foorum.akvarist.ee

Kindlasti on parem oodata, seda enam, et suhteliselt noor akvaarium. Vesinik-peroksiidist oma kogemuste põhjal niipalju, et teeb mida kirjutatud, kahjuks mitte ilma kõrvalmõjudeta. Minul läks peale vetikapuhmaste töötlemist kogu akvaariumis olnud Vallisneria hingusele. Sõna otses mõttes paari päevaga muutus läbipaistvaks ja mädanes ära. Kusjuures ma ei töödelnud Vallisneriat vaid üht teist taime, mis selle üsnagi hästi üle elas.

Häire! Isane kribensis veetis ca 2 viimast tundi pinna lähedal ilmselgelt probleemides... veenäidud on korras (NO3 <10, NO2 0, GH >14, KH 6, pH 7,6, Cl 0), eilne veevahetus oli rahulik. Tagasihoidlik söötmine oli ka just veidi aega tagasi. Panin igaks juhuks õhupumba tööle, ehkki kiire veevool pinnal peaks korraliku õhuvahetuse tagama. Kui tule kustutasin ja koos sellega CO2 välja lülitasin, läks ta põhja oma tavalisele positsioonile tagasi. Stress või muud probleemid?

vaata -kui kõrge on vees CO2 sisaldus ?

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

http://www.fishfriend.com/aquarium_co2_calculator.html ütleb, et pH 7,6 ja KH 6 juures on CO2 tase 4.52 ppm - seega ei tohiks hull olla... veel mõtteid?

Kui ma õigesti olen arusaanud siis testid teed sa ribatestidega ja nendest oma korda tuletada CO2 on sama tõetruu kui naised saunas rääkisid.

Kõige lihtsam on korraks co2 lisamine lõpetada ja siis vaadata kas ikka veel ahmivad veepinna lähedal. Samas võib olla veeparameetrid üldse muud moodi paigast ära ja ausalt öeldes ribatestidest kindlam on teha veevahetus 30-40% koos veekonditsioneeriga.

Kuna kala olukord paranes ca 30 minutit pärast CO2 lisamise lõpetamist, siis ma paneksin tõesti probleemi gaasi süüks, hoolimata kahtlasest arvutuskäigust. Teisalt süsteemist jooksis mulli vaid 1 sekundis (nii algusest peale ehk viimase 5 päeva jooksul 7 tundi päevas), mis ei ole seni loetu põhjal palju. Kas nüüd peaks siis gaasi hulga viima miinimumini ning hakkama vähehaaval taas tõstma? Milline oleks üldse pädev viis / test CO2 määramiseks?

Ei tohiks olla tõesti.

Pädev ja samas mugav moodus testimiseks on CO2 püsitestiga. ntx sellisega: http://www.jbl.de/en/aquatics-freshwate ... etail/4919 või sellisega
http://www.ebay.com/itm/Drop-Checker-Te ... 3a5ad7b341 jne.

_________________
http://akvarist.eu

Pilt on veidi muutunud, tõstsin taimed ümber ja nende paiknemine on nüüd ehk veidi loogilisem.



Lisaks paigutasin CO2 diffuuseri filtri sissevõtu alla, mis peaks loodetavasti tagama 95% gaasi ärakasutamise - varem jõudis valdav osa mullidest siiski veepinnale. Samuti on uudiseks 3 Otocinclus saabumine. Kalasõbralik vetikatõrje operatsioon algas



Kribensised on endale pesa teinud kivi alla... mis on jama, sest seal all on terava servaga plastrest. Ma pole kindel, kas näiteks kookosekoorest koobas aitaks, sest neile meeldib kaevata igal pool



Nagu näha, siis muru peal on päris tihe vetikakiht. Kas on lootust, et see veel kuidagi taandub või tuleks uued taimed otsida?

Kui CO2 jookseb, siis mina prooviks vesinikperoksiidiga veevahetuse ajal otse peale pihustada. Edasi teeb sinu vetika crew kindlasti hea töö... Pidavat hästi toimima.

Nüüd sain pildile emase kribensise, kelle alt jookseb mingi niit...

Habevetikas on vallutanud murutaimed. Sealjuures teised taimed on sellest peaaegu puutumata jäänud. Otod on päris efektiivsed pruuni vetika vastu, kuid habe neile vist eriti ei maitse. Hetkel mul veel CO2 testi pole, aga kas tase võis muutuda nõrgemaks pärast gaasi suunamist filtri sissevoolu?

Habevetikas tekib tavaliselt ph kõikumisest. Mina sellele eriti tähelepanu hetkel ei pööraks. Kui akva korralikult töötle hakkab ja mingeid järske muudatusi ei ole siis kaob see iseenesest.

Hoolimata stabiilsest CO2 ja pH tasemest laiendab habevetikas järjest oma haaret, jõudnud on ta juba tenelluse ja cryptode peale. Kahtlen, et üleni vetika all Parvula murust veel asja saab. Kuu ajaga ei ole see üldse kasvanud.
Ehk tuleks nende nõrkade liblede asemel (mida kribensised ükshaaval välja kisuvad) korralikumad taimed hankida ning nendega esiplaan ära katta... on mõtteid, millega vetikat töödelda ning mida muruna kasvatada?

Vesinikperoksiid on lahendus. Kui leiad kust saab, siis anna mulle kah teada.

Samas mul kabevetikas annab alla. Mõned kehvasti valgustatud kohad sambla sees on veel teda näha, aga kui ei otsi siis ei leia.
Tegin järgmist:
1. Tõmbasin valgust vähemaks (12 tunni pealt 9 tunni peale)
2. Toitsin kalu vähem (nädal aega antsin täpselt poole vähem süüa)
3. Vahetasin tavalisest rohkem vett (20-25% asemel 30-35%)

Vesinikperoksiidi on mul vaja GSA'ga võitlemiseks kolmel kivil ja ühel juurikal. Peaks aitama.

Võrreldes selle kokkutõmmatud režiimiga on minu lähenemine algusest peale olnud päris askeetlik:
1. valgus 7 h
2. kalad saavad kamba peale 1 tableti päevas
3. veevahetus 50% nädalas.

Ma vähe pelgan seda vesinik-peroksiidi esialgu - küllap Keemiakaubandus AS-ist seda saaks, aga ootan veel arvamusi. Kuuldavasti pidi aitama mõne vetika puhul ka Seachem Exceliga paikne töötlemine, samas miks pritsida veeldatud süsinikku, kui balloon mullitab juba niigi korralikult?