foorum.akvarist.ee

Tervist ja jõudu!

Püüaks maha saada enda esimese enamvähem asjaliku postitusega siin foorumis, eesmärgiga võimalikke apsakaid ennem nende tegemist avastada. Detailidesse sügavamalt laskumata, langes minu pihta ülesanne pehmema poole uude korterisse akvaarium paika panna, kusjuures nõudmiseks on, et seal peab vähemalt 1 suurem kollast värvi kala olema.
Akvaariumikasti saan (odavam kui ostmine) Juwel Rio 180. Sinna tuleb mul endal juurde hankida sobiv alus ja pealis, millega ma olen kalakese poe vahendusel algust teinud. Filtri plaan on kanisterfilter, täpsem mudel on veel selgitamisel. Loodan et see litraaž alustajale liialt pisikeseks ja ebastabiilseks ei kujune, kuid korter on korter ja esialgsed grandioossed mõtted 300+ suurusega akvaariumi ise ehitamisest surusin ohutuse kaalutlustel kaugesse tulevikku, kus nad maja omamise plaanidega saavad aega surnuks lüüa.
Lähtudes nõutud ja antud parameetritest, isiklikust arvamusest, et suurus on suhteline mõiste ning internetist tuhnitud infost, on esialgne kava järgmine:
Kalad
Corydoras pygmaeus (4tk)
Petitella georgiae (10tk)
Betta splendens (1tk)
Taimed
Taxiphyllum - flame moss
Cabomba caroliniana
Lilaeopsis brasiliensis

Kui keegi siin kuskil karjuvat vastuolu märkab, mida ma ei ole suutnud tuvastada, siis võib lahkesti märku anda. Igal juhul paluksin aga arvamust asjaga rohkem kursis olevate inimeste arvamust sellistes küsimustes:
1) kuidas kalad number üks ja kolm omavahel hakkama saavad, ilma et vahetult toiduahela kogemusi vahetaksid.
2) Kas ja kui palju oleks mõistlik selliste taimede puhul kruusa all mulda tarvitada
3) Kas nende kalade saamisega kohalike kaupluste kaudu võib probleeme tekkida. Eriti arvestades, et kolmas kala peab kindlalt kollast värvi olema, kompromissid selles nüansis ei ole võimalikud.
4) Kas Corydoras pygmaeus komplekt sobib esimeste asukatena sisse laskmiseks?

Corydoras pygmaeus pole tüüpiline corydoras. Reeglina nad ujuvad keskmistes veekihtides ja põhjas peaaegu polegi.
Nii, et keskmistes veekihtides läheb kitsamaks...
Kindlasti pole ta ka selline kala keda võiks esimesena keskonna loomiseks sisse lasta.

PS! Kõik Corydorased on parvekalad min kogus ühe liigi jaoks ongi 4tk (soovituslik alates 6tk)

Hüva, esimene komistuskivi on juba käes. Keda oleks sellisel juhul mõistlik põhja "puhastama" võtta, arvestusega et parve sinna akvaariumisse ei mahuta ja väga suureks ei tohiks ka kasvada?
Kas hoopis minna mingite krevettide teed? Ning kuidas nendega oleks akvaariumi "käivitamine"?

180l akva on alustuseks igati hea valik. Välisfiltri puhul võid näiteks mõtelda selle filtri peale: JBL CristalProfi e1501 greenline. Mina ise kasutan seda välisfiltrit ja olen selle filtriga väga rahul. Alguses häiris mind selle välisfiltri kuuldav töömüra (liiga hea kuulmine) kuid nüüd olen ära harjunud. Vahet pole millise hinnaklassiga on välisfilter kõik filtrid nats mürisevad ja põrisevad.

Corydoras pygmaeus liigub ja toimetab tõesti rohkem akva keskkihis kui põhjas. Vaata välja mõni teine silmailu pakkuv corydoras'e liik ja võta neid vähemalt 4-6tk muidu on sul akvapõhjas haigutav tühjus. False Rummynose Tetra (Petitella georgiae) pidavat info järgi olema küllaltki tundlik ja haigustele vastuvõtlik kala ning alustavasse akvasse seda kala ei soovitata. Siamese Fighting Fish (Betta splendens) puhul kerkib esile üks konksuga küsimus, nimelt betta't ei soovitata pidada koos barbuste, daaniote ja tetratega. Põhjuseks on see et nimetatud kalad võivad hakata näksima ja kitkuma betta saba. Nii et minu meelest tundub see betta kokkupanek tetra parvega kerge "risky business". Mina neid kokku ei paneks. Kuid vahest on mõnel akvaristil reaalselt betta vs tetra kogemusi.

