitamiseks (eeldab testimist või väljakujunenud tsüklit).

Paljude ainete koguseid vees tegelikult ju ei mõõdetagi, vaid lihtsalt virutatakse akvasse mingi kogus ainet ja mõõtmine on pigem visuaalne (kasvab/ei kasva), kaudne (mikroväetise koguse hindamine Fe järgi) või empiiriline (kogemuste põhjal, silma järgi).


Saab, aga kallid on need elektroonilised mõõteriistad.
Tasuvad ära vast siis, kui iga päev mõnikümmend mõõtmist teed või täpsust taga ajad.

Lisaks veel et paljudel vedelväetistel on soovitav lisamise kogus ja sagedus juba tootja poolt ette antud, sissetöötanud akva puhul kujuneb peagi välja oma rutiin millal mida ja kuipalju lisada nii et sage vee testimine pole vajalik.

No ma ei kujuta ette mis ulmet siin eelneval 9-l lehel välja on mõeldud, kuid kindlalt võiks olla ka väikene veebiserver, et mistahes maailmajaost saaks olulistele parameetritele pilgu peale heita

Või siis, SMS'i kaudu võiks saada nn status päringut teha vms..

Teades Felchi lembust GPS-i suhtes, siis võiks olla ka selline võimalus, et pidevalt oleks igaks juhuks teada ka akvaariumi koordinaadid (mine tea kes või mis)

Okey, nali naljaks.

Edit:

Ok, lugesin siiski mõned lehed eelnevat kah. Nimelt, seoses selle probleemiga, mis juhtub siis kui voolukatkestus on, lõi pähe idee ära kasutada mingit valmistükki. Nt Linksys wrt54g või Asus WL-500gx.

Ma täpselt ei tea, kuidas linksysi modida annab, kuid nimetatud asusel on olemas 2 USB porti ning kuuldavasti võimalus tuua välja ka tavaline serial. Kuna kastidel jookseb linux siis on igasuguste rakenduste jooksutamine sellel, alates veebist kuni mingite tasememõõtjatega ju teoreetiliselt käkitegu .

Et isetegemisrõõmuks jäävad siis andurid ja interfeisid. Ent mainitud probleemid peaksid olema pühitud, kuna saab ju jätta logid kas siis mingile usb kettale või kuskile väisesse serverisse. Ja nüüd, mis iganes asi ka ei juhtuks, voolu tagasitulles saab logist vaadata mis ja kuna tehti ning siis võrrelda seda käesoleva (ntp) ajaga ja teha vastavad korrektuurid.

Mõnusaim asi on ikkagi seejuures see, et igast seadeid saab vaadata ja muuta üle võrgu.

Aga kõige olulisemasja juures on see, et mingi ruuteri muutmine akvakontrolleriks on ju puhas elukunst

(Kas saite aru kah mu mõttest vms, hiline aeg teeb oma töö.)

Siis tekib varsti teine koolkond, kes ehitab asja Windowsi serveril. Nad hakkavad omavahel võistlema, masinad muutuvad üha suuremaks, kõik kohad on kettaid, monitore ja muud pudi täis.
Arutletakse kalade ümberkonfimise võimalusi ja ühel hetkel otsustatakse loobuda tülikast, tüütust ja liiga palju rauda nõudvast faktorist ehk akvast. On ju olemas märksa paremad immitatsiooniproged....

Nali naljaks aga mõne ruuteri juurde toppimine on kindlasti võimalik kuid milleks? Igasugu kontrollereid (ka see, mida ma ikka ja jälle kappi vedelema lükkan ) saab ju võrguotsaga täiendada. Nii ma mõtlesingi teha aga...samas kas ikka peab igale triikrauale, vetsupotile, jne LANi külge aretama? Logid on muidugi huvitavad...

Aga GPS on hea mõte, aitähh! Teen ära.

No ruuteri või mõne muu väikese arvuti (nt Via pico vms) kasutamise eelis seisneb selles, et tegu on multitaskinguga ning ei pea tingimata harrastama seda tüütut ASMi kirjutamist. Mõnele see muidugi sobib

Teine asi on see, et selline süsteem peaks tagama suurema modulaarsuse. Oletame, näiteks et teeme "ruuterile" külge liidese, millele saab teha otsa standartseid andureid ja muid elemente. Pici puhul on kindlasti kah selline asivõimalik, kuid ma arvan, et softi pool oleks märksa ebamugavam.

Igaüks ehk erinevatel põhjustel ei vaja nii peent süsteemi kui mõni teine. Nt mina ei julgeks küll mingit väetise lisamise süsteemi, mistahes arvuti hooleks usaldada. Samas, mõne vähem kriitilise asja, nt vee lisamine (aurumise kompenseerimiseks), teeks külge küll (sest kui akvaariumi all kapis on 10l kanister veega ning akvaariumi ülevool korraldatud (nt voolikuga kanistrisse tagasi), siis ei teki mingit riski).

