foorum.akvarist.ee

Yoyo Loach = Botia almorhae

Kassikas, mismoodi täpsemalt veevahetust teed? Kirjutasid et kasutad kloorieemaldajat (Aquasafe), mismoodi täpsemalt sellega toimetad? Kas iga kord kisud ka filtri lahti?
Millist valgustust kasutad (palju võimsust, millised torud), kaua valgustus põleb?
Kas akvaariumi põhjapinnas koosneb ainult jämedast kruusast?
Ancistrusele võid proovida suvekõrvitsat anda. Paras on lõigata nii pooleteist sentimeetri paksune seib ning kui sellest ntx teelusikas läbi torgata siis püsib kenasti põhjas. Koorida ei maksa.
Testidest. Cl2 - et ongi kloriini test või? Kui kasutad kloorieemaldajat, siis sellel sügavat mõtet ilmselt pole (no kraanivees võiks ju naljaviluks proovida kui test juba olemas on).
GH testi on mõtet teha üks kord, rohkem sellest tolku pole - see ei muutu pidevalt.
NH3/NH4 võiks olla veel huvitav, aga oled juba testidele nii palju kulutanud et sellele vast enam ei maksa kulutust teha.
Kuni CO2 pole, võib selle asemel kasutada Flouris Excelit või Easy Life EasyCarbot. Kui julgust jagub, siis ka glutaaraldehüüd ajab asja ära.
Kui kruusapõhi, siis peaksime ka väetistele mõtlema.

Lambid on 2x 18W ja valgustust panin muidu 12 tundi päevas.
Veevahetust teen sedasi, et varem tegin 2/3 veest välja ja uus koos Aquasafe ja Easy-lifega sisse ja sedasi iga kolme nädala tagant. aga nüüd 2 viimast korda on olnud 1 nädalase vahega ja 15-20 %veest. Põhja olen iga kord śifooninud ka. Filtrit pesen akvast võetud vees aga mitte väga hoolega iga kahe nädala tagant. Nüüd nädal tagasi sain omale Nitriveci ja olen seda vastavalt juhendile ka lisanud. eile tegin jälle suuremat sorti veevahetuse 2/3 veest kuna hägu muutus juba ikka väga jubedaks.
Ja täna hommikul avastasin et suurte lehtedega taimedel ja nenel pikkade peenikeste lehtedega taimedel on selline kiht peal nagu oleks heledad karvad peal, ants suure hoolega puhastab neid lehti sellest jamast. Hetkel proovin selle vastu pimendamist ka. Loodan et mu taimed sellele vastu peavad.
Pinnas on üks kiht mulda (ostetud rocalmare kalade poest) ja siis paks kiht värvilisi kivikesi(ka samast ostetud)

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

Liiga pikalt - max 10 tundi, kuna on probleeme häguga siis võiks 8 või isegi ajutiselt 6 tunni peale alla tõmmata.

Nitrivec on bakterisegu, seda läheb vaja sissetöötamata akvas. Sul seda vaja ei lähe, kuna NO2 püsib nullis - akva on juba sisse töötanud ja bakterid olemas. Ära seda praegu rohkem küll pane, see võib häguga seotud olla.

Sellest pilti ei teinud? On see ikka nii hull, et on vaja hakata pimendama?

Käisin tegin kiiresti paar plõksu ära ja kohe panen pildid ülesse ka kui ära laadinud on

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

Kahjuks ei saanud siia neid pilte ülesse panna millegi pärast. Ütleb et on rikutud või kahjustatud.
Aga väga hull asi veel ei ole, kõikide taimede lehed veel ei ole, anubias on veel puhas aga üks laiade lehtedega ja selline tavaline pikkade ja peenikeste lehtedega nagu rohi on koos aga neil ka mitte kõik lehed vaid osaliselt[/quote][/list][/list]

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

Ikka sain mõne pildi aga suht kehva kavliteediga

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

Ega sealt just liiga hästi aru saanud, aga tundus et asi pole hull. Kui on üksikuid lehti mis eriti koledaks läinud, siis need võiks eemaldada.
Ja mingit eelmainitud CO2 asendajatest võiksid proovida - need aitavad pisut ka vetika vastu.
Lisaks võiks proovida panna kompleksväetist (ntx EasyLife ProFito, Plant Nutrition Liquid või Flourish trace), kuid seda peaks pruukima ettevaatlikult, esialgu ntx pool soovitatud doosist - Sul on valgustus tegelikult üsna nõrguke. Kui mingi komponent toitainetest jääb puudu siis taimed kiratsevad ning vetikad võivad saada eelise.
Update - jäi kahe silma vahele et panid kruusa alla teistsugust pinnast. Mis see täpsemalt on, vaevalt et Kalakesest just mulda said? Kui on rikastatud pinnasesegu siis pole vedelväetistega põhjust mässatagi, sest Sul on Echinodorused mis hangivad toitaineid juurte abil. Anubias on aga nii visa taim et küllap ta saab hakkama ka ilma väetamata.