Akvataimede puhul ma suur spets pole kuid ütlen seda et taimevalik pekas sõltuma akva valgustusest. Ehk siis valida taimed mis ühtivad konkreetse akva valguse võimalustega. Muidu ei hakka akvas midagi rohelist kasvama. Mina valisin oma esimesed taimed tropica.com algaja sektsioonist: easy plants. Akva stardikomplekti valgustus ei võimaldanud enamat.

Krevettidega ma akvat käivitada sul ei soovitaks. Olen ise selle vea teinud ja tagajärjed üle elanud. Panin alustavasse akvasse sinisilmselt 12tk krevetti, 2-3 kuu pärast olid kõik krevetid surnud. Noppisime lastega akvast krevetilaipu nagu marjakesi. Pealegi pead krevettide puhul arvestama sellega et ostes on üks krevett tavalisest kalast 2-3x kallim. Kreveti eluiga on aga piinlikult lühike, heal juhul 1-1.5 aastat. Kui soovid alustavasse akvasse kedagi algatuseks elutsema panna siis võid näiteks mõtelda mõne dekoratiivse teoliigi peale, neid liike on piisavalt.

Muidugi sobiks näiteks alustava akva puhul võtta 4-6tk daaniot kuid arvestada tuleb sul sellega et sa plaanid võtta uhke betta ja nimetatud kalad ei pruugi reaalsuses sugugi kokku sobida.

Kui poes soovitud kala koheselt ei saa siis võid ju alati kas Kalake'sest või Amazonica'st ette tellida. Kuu ajaga peaksid kalad kätte saama, vahest isegi kiiremini.

Minul tetrad küll bettast välja ei tee. Ja ma ei näe küll mõtet corydoraseid parvena võtta. Mul on neid kaks ja lisaks antsud ja aymod nii, et põhjas elu küll. Aga eks igal oma arvamus.

12 krevetti kõlab küll nagu palju alustamiseks
Kui võtta nende koguse piiranguks samuti pikkus, nagu kaladel, siis näiteks Palaemonetes paludosus pidada kasvama kuni 2,5cm pikkuseks. See tähendaks samuti 4tk sinna akvasse paras, arvestades veel juurde tulevate kalade hulka. Samas, kas on teada mis põhjusel nad teil hukka said, 3 kuud ei ole vist enam asi filtri taga kinni?

Minu peamine mure on selles, et ma tahaksin esimesena võtta kõige väiksema seltskonna selleks, et akvaarium käima panna. Kõige väiksem seltskond saab ilmselt aga olema see, kes põhjas toimetab. Corydoras pygmaeus oligi selles plaanis vaadatud, et nad ise ei ole eriti suured ja lootsin selle peale, et nad nii kähku vett hukka ei keera, et ma reageerida ei jõuaks (kohati juhtub, et olen üle 24h kodust eemal). Muud Corydorased on aga tunduvalt suuremad.

Tetrate ja bettade sobivust ma justkui kuskilt tabelist nägin, sellest ka see mõte betta kollase kalana võtta. Tuubis on kah mõned videod silma hakanud, kus neid isegi võrdlemisi pisikeses akvaariumis koos peetakse. Kas tegu on just nende võlts-rummininadega, kes saba peale vimma peavad, või on see oht kõigi tetratega?

edit: mulle pakutud kaanel on valgustid 2x 39w, kas see liigituks pigem nõrka või pigem keskmist valgust vajavate taimede lahtrisse?

Väikeste 1cm krevettide puhul vast polnud niivõrd oluline nende arvukus kuivõrd alustava akva vesi. Krevetid on õrnad, väikseimgi kõrvalekalle akvas viib neid stressile ja hukule. Samas 2-3 kuud käinud akva pole veel sissetöötatud akva.

