foorum.akvarist.ee

Nüüd siis nädalake akvaariumi käivitamisest. Kõik viis neooni on veel elus.
Taimedel nibin nabin osadel lehed sulavad, samas ajavad õhujuuri. Täna kärpisin taimedelt võimalikult palju sulavaid ja surevaid lehti ära.
Egeria densa on kõige uuem taim akvaariumis ja juba järgmine päev pärast istutamist hakkas kasvama. Lehed tunduvad natuke sulavat otstest kuid viskab kõvasti pikkust.
Cabomba carolinianal all lehed sulavad ja mõned otstest pruunika võitu, kuid samuti viimastel päevadel on visanud pikkust. Hommikuti näen tihedaid kinniseid tutte tippudes. Varre keskelt alla poole lehti peaaegu enam ei olegi.
Neljal anubias nanal ja microsorumil ei ole mitte mingit arvamust mitte millestki nad on lihtsalt samasugused.
Limnophila aquatica ei tunne ennast kõige paremini. On sulatanud osa lehti, kuid välja pole surnud, aga ei kasva ka.
Pogostemon helferi istutasin esiplaanile ringi ( seal tundub suurem valgustustihedus olema). Iseenesest õudne taim ei juurdu absoluutselt, väga lihtsalt kipub lendu tõusma ja väga õrn ümber istutamisel käis prõks ja prõks jälle mingi tükk lendas ära, kuid tundub elujõuline täiesti roheline.
Vallisneria spiralis 'Tiger' on üsna taha istutatud lõikasin surnud lehti ära ei kasva ei kahane.
HC ainult kahaneb (mida oligi vaja tõestada ), rookisin sulavaid kimpe välja.
Alternanthera reineckii 'Pink' (roseafolia) alguses sulas nagu lumi tänavatel, kuid nüüd on mõne lehega enamvähem stabiilseks jäänud.

Õhtu lõpuks hakkavad enamik taimi mullitama (O2 erituma).

Nüüd veenäitudest rääkides:
Vee temperatuur umbes 25 kraadi.
Täna NO2 0,8 mg/l, eelnevatel mõõdetud päevadel ka kõrge, kui kuskil 0,4...0,6 mg/l
(vett vahetasin üleeile ja siis pärast selle näidu nägemist ka täna umbes 30...40% veest.)
NO3 10 mg/l
Fe 0,1...0,2 mg/l (hetkel peale veevahetust 0)
Väetisest lisan kolm päeva juba ferropol 24, kuid doseerin poole vähem ehk 1 tilk kogu akvaariumi kohta.
CO2 tuleb umbes 1 mull 30 sekundi jooksul poest ostetud kodune meetod. (väga pettunud selles agregaadis). CO2 näidust ei saa aru ka kas on ...3 või kuni 8 mg/l. Kuna veevahetus üsna tihe siis ega see näit ei pruugigi päris täpne olla.
Valgustust kuskil 8...10h päevas.

Kuna vee näitudega päris rahule jääda ei saa, siis olen veevahetust teinud üle päeva umbes 30...40% Peale veevahetust NO2 tase ei näita (erilist) muutust.
Testisin NO2 väikse 54l akvaariumi peal ja seal näitas null niiet test peaks töötama ikka.
Põhja ei sifooni ja filtrit pole näppinud, kuid kujutan ette et filtri svamm vajaks väikest loputust ja pigistust. Lisan ikka peale vee vahetust biotopoli ja igapäevaselt natuke denitroli nagu õpetus käskis.

Kas kõik on nii nagu peab?
Endal tekkis küsimus taimede pikaks venimise koha pealt ja kui Cabomba carolinianal poole varre ulatuses lehti ei olegi kas peaksin ära lõikama ja kõrvale mulda panema? Sama ka egeriaga? NO2 näite vähendada väga ei anna eksole? Lagunevad taimed tõstavad ka ammoniaagi ja seetõttu NO2 taset? Mida peaks rohkem jälgima praegu, et NO2 taset alla viia. Vett vahetan üle päeva, igapäevaselt pole vist ka mõtet ? Suurendan veevahetust 50% peale.
Lisan ka pildi, et tekst ei oleks päris nii kuiv.