Kivide all on tõesti muld. Kalakeses soovitati, et pidi taimedel olema parem kasvada kui lihtsalt kruusa sees. Taimed on on väga ilusti kasvama läinud, Echinodorused ja need peenikeste pikkade lehtedega kasvavad täitsa mühinal, Anubias on ka väga ilusaks läinud(3x suurem kui alguses ja isegi õitses 1 õiega), isegi mõned uued kasvud on kõrvalt tulnud juurde. Täna hommikul vetika seisukord parem, võiks öelda et poole üarem kohe. Õhtul veel vaatasin , et ants lakkus suure hoolega just kõige karvasemaid kohti Echinodorusel ja tänagi istub seal ühe lehe peal endiselt ja matutab mõnuga ja isegi botia käib seal midagi nokkimas. Ma arvan ,et lehti ma veel eemaldama ei hakkaks, kuna ants nii tublilt seal askeldab ja kui ausalt öelda siis väga oma käsi sinna sisse pista ja nokitseda väga ei tahaks, see hirmutab kalu ja paneb nad stressama. Mul vist oli alguses suur hirm nahas asjata. Akva elanikud püüavad selle vetikaga ise hakkama saada. Aga kõige suuremat muret teeb mulle ikka see valge hägu mis tekib aga ma püüan nüüd kogu aeg toimida siit saadud nõuannete järgi ja igast muutusest ka siin teada anda. Siin kõik nii abivalmis rahvas kes mind alles algajat toetavad tarkade soovituste ja nõuannetega.

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

See kõik on õige, mind lihtsalt üllatab et sealt müüdi mulda. Oli see mingi pakendatud asi või oli lihtsalt markeerimata kott nurgas kust Sulle kühvliga ports anti? Et pole üldse teada, mis muld see täpsemalt on?

Usun küll.

See hägu on ilmselt kas heterotroofsed bakterid või siis vabalt ujuvad vetikad. Heterotroofsete bakterite massilist paljunemist aetakse tihti segi "kasulike", nitrifitseerivate bakterite paljunemisega, kuid need on erinevad asjad. Heterotroofsete bakterite massiline paljunemine tekib tihti juhul kui mingil põhjusel on palju baktereid korraga hukka saanud - ntx veevahetus klooritud veega ilma kloorieemaldajata (seepärast uurisingi kas kasutad kloorieemaldajat ja kuidas täpsemalt veevahetust teed, sellega on kõik korras), filtri liiga liiga põhjalik puhastamine, liiga palju orgaanilisi ühendeid vees (mingi taim laguneb, kala laip vedeleb kuskil vms.). Kui tegemist on vetikatega siis siingi on mitmeid võimalikke põhjusi, ntx NH3/NH4 liigne hulk vees (tekib samuti kui on palju baktereid korraga hukka saanud nii et kalade väljaheiteid ei töödelda piisavalt kiiresti ümber, või ka siis kui kalu on juurde toodud ja bakterikoloonia pole veel jõudnud kasvada vastavaks suurenenud toidulauale), põhjapinnas kust eraldub NH3/NH4 (iseloomulik ADA pinnasele, aga ka mullapõhjale - põhjus miks mulda mineraliseeritakse), ka liigne valgus soosib. Kindlasti on siin muidki võimalusi mis mul kohe meelde ei tulnud. Usun et ajapikku asi paraneb. Kui järgmine kord kloorieemaldajat soetad (kui praegused on otsas, enne pole mõtet) siis võiksid võtta sellise mis ka ammoniaagiga tegeleb, ntx Seachem Prime mida ka Kalake müüb.
Kuna Sul on mullapõhi ja peamiselt juurtega toitaineid hankivad taimed (v.a. Anubias) siis tõesti väetistega pole põhjust mässata. Kuna valgust on ka mitte teabmis palju siis tegelikult saab läbi ka CO2-ta, kuid kui on viitsimist siis CO2 parandab pisut olukorda. Lihtsalt CO2 korral taimed kasvaksid kiiremini ja akvas saaks pruukida ka mõningaid selliseid taimi mis praegu seal hakkama ei saaks. Hetkel sobivad Sulle hästi Echinodorused ja Cryptocoryned, võid Tropica saidilt vaadata vähenõudlike taimede alt teisigi kuid need mainitud peaks eriti hästi hakkama saama ning nende hulgas on mitmeid kauneid liike.
Liigne muretsemine ja rabistamine on alguses üsna tavaline ning tekitab tihti probleeme seal kus neid polnudki. Rahu ja kannatlik meel on akvaristi puhul kasuks.

