foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 52 postitust ]  Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Mär 06, 2012 07:27 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Jaan 23, 2011 05:35
Postitusi: 251
Asukoht: Tallinn
Tegelikult jah talub enamus kalu erinevat vett,ega nad kaebama ei tule.samas on sigimine loomulik osa elust,kui seda ei toimu,siis ilmselt midagi ikka vajaka jäänud.Paljudele kaladelele lihtsalt akva liiga väike,enamus aga sigib sobivates tingimustes ka akvas.Neutraalne vesi on ph 7, ph 5 on paljudele kaladele surmav.Skalaar tahaks kindlasti kh alla 10 ja ph 7 või tiba vähem.Tegelikult väga positiivne,et keegi mõtleb ENNE kalade hankimist.

_________________
vana saga


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev Apr 02, 2012 09:03 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 30, 2011 08:50
Postitusi: 37
Asukoht: Järvamaa
Paras aeg siinset kirjet uuendada sest minu "kaalutletud" kalavalik lõppes juba esimese ämbrisse astumisega ja seda seoses Tetra Kerry-dega. Lähemalt saab lugeda akvaariumikalade rubriigist. Eksperiment lõppes guppyde sabakärpega.
Aga midagi meeldivat on ka. Nimelt sain akvasse ka esimesed kiiversägad, Corydoras julii nimelt. Tänud ammasele! Nad on tõepoolest SÜMPAATSED kalad. Esialgu küll veel sellised pisitillukesed ja nunnud. Ainuke asi et ma ei tea kuidas oleks kõige õigem neid sööta. Tundub et hetkel peavad nad kõige rohkem lugu põhja vajuvatest helvestest, tablettide peale käib meil akvas suur kaklus. Eluspoegijad söövad oma helbed ära ja lähevad harjasnina käest toitu pihta panema.
Kiiversägadele tegin tableti peenemaks ja panin sinna kus nad suure osa ajast veedavad aga ka sel kujul tundub tablett neile veel mitte väga suupärane olevat. Olukord vist muutub kui nad suuremaks kasvavad?

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev Apr 02, 2012 10:41 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Mär 26, 2009 11:48
Postitusi: 153
Pildid: 0
Asukoht: Tallinn - Liivalaia
Tore, et abiks sain olla. :)
Toitmise kohta niipalju, et eks nad alguse poole olegi vähe äpumad ja kipuvad tablettidest ilma jääma kuid kasvades peaksid tänu oma kiirusele ja pidevale tuhnimisele alati oma osa kätte saama. Minu akvaariumis jagab ka kõige suurem isane harjasnina nendega sõbralikult tabletti, ju siis ei pea neid oma kõhutäiele ohuks. Ei ole kunagi erilist vaeva näinud nende eraldi toitmisega, vähe iseseisvust ei tee paha, muutuvadki julgemaks.
Koguseliselt võiks neid muidugi ka rohkem olla.
Üheks võimaluseks tablettoidu korral on selle klaasi külge panemine, saab gupide tähelepanu pikaks ajaks sinna viia, JBL-i NovoTab-id minul selleks.
Teine variant eluspoegijate tabletihaaramise piiramiseks on nad välja harjutada sera wels-chipsidega, need ei lagune nii nagu tabletivormis "täistoidud", aga täielikku passiivsust mõne söödava asja vastu ei õpeta neile vist kunagi - nad ju koguaeg näljased.

_________________
500;200;110;70;2x35;2x25;8 L-Vikerkalad, Erinevad sägad, Axolotlid, Bettad, Gupid, L181, L104


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Esmaspäev Apr 02, 2012 02:05 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 30, 2011 08:50
Postitusi: 37
Asukoht: Järvamaa
Tsiteeri:
Koguseliselt võiks neid muidugi ka rohkem olla.
Üheks võimaluseks tablettoidu korral on selle klaasi külge panemine
Väga, nutikas. Kindlasti proovin seda tabletitrikki eluspoegijate peal 8)
Kiiversägasid otsin 3tk juurde, ma lihtsalt ei tea veel keda valida.