Pildid on alati abiks. Paljudel taimedel on jah komme end ülespoole sirutada ning alumine osa varrest kipub lehtedeta jääma, siin pole tõesti muud nõu kui ülemine ots ära näpistada ja uuesti pinnasesse torgata. CO2 tuleb aga lihtsalt nii vähe peale, et ega sealt kõrgemat taset olegi oodata. Pisut rohkem tuleks, kui see riistapuu õnnestuks kuhugi soojemasse kohta sokutada. Nitriti näit on aga probleemiks, ise suurendaks veevahetust 50% peale ning pruugiks Seachem Prime - see tegeleb lisaks klooriühenditele ka ammoniaagi ja nitritiga. Nitraatide näidu järgi paistab, et nitrifitseerivad bakterid toimetavad kenasti.
Kui raatsid kulutada, siis Seachem Flourish Excel abil saaksid nappi CO2 kompenseerida, aga seda peaks siis vähemalt üle päeva, veelgi parem igapäevaselt, doseerima. Saab ka glutaaraldehüüdiga hakkama. Kui taimed toimetavad paremini, lähevad ka veenäidud ilusamaks - taimed pruugivad lisaks nitraatidele teatud määral ka ammoniaaki ning isegi nitritit.

_________________
http://akvarist.eu

Väike vahekokkuvõte jälle. Organiseerisin endale selle prime ja flourish exceli. Eile tegin veevahetuse. Vahetasin umbes 50% veest. Kuna NO2 ja NO3 näidud olid üsna kõrged lisasin korgitäie (5ml) Prime. Paar tundi hiljem lisasin 2 korgitäis flourish excelit. Veevahetuse käigus märkasin rohelise võitu vetikat kännul ja carolinianal. Tõenäoliselt ka teistel taimedel, kuid rohelist rohelise taustal ei ole kõige parem märgata. Kuna vahetan vett hetkel üle päeva siis raatsisin juurde võtta ka ühe SAE, kes nüüd on ilusti ära kohanenud.
Veeteste ei teinud enne veevahetust, kuid karta võib et näidud sarnaselt eelmistele. Paar tundi peale veevahetust ( enne kui lisasin flourish excelit) tegin veetestid:
pH 7,5
KH 18
GH 18
NO2 0,4 mg/l
NO3 40 mg/l

Täna umbes 20 h hiljem tegin uued veetestid, täna lõunal lisasin ka korgitäie flourish excelit ja ferropol 24 (2 tilka):
NO2 0,3 mg/l
NO3 20 mg/l
PO4 <0,02 mg/l
Fe 0 mg/l (miks raua tase vees ei tõuse väetise lisamisega?)

Lisan pildid, kust ühe pealt on vetikat ehk näha kännu ja caroliniana peal ja teine üldine. Lõikasin siis osadel taimedel ära tipud ja torkasin maha. Lisaks paigutasin taimi ringi natuke. Hetkel plaanin veevahetust jälle ülehomme siis. Millest see vetikas võis tulla ? On selle vastu midagi mõtet teha ? Lugesin, et flourish excel peaks edukalt vetikat tõrjuma kui üledoseerida. Internetis leiab andmeid, et 5 kordne annus tõrjub ka vetikat. Viie kordselt üle annustada veel ei plaani, kuid kuna üks korgitäis käib 200 l vee kohta ja mina lisasin 1 korgitäie umbes 100 l kohta siis mõõdukalt panen üle. (pole mõtet?) Anubias tuli teisest akvaariumist kus oli kunagi pruuni habevetikaga probleeme ja oli ka näha et anubiase lehe alla tekkis see uuesti. Veevahetuse käigus võtsin anubiase välja natuke kärpisin vetikaga juuri ja üldiselt puhastasin palju sain. Rohevetikaga kokkupuude puudub kui see on rohevetikas või on nii rohe kui habe? Tegelikult ei tea vetikatest suurt midagi.

