Tere taas üle pika aja, kirjutan mis akvas vahepeal toimunud on.
Märsti lõpus Amazonicast saadud kolmest kiiversägast (C.julii) jäi pidama kaks. Üks hoidis juba alguses teistest natuke eemale ja ühel hetkel kadunud ta oligi. Edasi tundus et kahekesi olemine tekitab stressi ja pean veel kiiversägasid juurde tooma. Tartu lõunakeskuse Bettast leidsin neli pandat (C.panda), neist kaks olid väga aktiivsed ja julged, kaks viletsamad. Paari nädala pärast ma viletsamaid enam ei näinud. Tundub et selliste kalade soetamisel peab "loomuliku" kaoga arvestama. Kusagilt vanast Maria postitustest lugesin hiljuti, et kiiversägad kaotavad teravama põhjakruusa sees oma vuntsid. Jälgisin siis hoolega ka oma tegelasi ja tõepoolest, vuntsid on nad põhjakruusas tuhnides ära kulutanud. Kas selles on nüüd süüdi Silikaadi liiv, ei teagi täpselt sest ühel päeval näiteks üks C.panda mängis mul valge liiva sees sõna otseses mõttes sahka - rammis hooga end silmadeni liiva, et altpoolt head paremat kätte saada.
Pärast Kerry tetraid kaalusin ikka pikalt kas tuua akvasse mustad neoonid või mitte. Aga hilised sünnipäevalised tõid ühel ilusal päeval 15 musta neooni. Ka nemad on väga sümpaatsed tegelased, eriti mõnus on neid jälgida homikuti, kui varased päikesekiired akvasse piiluvad, siis kihutavad isased võidu akvas ringi ja püüavad neist kaks korda suurematele emastele muljet avaldada. Muidugi minu arusaam piltidel nähtud parves püsivatest kaladest muutus päris ruttu. Selgus et parves püsivad nad vaid siis kui midagi uut ja kahtlast akvasse tekib või näiteks veevahetuse ajal. Muul ajal on nad mööda akvat laiali. Prooviks sai võetud ka viis pikkade uimedega daaniot. Need on akvas kõike aktiivsemad kalad ja ei püsi ühtki hetke paigal. Nad suudavad oma pideva siiberdamisega ära tüüdata isegi stoiliselt rahulikud Ancistrused ja kiiversägad. Ancistrused on mõlemad emased, kuid minu väikeses akvas kasvanu on teisest poole väiksem ja saab pidevalt suurema käest koslepi kui nina väga lähedale topib. Nii et tablette tuleb panna üks ühte teine teise akva otsa, muidu jäävad mõlemad söömata sest võimuvõitlust kasutavad kohe ära nii gupid kui daaniod kes tableti osavalt pihta panevad.
Paar, kolm nädalat tagasi tõi sõbranna minu akvasse oma 128liitrisest neli gouraamit, kaks kuldset ja kaks sinist. Ütles et ei tea mis viga, kuldsed on nii arad ja panevad kohe plehku kui teda toas liikumas näevad, sinised pidid aga julgemad olema. Esimese nädala kössitasid kõik neli põõsas, pärast mida nad ettevaatlikult juba toidu vastu huvi üles näitasid. Olen neid nüüd pikemalt jälginud ja sain vist kuldsete gouraamide peidus olemise põhjusele jälile. Tundub et seltskonnas on kolm isast, väiksem kuldne saab suurema kuldse käest ketuka kohe kui peidukast välja ujub, suurem kuldne aga saab omakorda sinise käest sugeda ja nii ongi akvas näha vaid sinised gouraamid. Arvete klaarimist pole vaid söögi ajal, siis ujuvad kõik rahulikult koos. Ehk siis, kui minu oletus on õige, pean kuldsetele uut kodu ja emaste seltskonda otsima.
Taimedega on asi nii ja naa. Valgustus on ikka veel vaeslapse osas, lisandunud on vaid 72W Led RGB riba klaasi alla. Loodan et sügisel vihmaste ilmadega lisandub midagi. Erinevaid vetikaid kasvab lisaks taimedele ka. Kõige tüütum tegelane sättis end valgele põhjakruusale, selline tumeroheline ja tatine, arvukust aitab kontrolli all hoida vaid pidev eemaldamaine ja praegu näitab ta õnneks taandumise märke. Kõige paremini kasvab akvas Vallisneria, ka sammal, mida minu eest pügavad nüüd gouraamid. Enamik kuskilt allahindlusega saadud taimedest ei ela ega sure. Kasvavad need mis on tuttavate akvadest pärit. Väga igatsen akvasse ka "muru", kuid enne valgusvõimsuse lisamist pole mõtet väga proovida. Samas on mul küsimus, kas kellegi üldse kasvab ilma CO2 lisamiseta midagi murusarnast? Sagittaria subulata küll kasvab ka ja on muru moodi, kuid ta on liiga laia lehega ja koos vallisneriaga jääb pilt kuidagi igav. Unistuses on ikka veel vikerkalad. Ometi ei riski ma vikerkalu võtta enne kui olen neid kellegi akvas näinud. _________________ 35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping' 300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit
|