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Juul 31, 2012 12:41 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 30, 2011 08:50
Postitusi: 37
Asukoht: Järvamaa
Tere taas üle pika aja, kirjutan mis akvas vahepeal toimunud on.

Märsti lõpus Amazonicast saadud kolmest kiiversägast (C.julii) jäi pidama kaks. Üks hoidis juba alguses teistest natuke eemale ja ühel hetkel kadunud ta oligi. Edasi tundus et kahekesi olemine tekitab stressi ja pean veel kiiversägasid juurde tooma. Tartu lõunakeskuse Bettast leidsin neli pandat (C.panda), neist kaks olid väga aktiivsed ja julged, kaks viletsamad. Paari nädala pärast ma viletsamaid enam ei näinud. Tundub et selliste kalade soetamisel peab "loomuliku" kaoga arvestama. Kusagilt vanast Maria postitustest lugesin hiljuti, et kiiversägad kaotavad teravama põhjakruusa sees oma vuntsid. Jälgisin siis hoolega ka oma tegelasi ja tõepoolest, vuntsid on nad põhjakruusas tuhnides ära kulutanud. Kas selles on nüüd süüdi Silikaadi liiv, ei teagi täpselt sest ühel päeval näiteks üks C.panda mängis mul valge liiva sees sõna otseses mõttes sahka - rammis hooga end silmadeni liiva, et altpoolt head paremat kätte saada.

Pärast Kerry tetraid kaalusin ikka pikalt kas tuua akvasse mustad neoonid või mitte. Aga hilised sünnipäevalised tõid ühel ilusal päeval 15 musta neooni. Ka nemad on väga sümpaatsed tegelased, eriti mõnus on neid jälgida homikuti, kui varased päikesekiired akvasse piiluvad, siis kihutavad isased võidu akvas ringi ja püüavad neist kaks korda suurematele emastele muljet avaldada. Muidugi minu arusaam piltidel nähtud parves püsivatest kaladest muutus päris ruttu. Selgus et parves püsivad nad vaid siis kui midagi uut ja kahtlast akvasse tekib või näiteks veevahetuse ajal. Muul ajal on nad mööda akvat laiali.
Prooviks sai võetud ka viis pikkade uimedega daaniot. Need on akvas kõike aktiivsemad kalad ja ei püsi ühtki hetke paigal. Nad suudavad oma pideva siiberdamisega ära tüüdata isegi stoiliselt rahulikud Ancistrused ja kiiversägad.
Ancistrused on mõlemad emased, kuid minu väikeses akvas kasvanu on teisest poole väiksem ja saab pidevalt suurema käest koslepi kui nina väga lähedale topib. Nii et tablette tuleb panna üks ühte teine teise akva otsa, muidu jäävad mõlemad söömata sest võimuvõitlust kasutavad kohe ära nii gupid kui daaniod kes tableti osavalt pihta panevad.

Paar, kolm nädalat tagasi tõi sõbranna minu akvasse oma 128liitrisest neli gouraamit, kaks kuldset ja kaks sinist. Ütles et ei tea mis viga, kuldsed on nii arad ja panevad kohe plehku kui teda toas liikumas näevad, sinised pidid aga julgemad olema. Esimese nädala kössitasid kõik neli põõsas, pärast mida nad ettevaatlikult juba toidu vastu huvi üles näitasid.
Olen neid nüüd pikemalt jälginud ja sain vist kuldsete gouraamide peidus olemise põhjusele jälile. Tundub et seltskonnas on kolm isast, väiksem kuldne saab suurema kuldse käest ketuka kohe kui peidukast välja ujub, suurem kuldne aga saab omakorda sinise käest sugeda ja nii ongi akvas näha vaid sinised gouraamid. Arvete klaarimist pole vaid söögi ajal, siis ujuvad kõik rahulikult koos. Ehk siis, kui minu oletus on õige, pean kuldsetele uut kodu ja emaste seltskonda otsima.