Kännu pealt nühiks vetika lihtsalt maha, võimaluse korral tõstaks akvast välja ja siis nühiks. Taimedelt silmatorkavatest kohtadest ka eemaldaks. Flourish Excelil on muide kasutusjuhendis kirjas, et esmasel doseerimisel ja suuremate, üle 40% veevahetuste järel võib panna korgitäie ehk siis ca 5 ml 40 liitri vee kohta. Ise olen harilikult peale veevahetusi pruukinud 10 ml 100 liitri vee kohta.

_________________
http://akvarist.eu

Mind aga huvitab ka, et kas vetikaga kaetud taime juured võib ära naksata? Endal mõned Anubiase juured vetikaga kaetud.

Anubiasega on võimalik tõhusam variant, talle võib teha 1:20 kloorilahuse (sinine ACE) vanni paariks minutiks. Pärast on vajalik korralikult ära loputada.
Juuri ja lehti võib muidugi ka eemaldada, aga mitte väga palju korraga.

_________________
http://akvarist.eu

Mul hakkas Anubias väheke mädanema lehtedelt, aga kui hakkasin Exceli kasutama, tõmbas väheke tagasi. 3 lehte on alles veel ja 2 nendest on ilusad, üks aga natuke rullis ja nagu "niisked" laigud peal, mitte mäda. juured päris pikad, aga max. 5 vetikaga kaetud juurt peaks ära napsama.

Kuna mul on akvaariumi käivitus protsess ja igast näitajad kõiguvad väga palju siis vist ei saagi kindlalt väita mistõttu see vetikas mul kasvama hakkas? Pole kindel aga minu arust on siin kahte sorti neid hetkel roheline ja siis see pruun habevetikas mis anubiase lehti reostab. Samas eile sai lisatud flourish excelit ja praegu vaatan siis habevetikas nagu oleks rooste värvi läinud.
SAE kihutab mööda klaasi üles alla ja üsna närviline tundub. Kas see võib olla stressi märk või ta ongi lihtsalt eriti aktiivne ? Ujub muudkui põhja ja siis mööda klaasi üles peaaegu pinnani ja siis jälle põhja jne.

SAE vajab nati rohkem varju aga kui su taimed korralikult kasvama hakkavad pole probleemi
Samuti tahab SAE kaaslasi sest üksi võib ta hakata teisi kimbutama (kui neid mitu siis jagelevad sõbralikult omavahel)

filtri flöödil võta see otsakork ära tekitab parema veeringluse

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

nõus jaantat - iga - arvan kah et SAE-l lihtsalt igav üksi ja no kui akvas ka vähe taimi, vesi kah veel suht ,,toores,, siis see kõik kokku võibki teha teda närviliseks...soovitatakse teda pidada parves ja pealt kinnises akvas. Parvena on ta aga suhteliselt rahulik....
aga arglik kala on ikkagi - ei saa võrrelda näiteks skalaaride ja guraamidega kes vaata et peo pealt võiva süüa...ja ei tee väljagi, kui akvast kiiruga möödud või akva puhastamiseks käe akvasse pistad.

_________________
400L akva/CP-suurim,valgus4x39w,sooj-200w +30L nano

Kasutan ise regulaarselt ja igapäevaselt juba 1-kuu jutti Seachem Flourish Excel'it 10ml doosidega. Visuaalselt on taimede juurdekasv tajutav ja nähtav. Mõjub üllatavalt hästi.

Akvaristika raamatutest vaata ja salvesta tasuta endale freshwater-aquarium-book.

