foorum.akvarist.ee

Põigates tagasi filtreerimise juurde, siis SunSun filtris toimub protsess alt üles ning sellesse meedia valikul lähtusin siin varem viidatud seisukohast, kus esimeses sahtlis võtavad švammid suurema sodi kinni ja kahes järgmises sahtlis toimub bioloogiline filtreerimine. Järjekord tuli sama mis pildil - kahjuks biopallid kanistri põhja ei mahtunud.



Eelmisel reedel istutasin kasti Andryk käest saadud taimed - Ceratopteris thalictroides, Limnophila hippuridoides, Egeria najas, Fontinalis antipyretica 'Willow', Vesicularia dubyana 'Christmas' ja Taxiphyllum barbieri.

Kui akvaariumit veega täitma asusin, vajus substraadist mägi tuntavalt kokku (plastresti vahele) ning umbes 1/10 sellest hulpis vee peale. Ilmnes, et selle mitu päeva varem akvaariumisse puistamine ja seega kuivatamine ei olnud väga hea mõte. Kuidagi läbi häda sain siiski taimed ajutiselt istutatud. Esmaspäeval soetasin täiendava 8 liitrise koti Aquadisainist (kiidan siinkohal abivalmis Dmitryt, kelle püsikliendiks ma olen saanud) ning selle lisamine tegi pildi palju paremaks.

Siin pilt pinnasest makrovaates, Reinu soovile vastu tulles



Esmaspäeval sain kätte karbi Eleocharis Parvula timofeje käest, mille istutamisega tegelesin kella kaheni öösel. Loodan, et valgus on selle taime jaoks piisav - nädala pärast hakkan lisama ka vedelväetist.
Eile tõi Ammas veel paar Cryptocoryne pontederiifolia taime.

Ning üldpilt siis akvaariumist praeguse seisuga:



Valgusti paneb kogu toa särama:




Sissetöötamisega tegin kah algust. Eile lisasin 30 ml JBL Biotopoli ja 15 ml JBL Denitroli ning bakteritele kalatoidu tableti.

Veetesti tulemused eile: PH 7,6; KH 3; GH 14; NO2 0; NO3 10.

Täitsa kena. NO3 näit on üllatav, millest küll nii äkki nii palju.
Puidust korpuse töötlesid ilmselt veekindla paadilakiga?

_________________
http://akvarist.eu

NO3 näit on täna bakterikuuri keskel taas 0 peal, ehk võib selle 10 ebaselge ribatesti kaela ajada...
Lamp sai muidugi paadilakiga paar korda üle käidud.

Eile põikasin bardatuluse juurest läbi, kellel paar Eusteralis Stellata oksa pidi üle olema. Osutus, et tal oli veel mõndagi muud üle, mistõttu minu akvaarium sai õhtul taimi täis nagu elektrirong inimestest tipptunnil. Sealjuures hiiglaslikud Eusteralis Stellata taimed kahjuks mu pinnasesse püsima ei jäänudki (ega oleks vist mahtunud ka) - varem ostetud mõned võrsed olid ca 10 cm ning ei uskunud, et see aja jooksul nii lopsakaks muutub. Bardatulusele igal juhul suured tänud!

Üldpilt minu segasummasuvilast praegu selline:

Oleneb mis sammal sul muidugi on, aga oma kogemusest ütlen, et hoia sammal kivist eemal kui tahad kivi tulevikus puhtana näha... Mul Christmast moss kinnitub kõige külge ise ja ega seda sealt naljalt ära ei saa.

Sammal on sama mis sinulgi - Vesicularia dubyana 'Christmas' ning lisaks veel Fontinalis antipyretica 'Willow'. Oks on kivist veidi eemal, aga tulevikus pean seda siis ehk nihutama. Mulle meeldis see oks just sellepärast, et ta väga hästi järgib kivi profiili ning kujundaks sellele tulevikus samblast "katuse". Eks ma saan kogu aeg teiesuguste abiga targemaks...

Homme tuleb akvasse väike kamp tankiste - sebrakalad Danio rerio. Loodetavasti on keskkond neile bakterikuuri lõppfaasis juba piisavalt soodne. Kusjuures pärast kalade broneerimist avastasin SeriouslyFish lehelt soovituse keskkonna osas, mis mulle muret tekitab: "Filtration does not need to be particularly strong given its natural habitat preferences though it does seem to appreciate a degree of water movement." Minu akvas on vool päris kiire johtuvalt filtrist (kuni 1000 l/h). Eksnäis, kas seltskond saab hakkama...