Taimedega on asi nii ja naa. Valgustus on ikka veel vaeslapse osas, lisandunud on vaid 72W Led RGB riba klaasi alla. Loodan et sügisel vihmaste ilmadega lisandub midagi. Erinevaid vetikaid kasvab lisaks taimedele ka. Kõige tüütum tegelane sättis end valgele põhjakruusale, selline tumeroheline ja tatine, arvukust aitab kontrolli all hoida vaid pidev eemaldamaine ja praegu näitab ta õnneks taandumise märke.
Kõige paremini kasvab akvas Vallisneria, ka sammal, mida minu eest pügavad nüüd gouraamid. Enamik kuskilt allahindlusega saadud taimedest ei ela ega sure. Kasvavad need mis on tuttavate akvadest pärit.
Väga igatsen akvasse ka "muru", kuid enne valgusvõimsuse lisamist pole mõtet väga proovida. Samas on mul küsimus, kas kellegi üldse kasvab ilma CO2 lisamiseta midagi murusarnast?
Sagittaria subulata küll kasvab ka ja on muru moodi, kuid ta on liiga laia lehega ja koos vallisneriaga jääb pilt kuidagi igav.
Unistuses on ikka veel vikerkalad. Ometi ei riski ma vikerkalu võtta enne kui olen neid kellegi akvas näinud.

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev Aug 01, 2012 09:54 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Jaan 23, 2011 05:35
Postitusi: 251
Asukoht: Tallinn
Mul oli Lilaeopsis brasiliensis aga läks välja,ilmselt põhjas valgust liiga vähe ei aidanud co ka midagi,tõenäoliselt peaks muru jaoks mingi lagedama koha tekitama.

_________________
vana saga


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Aug 02, 2012 10:24 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Juun 18, 2011 04:46
Postitusi: 1058
Pildid: 0
Asukoht: Saue
juurtest jõudu ammutavad taimed vajavad juurdumiseks aega seega kiiret kasvamist pole alguses loota.

murutaoliste taimedega on see lugu, et need võtavad toitaineideid juurte kaudu seega võiks olla pinnaseks midagi paremat kui liiv/kruus

Lilaeopsis brasiliensis ja Marsilea hirsuta vajavad valgustust 0,5w/l mõlemad kasvavad minul hetkel ilusti, kuid muru tihedus annab tugevalt soovida.
Probleemiks ilmselt pinnas milles nüüd (6 kuud hiljem) alles hakkavad toitained tekkima.

Samuti võib tekkida probleeme juurdumisega kui sul seal kari sägalisi rigi tuhnib. Minul hakkas marsilea kasvama kui panin ta sügavamale pinnasesse kust mu kilpselgsägad seda välja ei kaevanud. (nii 1-2cm)

PS kalade valikul vaata ka kalade (vee) temperatuurilist ja keemilist kokkusobivus.

gouraamide suhtes on vaja 2 emast ühe isase kohta. Ise pidin enda paari ära andma akvaariumirahu huvides.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Aug 02, 2012 08:12 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 30, 2011 08:50
Postitusi: 37
Asukoht: Järvamaa
Pinnases probleem ei tohiks olla, mullas ju vajalik olemas.
Sain ka kuskilt ühe oksakese Marsilea hirsuta taime ja panin peaaegu klaasi ette valge koha peale, noored kasvud aga kihutasid otsejoones pimedasse kännu alla ja nii ta seal siis nüüd mängib peitust minuga.

Corydorased kivikesi väga ei veereta, mina vähemalt pole täheldanud. Marsilea ja Lilaeopsise vindumise põhjus on ilmselt valgusepuuduses.