Teine asi ruuteri kasuks on see, et igaühel, kes akvaristikaga tegeeb, ma usun, on olemas ka mingit sorti püsiühendus, ning internet on ju universaalne meediakanal. Seega saaks rahuikult tööd teha ja asju üle veebi vaatama, mitte ei peaks iga natukese aja tagant akvaariumi juurde jooksma

Kolmandaks: kui on tegu modulaarse süsteemiga, siis saab sinna ühendada ju mitme akvaariumi seadmed ning inf tuleks mõistagi ühte kohta kokku. Võibolla mõni ei vajagi muud kui ainult temperatuuri näite ja lampide/soojendite kontrolli.

Fantaseerida ju võib.

Mis aga puutub piciga asja lahendamisse, siis ma arvan, et asi peaks jooksma üle akude, ning voolukatkestuse korral, tehakse nö viisakas shut down, kirjutatakse logi flash kaardile ning saadetakse SMS teate ja võimalike parameetritega, seal hulgas ka GPSi koordinaatidega soovitud numbrile

Olgu, tuled kustuvad ja filter jääb äki seisma, kuid vähemalt pole karta, et söötmismasin ehmatusest luuki hakkab lõgistama või väetise dosaator meeleheitlikult mitut aatsat tagasi üritab teha

Jutt hakkab juba sinnapoole tüürima, kuhu ma salaja olen lootnud.
Kindlasti on kõigil, kes seda loevad, kodus arvuti. Mõnel ka mitu. Kui oleks saada tavaarvutile sobivad andurite ja täiturmehhanismide liidesed, ei näeks erilist mõtet spetsiaalarvuti ehitamises või mingi ruuteri vägistamises. Programmeerijaid tundub siin foorumil olevat vähemalt sama palju kui elektroonikuid, kuid vaevalt, et eriti paljud assembleris programmeerida soovivad/oskavad. C või Java abil käiks kellade ja viledega kasutajalidese tegemine lepse reega.

Teisest küljest, kas olete ikka kindlad, et tahate oma akvaariumi arvuti hoolde usaldada? Paar päeva tagasi sattusin lugema ühte õpetlikku lugu, kus noor akvaristikahuviline otsustas ka endale spetskompuutri ehitada ja ainult selle pärast hakkas elektroonikat õppima. Pärast viisteist aastat kestnud õpinguid, teaduslike kraadide kaitsmist ja edukat leiutustegevust jõudis aga järeldusele, et see ei tasu ikka ära.

Nüüd pakub oma teeneid teistele, aga ainult kommertsalusel. Muu hulgas röntgenspektraalanalüsaatorit, mille võiks vee keemilise koostise teada saamiseks edukalt akvaariumiarvutiga integreerida.

Igatahes õpetlik lugu, lugeda võib seda <>

Seda ma üritan saavutada AquaBusiga. Liin, kuhu kõik moodulid lülituvad samuti kui ühele tuntud probleemsele op-süsteemile kõikvõimalikud vidinad - hiired, printerid jne. Plug in and Pray...


Tegelikult kardaksin ma ise just enam vee pumpamist kontrollerile usaldada. Igatahes peab softi väga põhjalikult kontrollima et ei tekiks ülepümpamist ... nagu ühel tankeril.


Ja, õige. See oligi se, mis pani AquaBusi peale mõtlema. Et saaks mitut akvat korraga juhtida. Noh ja miks ka mitte logisid logida kui juba laristamiseks läheb



Pisikese kontrolleri eelis ongi minu arvates selles et teda võib resettida millal iganes ja palju tahes. Ei ole vaja kernelit laadida ja/või ketast kontrollida.


No see oleks juba ilmne progemise viga mida püüaksin mitte teha. Püüaksin...

Mul on olemas LAN-iga PIC (mitte enda mõeldud kood), seda saaks pruukida küll seisundi info saatmiseks kuhu vaja. Samuti veebserverina (see tal koodis olemas). Nii saab tõesti igast maailma nurgast oma akva seisu vaadata. Pildid on teine lugu, siin on midagi vingemat vaja....kui ikka on neid vaja.
Mõtlesin panna LANi mooduli AquaBusile, samuti saaks sinna soovi korral lükkida GSMi mooduli, mis alarme saadab. Või fiks telefoniliini mooduli samas tarbeks.

Ma ka unistasin, nagu näha.

Kontrolleri praegusest seisust: juhtimise ja mõõtmise tsükkel töötab koos kella/kalendriga ilusasti. Näidud lähevad LCD-le. Bus'i kaudu välja saatmine pole tehtud aga saaks ruttu hakkama. Lampide PWMi peab küll vist ringi kirjutama.
Aga vat menüüde süsteemi ei suuda välja mõelda. Pidevalt tekib tahtmine teha midagi eriti vinget ... ja nii ta kappi tagasi rändabki.


Aga mis oleks kui üritaks koos midagi välja mõelda? Tuleb ehk asisem. Ma olen tugevam pisikeste süsteemide projekteerimisel (ja asmis kirjutamisel - kui ajakriitiline seade). Asi aga kipub juba suureks minema ja las läheb! Ongi vingem. Kui arvad ka, et mingi juhtsiin (AquaBus) sobiks, paneme protokolli paika. Pisike kogemus sellise alal juba on.

[ULME]
Teeks nii:
- süsteemis on kontroller ja n tükki täitureid/mooduleid, igaühel oma ülesanne;
- mooduleid võib süsteemi lisada ilma toidet välja lülitamata, kontroller küsib moodulilt tema oskused ja annab vastavad korraldused;
- kõik moodulid säilitavad oma seaded ja on suutelised ilma välise juhtimiseta hoidma oma valdusalas oleva(d) parameetri(d) nõutavas piiris (temp. valgus, veetase jne);
- suutmatuse korral antakse alarm vastuseks Kontrolleri päringule;
- kõik moodulid vastavad ainult kontrolleri päringutele, omavoliline suupruukimine AquaBus'i siinil on keelatud (saab kohe nätaki ära...);
- Kontrolleri töö on mooduleid küsitleda ja vastuse puudumisel ning avariisituatsioonide korral anda oma võimaluste piirides alarme, side puudumisel serveriga/omanikuga juhtida mooduleid vastavalt ette antud reeglitele (temp. tõuseb piiramatult -> lülita välja soojendused, valgus, ventilaatorid, jahutajad sisse, lõpuks ehk harakiri ehk toide maha - system crash...?)
- osad moodulid võivad hinna mõttes olla kontrolleri sisesed (nt. põhikomplekt koosnegu valguse, temp. juhtimisest ja muidugi kellast. Fiks. tlf. liini osa võiks ka olla - saab alarme saata. Kallimal juhul GSM (vana moblaront saab uue elu!) Displei ja klaviatuur ilmselt ka;
Kontroller küsitleb aeg-ajalt eriprotokolli alusel lisatud mooduleid, tuvastab nende omadused (küsib serverist vms.) ja annab neile juhtnöörid.

Selline süsteem lubaks juhtida mitut akvat korraga ja põhimõtteliselt ka muid seadmeid kodus. Samas oleks üks kontrollerimoodul lihtne ja odav variant neile, kes ei taha iga nurga taha piiksuvaid siniseid tulukesi...

Keerukas oleks see vaid projekteerimise seisukohalt, kasutamine peaks/võiks olla lihtne.

Akvaariumi kui suht tarbetu ja tülikalt juhitava device disableme ära...

[/ULME]

Respekt!

Ma oleks võind esimesel korral veel ühe lehekülje tagasi keerata ja teemasse süveneda (daah!).

Et sul Felch siis nii suur projekt ja palju tööd tehtud, siis mu eelnev kobin ei ole siin otseselt asjakohane
Kuid inf üle LANi ideest ma ei tagane

Võtan nüüd veidi aega, et end ajsdega kurssi viia.

Nõus, see võiks olla kuid ikagi mitte kohustuslik - kõik ei pruugi tahta ja tuleb odavam.

Tegelikult oleks vaja lihtsalt kontrollerit mis mis lülitaks sõltumatult kahte- kolme lampi (lambigruppi) ja öövalgust. Öövalgus pole muidugi teab mis oluline ja võib ka koguaeg põleda. Lisaks temperatuuri anduri alusel kas siis kütet või jahutusventilaatorit vajaliku (muudetava) hüstereesiga. Ei taha mina mingeid sõnumeid sellelt kontrollerilt moblale ja jumal hoidagu, et ma seda veel arvutiga ühendama peaksin.
Ajate asja lõpuks nii keeruliseks, et felch ei viitsi seda kunagi tegema hakatagi.

_________________
http://akva.karahh.pri.ee

Lithsalt 2 lambi lülitamine on lihtne: tuleb minna elektritarvete poodi (nt. SLO) ja osta kahe kanaliga programmkell. Näiteks Theben TR612:
http://www.theben.de/english/e_prod_009.htm
Kuna sellel kellal on 2 ümberlülitavat kontakti, siis saab normaalselt suletud kontakte kasutada öövalguse lülitamiseks. Pealegi kannatavad need kontaktid piisavalt suurt koormust (10 - 16A), nii et saab ka suuremaid lampe otse lülitada. Patarei on sees ja peab kellaaja ilusti meeles ka voolukatkestuse korral (erinevalt mehhaanilisest taimerist). Saab programmeerida erievaid aegu igaks nädalapäevaks, mitu tsüklit iga päeva kohta (näiteks "pilvine keskpäev igal teisipäeval") jne. Kui kahest kanalist on vähe, on olemas 4 kanaliga TR644. Samasuguseid kellasid teevad ka muud firmad.