Alati on võimalus hajutada voolu aga 1000 L/h on filtripumba maksimaalne tootlikus ja praktikas ei saavuta seda mitte kunagi. Kui sul on akvas 100L vett siis suudab antud filter puhaste torudega pumbata umbes 3-5 korda sinu akva vett tunnis läbi, mis on täitsa ok ehk siis umbes 300-500 l/h.

Kindlasti ei tule sealt maksimaalset survet, aga katsed näitavad, et ca 500-600 l/h on päris reaalne (sõltub muidugi kasutatavast filtrimaterjalist, mis mul on keskpärane). Kiirele voolule viitab taimede, eriti muru, pidev "tuules õõtsumine".

3 esimest uudismaa avastajat saabus eile:

Üks kena noorpaar kohaneb vaikselt uute oludega - Pelvicachromis pulcher
Kartlikud olevused vähemalt esialgu - peaks neile mingi koopa organiseerima...



Aitäh AT-le

Kui kribensid sul akvaariumiga kohanenud on, lähevad nad veel värvilisemaks. Mul omal ka neid üks paar. Barbustele tehti kohe esimesest päevast peale selgeks, kes on akvas peremees

Eile sai täiendust ka akvaariumi riistvara, loodetavasti saab CO2 abiga taimede kasvule hoo sisse. Rauplanis täideti balloon kenasti 5 minutiga ära.



Ning nüüd üldpilt, mis tekitab muret



Nagu näha, on dolomiitkivi kattunud kollase (vetika?)kattega, samuti on habevetikat samblal. Kas peaks lähenema vesinik-peroksiidiga või peaks ootama, mida CO2 paari nädala jooksul suudab? Millist rolli võiks omada sellise alustava akvaariumi juures JBL Microelements (+Fe) + JBL Macroelements (NPK) 2ml/päev lisamine?

Näidud hetkel - JBL ribatest...
NO3 <10 mg/l (see ei ole vist algusest peale muutunud)
NO2 0 mg/l
GH >14'd
KH 6'd
pH 7,2 või 7,6
Cl 0

See pruun vetikas kipub ikka alustavat akvaariumi kimbutama ning eriti heledatel pindadel hakkab see häirivalt silma. Vetikat söövad asukad söövad seda, nii et kui neid on plaanis soetada, siis võiks seda teha.
Aga kui on kivi, mida saab välja võtta, siis hiljem, kui olukord on stabiilne, saab kõva harjaga puhtaks lükata. Kloorilahus (sinine ACE) võtab ka kõik maha, pärast on vaja põhjalikult loputada.
Väetistega tasub olla ettevaatlik, taimedel kulub paar nädalat kohanemiseks, kui sel ajal üldse väetisi panna, siis vähesel hulgal.

_________________
http://akvarist.eu

Tegelikult istutamisest oligi juba 2 nädalat möödunud - istutatud sai enamus taimi enne 20. oktoobrit ja väetama hakkasin 31. oktoobril. Taimi on siiski hõredalt ning hetkel on ka Eleocharis Parvula libled selle pruunika vetikaga kaetud. Kes oleks parimad vetikat hävitavad kandidaadid - krevetid, otod või keegi kolmas? Kuu lõpus saan Tartust paar Ancristus Super Redi, aga sinnani veel mõned nädalad aega...

näiteks habevetika parimad hävitajad on ,,SAE,,-d, isiklikult järgi proovitud ja toimis(b)....
aga alustava akva puhul ära rapsi kohe migite vetikatõrjetega....küll asi vähehaaval ise paika loksub...
kannatust....
(kuidas lotus ennast tunneb-kas kasvu märke on-fotol ei ole teda eriti näha...? )

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Vetikaid on mitmesuguseid ja erinevad vetikasööjad söövad erinevaid vetikaid. Seda pruuni vetikat söövad meelsasti OTO-d, minul on ka SAE-d teinud puhta töö ning isegi mollid sõid mul seda kunagi isukalt. Teised eluspoegijad peaks ka seda sööma. Teiste kohta ma nii kindlalt ei julge väita, ancistrus sööb kindlasti rohevetikat, kuid ka see pruun vetikas peaks sobima talle.
Ja mingit keemiat ei maksa tõesti pruukida.

_________________
http://akvarist.eu