Siniste marmorgouraamide paar paistab küll läbi saavat omavahel. Teisi akvaelanikke tülitamas ma pole neist veel kedagi näinud. Emane sinine muudkui togib isast õrnalt küljepealt.

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Aug 03, 2012 09:37 
Guru
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 31, 2004 09:53
Postitusi: 4271
Pildid: 1
Asukoht: Tartu
Maire kirjutas:
Kusagilt vanast Maria postitustest lugesin hiljuti, et kiiversägad kaotavad teravama põhjakruusa sees oma vuntsid. Jälgisin siis hoolega ka oma tegelasi ja tõepoolest, vuntsid on nad põhjakruusas tuhnides ära kulutanud. Kas selles on nüüd süüdi Silikaadi liiv, ei teagi täpselt sest ühel päeval näiteks üks C.panda mängis mul valge liiva sees sõna otseses mõttes sahka - rammis hooga end silmadeni liiva, et altpoolt head paremat kätte saada.


Silikaadi liiv ongi suure tõenäosusega süüdlane. Vuntside kulumine pealtnäha võib olla tühine probleem aga tegelikkuses on sedasorti vigastus bakteritele ja teistele haigustekitajatele ideaalne koht enda sisseseadmiseks ja nõrgema immuunsusega kalale võib see lõppeda kurbade tagajärgedega. Ka on kaladel nii pidevalt stress, sama oleks inimesel, kes töötab kokana ja lõikab endale iga jumala päev näppu. Kui põhjakruusa vahetamine on liiga tülikas, siis pigem valiks akvaariumisse Corydoraste asemel mõned teised põhjakalad.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Aug 03, 2012 10:25 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
Maria kirjutas:
Silikaadi liiv ongi suure tõenäosusega süüdlane.

Oot-oot, kas siin pole tegemist mingi arusaamatusega? Silikaadi liiv pole mingi graniitkillustik, vaid ümarad kivikesed, üsna raske uskuda, et need kahju teeksid. Räägime me ikka Silikaadi kuivliiva nime all turustatavast toodangust, või on tegu mingi muu firma tootega mida Silikaadile alusetult omistatakse?
Offtopic: Silikaadi liiv pehmendab sportlaste maandumist!...See liiv paitab kukkumisel põlvi!

_________________
http://akvarist.eu


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Aug 03, 2012 05:49 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Juun 18, 2011 04:46
Postitusi: 1058
Pildid: 0
Asukoht: Saue
:oops: vabanda ei lugenud esimesi postitusi üle ja ei pannud tähele, et sul seal muld all. Siis jah tundub et valgust vähe.

Mitu W sul siis praegu akva üld liitri kohta tuleb?
Samuti soovitaks jälgida mis spektriga torud sul seal lambis on.
valgust võib olla silma järgi palju aga taimed ei saa midagi.

Nõustun Reinuga, et vaevalt silikaadi või akvastabil liiv neid vuntse kahjustab.

Vaatasin su albumis pilte viimane veebruari akva pilt on väga kena aga jah vähe taimi ja võrdlemisi lage, mis on tavaliselt ka kalade stressi põhjuseks.

kui ma omal üle pika aja suurema taimede tagasilõikamise tegin istusid kõik kalad nädalakese põjas taimede vahel niikui nägid/tundsid kedagi toas liikumas.

Kas oled oma vee heledamaks saanud?
Kas oled mingi tagatausta kah pannud? soovitaks panna musta annab akvaariumile kohe ilusama ilme.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Reede Aug 03, 2012 07:22 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 30, 2011 08:50
Postitusi: 37
Asukoht: Järvamaa
Tsiteeri:
Räägime me ikka Silikaadi kuivliiva nime all turustatavast toodangust

Jah, tegemist on Silikaadi kuivliivaga, 25kg kott oli, fraktsioon 2-6mm, äkki siis liiga jäme Coryde jaoks?