Soojendi juhib ennast ise (enamusel on ju termostaat sees või küljes).

Odav lahendus (madalapingelise) ventilaatori juhtimiseks on saadaval Oomipoes ja Tevalos. Samast leiab ka 12V ventilaatori ja sobiva võimsusega toiteploki.
http://www.velleman-kit.com/ot/en/product/view/?id=347925
Andurit vette toppida ei ole tingimata vaja, peaks piisama kaanealuse temperatuuri mõõtmisest.

Keerulisemate ülesannete jaoks nagu pH ja ORP mõõtmine ja juhtimine oleks kontroller ikkagi abiks.

Tegelikult mõtlesin ise ka et elektroonikutele sobib üks ja (põhiliselt) akvaristidele vahest natuke teistsugune. Mismoodi peaks välja nägema üks tõeliselt lihtne akva kontroller? Nii nagu Karahh kirjutas? Ja palju ta maksta võiks? See on vist oluline punkt. Muidu aga - teeme ära!
Selle teise, sinise ja piiksuva kontrolleriga on nii, et pole ikka leidnud sellist kontseptsiooni, mis endale meeldiks. Ja seepärast pole erilist huvi koodi kirjutada. Jah, ta midagi juba teeb (juhib jne) aga kõhutunne ütleb et see pole see. Eks ma mõtlen edasi ja ...teen vahepeal mõtete käima panekuks midagi muud... nt. tolle lihtsa. Siis ei saa öelda, et muudkui luban maad ja taevast kokku aga ...ei midagi

PS. Üks selline juba on (nüüd Lennarti oma, koos akvaga): http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/akva/Aqua.doc . Äkki moderniseeriks natuke ja on olemas?

Mulle su ulme, Felch, meeldib.
Võib teha küll sportlikust huvist vingeid siniste tulukestega asju, kui sul selleks piisavalt huvi ja aega on

Võiks küll olla nii: on kontroller, mis ei tee peale kontrollerdamise midagi. See oleks hea selleks, et siis saab selle kuskile akvaariumidest kaugemale panna. Nt ruuteri lähedusse, et see seriali või usb kaudu külge ühendada

Siis on erinevad riistad: näiteks lihtne lampide kontroller, mis käib lambi pistiku ja pistikupesa vahele (ilmselt odavam ja lihtsam variant vähenõudlikule akvaariumihuvilisele).

Edasi on nt keerukam valgustuse kontroller. See monteeritakse juba kaane alla ja ühendatakse torudega. Dimmib valgust ja/või lülitab gruppide kaupa sisse-välja.

Siis on keedupulgakontroller, see käib jällegi pistikupesa ja pulga pistiku vahele. Ei tee muud, kui lülitab sisse/välja.
Samasugune riist on ka pumba jaoks.
Või veel, kõik taolised lihtsad ajad saab ju nt ühte korpusesse monteerida, just nagu sul (Felch) see asi, mis käis arvuti taha, mida kord demosid.

Igasugu termo ja muud andurid siis käivad lihtsalt liinile, milles sarnaselt USB-le peaks ka toitepinge sees jooksma (kui see on nii võimalik).

Kontroller peaks ära tundma mis talle külge on pandud, ning taolised mitu-ühes asjad peaks saama kindlatele funktsioonidele määrata.
Kui on mitu akvaariumit, siis peaks igale moodulile saama anda ka erineva aadressi, juhul, kui need kõik samale liinile on ühendatud. Muidugi võib kontrolleril olla mitu, nt 4 või 6 sisendit, et siis erinevad akvaariumid erineva liini otsa ühendada, kuid see vist läheks keerukaks.

Siinjuures, pean mainima, et ma ei saanudki aru, mis see AquaBus endast kujutab, või jäi see mulle kahe silma vahele. Viide oleks abiks.

Ja ekraan võiks kindlasti olla Nokia, sest 2 realisel LCD-l oleks menüüd ikka nigelad ma arvan.

Muud tarka nagu hetkel öelda ei oska, loodan, et olin arusaadav

Edit:

No nüüd mulle laksas ära, et sellist süsteemi saavad tõepoolest kõik kes midagi kontrollida soovivad, kasutada. Ja selline huvi, ma arvan, on märksa rohkematel inimestel kui üksnes arvaariumihuvilised.