Minu arvates võiks see üksik sae jäädagi sul üksikuks, pealegi pole su akva nii suur et võtta 5-6tk saede gruppi. Vananedes sae endasuguste seltskonda suurt enam ei naudi. Varem või hiljem läheks 2-3tk sae vahel laksimiseks.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Tere.
Väike update siis.
Tänud raamatu lingi eest.
SAE plaanin jätta üksi siia akvaariumisse. On teine päris maha rahunenud. Lisaks ostsin juurde veel taimi. Echinodorus bleheri ja Cryptocoryne beckettii. Kuna veenäidud olid muutumatud 4 päeva järjest ilma veevahetuseta lisasin eile 5 Serpae tetrat väiksest akvaariumist. Lisaks tõin üle ka Microsorum pteropus taime.
Vee näidud on näha allpool pildi peal.
Habevetika vähenemist pole märgata, see teeb natuke murelikuks. Kuidagi annaks vaikselt pärssida kasvu kiirust? Panin valgustuse 8h peale päevas, väljast valgust sisse ei paista. Väetamise lõpetasin ka ära ja lisan ainult Flourish excelit. Veevahetuse plaanin teha kas täna või homme. Ferropol 24 lisades ja 2h hiljem testides oli näit ikka null niiet tekib küsimus kas asi üldse toimib või imevad taimed ja vetikad selle väetise silmapilkselt ära? Ferropol 24 asemel peaks kasutama mingit juure tablette et vetika kasvu vähendada?
Anubias on üsna räsitud. Viskab uusi lehti aga vanad on päris pöördumatult kahjustatud. Kas võiksin peaksin ta ACE lahusesse viskama et vähemalt anubiase pealt saaks ära selle?
Ühe alumise pildi pealt näha ka kuidas punase taime lehed on kaetud pealt vetikaga. Päris kole on ka Cabomba caroliniana.

Eelnevalt vist juba mainitud kuid minu arvates ka kui võimalik siis eemalda sisefiltrilt flööt et pinnavesi saaks tugevamalt liikuda ja rohkem ringluses olla.

Habevetika suhtes loe sektsioonist Taimed "Akvas on aktiveerunud vetikas: põhjas, juurikatel, taimedel?" Vahest oled juba lugenud.

Habevetika suhtes minu teada vedelväetisi taimedele akvasse panna ei tohiks. Vetikas saab vedelväetisest ainult jõudu juurde. Aitab täiesti pidev Seachem Flourish Excel'i manustamine. Mehhaaniliselt tuleks võimalusel seda habevetikat eemaldada. Näiteks mina küürisin puhtaks oma välisfiltri ja filtritorud, akva seinad, dekoratsioonid, põhjakruusa, harvendasin vetikast kahjustatud taimi jne. Korraline veevahetus ja mõõdukas toitmine.

Habevetika rünnaku ajal oli minu akva seis ikka ahastavalt nutuse välimusega. Sul taimepildis ikka täitsa korralik seis ja taimi piisavalt.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Ei näe mina ka tõsist probleemi habevetikaga. Endal ka olnud kõik kivid ja taimed täis seda ja läks aega, et kontrolli alla saada. Nüüd meenutab seda vaid mikro tutid kivi peal.

Pole siin miskit hullu vetikaga. Flöödi eemaldamise osas olen aga ertsertsiga eriarvamusel - ühtlane veevool kogu akvaariumi ulatuses on üks meetmetest vetikate tõrjeks ning taimede kasvuks, flööt on siin abiks. Kui tekivad tsoonid, kus vesi üldse ei liigu, on ka probleemid lähedal.
Mingeid karme meetmeid ma ei poolda ning väetiste doseerimise lõpetamist ka mitte - keskenduda tuleb taimede kasvu soodustamisele, mitte vetikate tõrjumisele. Kui väetised päris kinni keerata, jääb ka taimekasv kinni.
Kohtades, kus vetikat on häirivalt näha - ntx Microsorumi lehetipud, kivi ots - võiks viitsimise korral proovida süstlaga vesinikperoksiidi lahust doseerida, seda saab apteegist. Et otse vastu vetikaga kaetud kohta.
Päeviku pidamine on väga tubli! Sellisest jäljest on tihti abi, lisaks on hiljem lihtsalt hea vaadata. Iga päev ehk pole põhjust vett testida, üle päeva oleks piisavalt hea tulemus.

_________________
http://akvarist.eu