Taimi on mul nüüd jah ikka tunduvalt rohkem, vallisneeriat katkun pealt iga nädal, kui mahti saan lisan uuemaid pilte ka. Vesi pole enam pruun vaid selline kergelt kollaka tooniga. Tagataustaks kaalusin mingil hetkel peeglit, aga pole veel saanud proovida kas mõte ka teostust väärt on.

Kui corydorastest lähemalt rääkida, siis need pandade uimed kelle viimati ostsin, olid kahtlaselt heledad otstest, kaks olid tugevad ja aktiivsed, kaks hoidsid kohe alguses peitu ja kadusid vist nädala, paari jooksul (ise muidugi olin ka rumal tegelikult sest neid oli poes neli viimast ja võtsin viimased). Ma ei tahaks hästi uskuda et põhjakruus põhjustas kahe panda hukkumise ja teised kaks toimetavad siiani aktiivselt ja on juba kaks korda suuremaks kasvanud.

Mõtlen siin et peaksin vist mingi karantiini akva sisse seadma, jumal teab mida poodide akvadest kaasa saan. Ja millega uusi asukaid üldse desinfitseerida? Üks tuttav rääkis et hea asi pidi olema furatsiliini vesilahus. Furatsiliini teatavasti meil müüa ei tohi. Äkki on veel mingi nipp, või peaks uutele kaladele nii igaks juhuks kohe bakteriravi tegema? See viimane variant nagu ka päris normaalne ei tundu.

_________________
35l akva, krevetid, mõned emased guppyd, Vesicularia ferriei 'Weeping'
300l vett, start 14.01.2012, 2 harjasnina, 15 guppyt, 4 kiiversäga (Corydoras julii ja C.panda), 15 musta neooni, 5 daaniot, 4 sõbrantsi gouraamit


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Aug 04, 2012 01:19 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
Maire kirjutas:
Jah, tegemist on Silikaadi kuivliivaga, 25kg kott oli, fraktsioon 2-6mm, äkki siis liiga jäme Coryde jaoks?

Seda ma küll usun, 2-6 mm ma nimetaks pigem kruusaks ning pinnases tuhnivate kalade jaoks on see vast liiga jäme, neile on ikka peenemat liiva vaja. Muidugi pean tunnistama, et pole ise kiiversägasid pidanud, nii et ei teeks paha, kui keegi, kes kiiversägasid peab ning Silikaadi kuivliiva on kasutanud, selles osas oma kogemusi jagaks.

_________________
http://akvarist.eu


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Aug 04, 2012 05:40 
Guru
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 31, 2004 09:53
Postitusi: 4271
Pildid: 1
Asukoht: Tartu
Rein, kui inimene täheldab kaladel vuntside "kulumist", siis see on pinnasest tingitud 99%, olgu seal mis tahes nimega asi põhjakatteks, kasvõi akvaariumikruus kalapoest. Asi ei ole isegi niiväga selles, et kivid on teravad, vaid selles, et need kivid on rasked. Põhjas tuhnimiseks rakendab kala rohkem jõudu ja hõõrdumine on tugevam. Võrdlus sportlaste põlvedega on kohatu. Mis on keskmise kaugushüppaja ja väikese Corydorase massivahe? See, mis meile on liivatera, on sellele kalale munakivi.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Aug 04, 2012 07:06 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Neljapäev Mär 26, 2009 11:48
Postitusi: 153
Pildid: 0
Asukoht: Tallinn - Liivalaia
Kasutan sama kuivliiva ja kasvatan ka kiiversägasid,kuid poiste kulumist pole kunagi täheldanud. Klõpsasin telefoniga kähku stiilinäite juurde ühest puhkavast coryst ja põhjapinnasest:

Pilt

_________________
500;200;110;70;2x35;2x25;8 L-Vikerkalad, Erinevad sägad, Axolotlid, Bettad, Gupid, L181, L104


Üles
 [ 52 postitust ]  Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver