foorum.akvarist.ee

peristaltiline pump on ikka kallis ja biltema pumbaga 10ml doseerida on suht. keeruline

vererõhumõõtjaga jälle see häda, et pole niikui võtta selliseid lihtsalt lammutamiseks, kuid mingit väetisedosaatorit oleks ikka vaja

äkki leidub kellegil veel mõni alternatiivne idee vedeliku automaatseks doseerimiseks täpsusega 1ml

no pole just päris see, aga keegi kuskil miskit

idee siis küll selles, et tehakse vastavalt lahja lahus, mitte ei doseerita 1 ml.

haigla tilguti näiteks. vanasti kasutati doseerimiseks reguleeritavat vooliku kokkupressijat (kõlab keeruliselt aga oli hästi lihtsa konstruiga - pilti kahjuks pole kuskilt võtta). korra käisin seda ka apteegis küsimas, aga vist ei sattunud õige inimese otsa. igaljuhul ma ei saanud seda.
sellega on muidugi see mure, et pole üldse keeruline ja elektrit kah ei tarbi

nu see tilgutiasi on mul juba katsetusteks varutud, kuid karta on, et see väetisega ummistub
peab proovima

Alternatiivne lahendus oleks selline horisontaalselt paiknev pikk ja väikese läbimõõduga pudel(plastist), mida saab pöörata ümber oma telje.
Selle otsas, korgi küljes oleks dosaator (mingi selline põhimõte, nagu kasutatakse ümberpööratavates suhkrutopsides, sealt ei saa ka ühe pööramisega palju kätte. Midagi sellist kasutatakse ka Eheimi söötmisautomaadis.) Vedelikku on nii lihtsam doseerida kui kuivainet.
Mingi asi peab pudelit pöörama, see vaja leida.

_________________
430L

Selliseid söötjaid vist tõesti ei ole, mida saaks väljastpoolt juhtida. Aga kui jootekolb käes püsib, pole see vist suurem mure. Ja eks ma püüan anda huvilistele juhiseid erinevate mudelite sobitamiseks. Peale testimist muidugi!

Too vedelike doseerimise vahend on päris huvitav. "Suhkrudosaatori" keerutamine tundub päris asjalik mõte olevat. Seda saaks realiseerida mootori, reduktori (paar hammasratast) ja mingi optoanduriga. Pisike skeemike ka sisse, mis pööramise eest hoolitseb ja saabki nt, kontrolleri söötjana toda kremplit juhtida. Kui keegi mehhaanika valmis nikerdab (mina ja mehhaanika oleme...mitte eriti sõbralikes suhetes), võin juhtimise teha.

PS. teine võimalik lahendus oleks tiguratta kasutamine. Tigu oleks samm-mootori otsas (saab floppy-draivist). Sarnane vidin oli juba mingil Arhimedese aegsel joonisel, küll mitte akva jaoks. Ajaproovi läbinud... ?

Sellel pöörataval/keerataval dosaatoril on ikkagi palju probleeme:
1.asi saab asuda ainult akvaariumi peal, veepinnast kõrgemal.
Kui neid on mitu (ilmselt), palju ruumi vaja.
2. hulk mehhaaniliselt liikuvaid detaile niiskes õhus.
3. pöörleva osa asendit tuleb kontrollida, asi läheb keeruliseks.
4. keeruline muuta lisatavat kogust, ainult pöörete hulga järgi, neid ka siis lugeda tarvis .
Proovisin, mida teeb auto klaasipesu vedeliku pump. Mingi vana asi, mudelit ei tea, aga nende omadused on enamusel sarnased.

Pumpasin vett 120cm kõrgusele. Vee anum asus pumbaga samal tasapinnal.

12V toitepingel annab ettearvamatud tulemused, seda rohkem ei katseta.

5V pingega on hea, pumpab 3ml/sek. Käivitub kindlalt, annab normaalse rõhu (väljundi voolikud ei lenda minema). Tootlikkus ei olene palju ülepumpamise kõrgusest.

3,3V toitega ei ole kasutatav, mootor küll käivitub, pumba väljundi rõhk on väga madal, üle 80 cm kõrgusele ei saa pumbata.

See 3ml/sek on päris hea tulemus. Peaks olema täiesti kasutatav.
Vooliku vahel peab olema tagasivooluklapp, sama mis aereerimisel tagasivoolu eest kaitseks pannakse, toimib vedelikuga sama hästi, pumba tööd ei sega. Ilma klapita ei saa, kui punp seisma jääb, jookseb voolikutäis vett läbi pumba tagasi.

Kui tagasivooluklapp on usaldusväärne, saab selle pumba väljundi ühendada välisfiltri väljundi poole. Nii jääks ära kogu see pesakond väikesi voolikuid, mis üles akva kaane poole suunduvad. Klappe võib olla järjestikku mitu, see ei sega pumba tööd. Saaks jälle lähemale sellele, et akvaariumis oleks nähtaval vähem tehnikat. Hoolduse poolest ka mugavam


5V peal on voolutarve 500mA. Kasutasin arvuti toiteplokki, hea stabiilne.
Kui toitepinge vähegi muutub, kogu arvestus vale.

Praegusel hetkel kõige sobivam/kättesaadavam lahendus.

Joonistan praegu seda asja, mis pumpasid juhtima hakkab.
Oleks asjatundjate nõuannet vaja: mitu "kanalit" , väljundit oleks vaja ? Osasid aineid saab kokku segada, muudab jälle toimetamise ebamugavaks. Tahaks nii et hiljem ei peaks uuesti tegema.

_________________
430L

Pumba pinge saab teha sujuvalt muudetavaks, siis mugavam sättida kuna pumbad on tõenäoliselt kõik veidi isesugused.
Kui saladus pole siis mis doseerimise süsteemi sa ehitad? Mida ta teeb? Kuidas plaanid garanteerida alati konstantse vedeliku koguse pumpamise - taimeriga? Või mõõdad kuidagi?

Nuputan tehnikat uue 400L akva tarvis. Mõtlen dosaatorit kasutada taimedele vajaliku vee koostise hoidmisel, suuremate taimeakvaariumide juures levinud küsimus. (PO4, NO3, K,muud makro- ja mikroelemendid).
Ei ole hädavajalik seade, aga teeb omal elu lihtsamaks.

Pumba pinget ei ole vaja muuta. Kui pump koos sisse ja välja minevate voolikutega on paigaldatud, saab täpselt mõõta, kui palju ajaühikus vedelikku akvaariumisse läheb. See tähendab a või b ml/sek on täpne suurus selle pumba jaoks antud tingimustes.

Pumpa juhib taimer, oletame 1-10sek .Taimer käivitub 1 kord ööpäevas.
Taimer on reguleeritav tavalise pööratava nupuga, sellele saab märkida vedeliku kogused ml. Kui lahuse % koostis on teada, on ju teada lisatava aine kogus. Aine kogust muudame selle nupu pööramisega, pumba tööaja muutmisega. Kui muud tingimused (pumba tööpinge, ülepumbatava vedelikusamba kõrgus, voolikute läbimõõt, jne.) ei muutu, on selline seade küllaldase täpsusega ja väga mugav kasutada.

_________________
430L

Ilmselt oled asja ära proovinud ja leidnud et on usaldatav küll. Ma lihtsalt hakkasin kahtlema - iga konkreetne pump on ju erineva kulumisastmega (=tootlikusega) ja aeg tundus natuke ebakindel parameeter (usalda kuid kontrolli).

Doseerimise süsteemi kuuluvad pumbad (arvan, et kokku 4-5 tk, vist nii palju erinevaid lahuseid) võivad olla erinevat tüüpi, erineva tootlikkusega, erineva kulumisastmega. Igal pumbal on oma lihtne taimer, iga pumba "kalibreerimine" toimub eraldi juba siis, kui see on akva küljes koos kõigi vajalike nublakatega (voolikud, tagasivooluklapid, mingi poroloonfilter sisendi peal). Pumba tööaeg on edaspidi väga lühike, arvestatavat kulumist ei toimu. Asi peaks olema töökindel.
Oleks hea saada sellele lahendusele palju vastuväiteid. Oma mõte on asja omaks võtnud, võib-olla on mõni nõrk koht sees.

_________________
430L

kas tagasovooluklapp keemiat ikka kannatab?

Tagasivooluklapi tööpinnad on plastik ja kumm/silikoon. Kasutatav keemia ei ole nii äkiline, et neid materjale kahjustaks. Klapi vedru tundub selline roostevaba asi, ei peaks oksüdeeruma. Klapi sisse õhk ei satu, mineraalide kuivamist klapi pinnal ei teki, lekkima ei hakka.
Üks kahtlus on selle kummist klapiga. Kõik akva vees asuvad pehmest plastist nublakad muutuvad aja jooksul jäigaks. See on vist tingitud vee omadustest üldiselt, ei olene palju, mis lisandid vees on (mõistlikes piirides). Kui klapis asuv kumm päris ära kivistub, võib lekkima hakata.
Samas, kui tööpinnad on pika aja jooksul "sisse töötanud", võivad mõlemad pooled olla jäigad, ei leki. Pumba ees peab olema peen filter, et mingi sodi klapi sisse ei satuks.

_________________
430L

Kontrollerist veel: kui tarvilikuks hinnatakse õhupumba (filtri, powerhead vms) võimsuse muutmist? Küsin seepärast et endal ei ole seda kunagi vaja läinud aga olen kuulnud kaladest, kellel meeldib veejoas (tegelikult pumba regullimisega tekitatud lainetes) võimelda. Ühes väljamaa akvafoorumis arutleti sellise regulli võimaluse üle tuliselt aga...ühtset seisukohta nagu ei kujunenud.
"Tavaline" lähenemine faasiregulaatoriga (pinge vähendamine, isegi autotrafoga!) ei hakanud tööle, sagedusmuundi on aga suhteliselt keerukas tükk. Kas see mäng on küünlaid väärt?

magevee puhul ei usu küll, et sellist regullimist vaja