Enamus corydoras'eid kasvab akvas 5-6cm pikaks, suht väikesed kalad. Corydoras on parvekala, seega võiks neid olla 4-6tk, kui see pole võimalik siis miinimum 2tk. Mida vähem on corydora'seid seda pelglikumad nad on. Juhul kui soovid leida veel väiksemaid põhjakalu siis võid vaadata Depinnai Catfish (Aspidoras depinnai) kasvab 2.5-3cm ja Dwarf Oto (Otocinclus macrospilus) 2.5-3cm. Dwarf Oto pluss oleks veel selles et see kala sööb pruunvetikat (diatoms). Corydoras ja Depinnai catfish vetikat minu teada ei söö. Oto liigub küll ringi kõikides veekihtides kus leidub vetikat ja magab seal kus parasjagu heaks arvab kuid samas ei sebi ta parvekalade kombel kaootiliselt ringi keskmistes ja ülemistes veekihtides. Depinnai ja Oto on mõlemad parvekalad ja vajavad samamoodi seltsi nagu corydoras. Olen isegi mõtelnud Dwarf Oto'de soetamisele. Üldse oleks hea kui akvas patseeriks ringi "taimeturva meeskond" kes toituks mõnest vetikaliigist.

Krevettidest peaks vetikat sööma Amano Shrimp, kasvab 3-5cm ja peaks sööma musta habevetikat (black brush algae).

Minu meelest kaldub 2x39W valgustus rohkem nagu vähest valgust vajavate ja taluvate taimede poole.

See et sa aeg ajalt ööpäev akvast eemal oled sellepärast ei tasuks muretseda. Näiteks minul on probleemideta 1-nädal kalad olnud söömata ja taimed valguseta.

Kas Sa põhja hoopis ancistrust ei taha võtta. Hea rahulik kalake. Minul pole veel kedagi kiusanud. Lutsib seina vetikast puhtaks ja saab ka ilma kaaslaseta hakkama.

põhja koristavad teod näiteks tornteod
kui tahad elu sinna põhja siis vaata kalasid kes elutsevad põhja ligidal peamiselt mingid sägalised
endale võtsin kaks kilpselgsäga
Aga milline see "kollane kala" olema peaks?
Bettat ei soovitaks

Nagu KRA pakkus Antsud kah hea valik paned mingi kookoskoore ja elu mis sugune
antsusid on ka "kollaseid"

Taimed vali valgustuse järgi 2x39W 180L kohta on ikka keskmine kuid saad juba enamus taimi kasvatada
palju sõltub muudest asjaoludest CO2, väetis jne
aga alustada ikka lihtsam kiirestikavavatega ja sellistega mis veest toitaineid ammutavad
valikul abiks
http://www.tropica.com/en/plants/difficulty/easy.aspx

Lilaeopsis brasiliensis- vajab rohkemat valgust
Cabomba caroliniana- peaks ilusti kasvama ning see võtab veest toitaineid
erinevaid taimi palju seega vaata mida pakutakse tasuta ja proovi järgi

Kalade valikuga õnneks ses mõttes ei põle, kuna esiti tuleb akvaariumi kapp ära oodata, siis akvaarium paika panna, pinnas, vesi, dekoratsioonid ja taimed ja siis on võimalust (ja ikkagi veel aega) esimest ankurdamata elusolendit sinna otsida.
Igal juhul sai seda vahepeal nii ja naapidi arutatud diktaator kõpsinnaga ja kollane kala peab olema. erinevaid pilte sai vaadatud interneedusest ja betta on see kes peab olema (ainukese alternatiivina mis talle meeldis jäi veel silma sinise keha ja kollaste uimedega betta). Olen erinevatest kohtadest lugenud selle kohta, et tetrad pidid bettat kiusama ja siis jälle vastupidi arvatakse et betta kiusab tetraid. Ja igas teemas on alati mõni, kes väidab raudpoltkindlalt, et saavad omavahel läbi küll, kui akvaariumis on midagi, mis nende vahele otsest silmsidet takistama jääb (oksad, kivid jne).
Lühidalt - bettast paremat valikut ei leidnud "kollase kala" rolli. Pigem tuleb ülejäänud kalad selle järgi valida. Ise arutlesin, et bettast võimalikult väiksemad parve kalad oleks hea, kuna need hoiavad kokku ja ei lase ennast tema poolt nahka panna.

_________________
180 tuleb veel tagasi

Väga suur bettade valik on hetkel Sõpruse pst 222. Nägin vist ka poolest kehast kollast, saba poolt sinist crowntaili. Uimed alt sinised ja kollaste otstega.

Daub, võtan ühes asjas oma sõnad ja nõu tagasi. Nimelt ära mitte mingil juhul võta oma alustavasse akvasse Dwarf Oto'sid (Otocinclus), sest 99% tõenäosusega surevad need õrnad ja tundlikud kalad sul lihtsalt maha.

Ma just hetk tagasi siin portaalis Oto'de suhtes vahetasin mõtteid.

Soovitasin sulle sobilikku kala kuid eelnevalt jätsin detailselt lugemata Oto'de hingeelu.

_________________
180L, JBL e1501, 2x30W
3 tetra(bct),1 garra rufa, 1 sewellia
3+ killertigu,3+ amano krevett

Aga kas sa malawi ahvenaid ei taha võtta? neid on igasugu värve ka kollaseid siniseid
kindlasti paneb see piirangu teistele kaladele ning õrnematele taimedele
samuti on vikerkalad kollased

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Kas need ei ole mitte parvekalad? Mõte on just selline, et see kollane kala oleks akvaariumi kõige suurem, nö. kunn või tõmbenumber. Selles suhtes tundus betta ka hea valik, et tal on suured uimed, mis loovad mulje märksa suuremast kalast, samas kui kehapikkus ei olegi tetratest oluliselt suurem. Kui ei kardaks, et betta liiast agaralt oma sisikonda mõnele demonstreerima hakkaks, võtaksin parve hea meelega veel väiksematest kaladest, kui need võlts-rummininad. Midagi nagu näiteks Hyphessobrycon amandae. Mind paeluvad just sellised pisikeste kalade parved, teist poolt huvitas aga see, et oleks keegi suur ja kollane. Sealt ma seda kompromissi otsin ja seetõttu parvekala peale üritangi suruda


reaalne kalade toomine alles kaugel, nii et nööri ja tugeva oksa järgi pilk ei käi


Olen selle mõttega uuesti taimi vaadanud, et pigem nõrgema valgus-isuga tegelasi võtta. Väljanägemiselt oleks Lilaeopsis brasiliensis siiski valikus, või alternatiivina Eleocharis parvula. Loomulikult tahaks ka mingit tummisemat "põõsast" nagu mingine Anubias barteri midagi-midagi. Akvaariumi alus ei ole veel käes, seega ei ole ka akvaarium toas olemas ega saa taimede ja dekoratsioonide paigutust päris hästi planeerida, kuid mõte mõlgutleb end selles suunas tihti. Praegune kava on keskele suurem kuhila ja servad jätta ilma mullata, ainult kruus, et taimed sinna väga peale ei suruks. Sellega sooviks võimaldada kaladel teineteist silmist kaotada ja loodetavasti ka tagaseinas natuke suuremat privaatsust tunda. Kuhila tegemisel, nagu aru saanud olen, on oht, et see laiali vajub ja vaja kuidagi toed sisse panna. Mida toetamiseks kasutada võib, kas näiteks toidukarpide (millega kaupluste soojaletis head-paremat müüakse) plastikut võib lugeda ohutuks, et sealt sobivad liistakad välja lõigata? Või peaks vaatama mingit puitu, samuti keetma nagu juurikaid ja kände, akvaariumisse ette valmistatakse?

_________________
180 tuleb veel tagasi

Sind, daubi, on nii muhe lugeda - jutt jookseb ja mõistus paistab ka paigas olema.

Mina ise betta fänn ei ole. Kunagi oli. Tundus teine nii haprake ja õrnake. Kaua ta mul vastu ei pidanud, aga takkajärgi arvan, et selles süüdi ikka mina ise - olin siis päris algaja ja tegin kõik valesti. Ka polnud mul toona aimu akvaristika foorumist.

180-liitrine seab piirid. Kollaseid kalu on küll veel teisigi, aga need rohkem röövkalad. Malawikatest on ilus kollane labidochromis caeruleus, nagu pikergune sidrun peene musta ääristusega uimedel. Tema valimisel oma akvasse aga paneks Sind ilmselt üsna ümberorienteeruma kogu akva sisustuses - taimed ja teised kalad.

Kui ikka betta soov, siis sinna kõrvale ehk sobiks üks korralik peotäis neoone? Süütud rahulikud kaunid kalad, eriti kui neid on palju. Ja põhja sobiks vast tõesti ancistrus või nende paar. Üks korralik vuntsidega isane on igati uhke vaatamisväärsus. On ka loorsabasid - need graatsilisemad.

_________________
KIIREMAKS kontakteerumiseks palun pöörduda OTSE privaatposti.