Mullast nii palju, et müüdi kirjadega pakis. valge, rohelise ja mustaga, kahjuks enam pakendit pole, et saaks nimetust vaadata. siiski akva jaoks mõeldud kruusa alla, ei olnud kühvliga kuskilt suurest kotist.
Kui miskit probleemiks siis ikka üritan siin targematelt ennem nõu küsida kui tegutseda ja sellest olen ka aru saanud, et akvaga tuleb pikka kannatust vaurda.
Oma muutustest ja toimingutest hoian ka teidki kursis, siis kindel ,et kõik õigesti saab.

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

Veel. Algselt oli Sul NO3 näit suht kõrge, tekib kahtlus, ega Sa äkki kaladele liialt palju süüa anna. Paras oleks kord päevas niipalju kui paari-kolme minutiga ära süüakse.
Testidest aeg-ajalt võiks tsekata NO3 näitu - kui toiduga on liiale mindud ja/või veevahetusi on liiga vähe tehtud siis kipub NO3 näit kõrgeks minema. Üle 30 ppm on liiast, siis vaja korrigeerida veevahetusi. NO3 näidu järgi saabki kontrollida kui tihti peaks minimaalselt tegema veevahetusi. Kui teha tihedamini siis see pole iseenesest halb, rohkem kui kord nädalas (probleemide korral isegi 2 korda nädalas ) pole siiski mõistlik. Paljud kardavad suuremaid veevahetusi - kui veevahetusi tehakse iganädalaselt ja kloorieemaldajat kasutades, siis ka sellest pole probleemi, isegi 70% veevahetuse korral (väidetakse et bakterid saavad kannatada - kloori sisaldava vee korral pigem saavad bakterid kannatada kui teha 20% veevahetus ilma kloorieemaldajata, kui 70% veevahetuse korral kloorieemaldajaga). Küll tuleb suuremat veevahetust karta siis kui veevahetuste intervall on suur. Kui Sul taimed kosuvad ja akvas pole liialt kalu siis võib veevahetuse vajalik intervall venida kuudepikkuseks, ehkki loomulikult võib ka iga nädal vahetada. Üsna lihtne ja turvaline ongi vahetada iga nädal 20%, siis pole ka testimiseks niiväga vajadust.

Ülesöötmist pole. Minutiga süüakse kogu toit ära ja kui miskit põhja ikkagi vajub siis ants ja botia kohe panevad nahka. skalaarid üritavad kogu aeg põhjakoristajate tabletid ka ära süüa, isegi antsul tõmmatakse see suust ära.
Vetikast nii palju, et täna õhtuks on enamus lehtedelt kadunud, natukene kergelt on veel aga ants nohistab seal rõõmsalt. eks kogu selle vetika eemaldamiseks kulub veel mõni päev.
Valgustuse kohta tahtsin küsida, et kui võimsad lambid ja millised ma peaks üldse ostma oma 126l-sesse akvasse? kas on mingeid erilisi vaja ja kas on ka mingi kindla firma omad paremad(sobilikumad just akvasse)? olen huvitatud ikkagi taimede kasvatamisest ka. Praegult ikka väga ilusaid taimi saadaval.
Veevahetust üritan teha iganädalaselt, ehk siis saab ka nüüd selle vee ja hägu kontrolli alla. Hetkel tundub, et vetikaga oleme enam vähem hakkama saanud juba, saime vist suht kohe alguses jaole sellele, et polnud veel hulluks läinud.
Hakkasin ka akva kohta päevikut kodus pidama, et mis päeval veevahetus, millal filtri loputamine , millised veenäidud. siis hea võrrelda ja vaadata.

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts

Olen valgustuse osas ühel meelel Tom Barriga, kes on valgustuse kohta välja käinud järgnevad numbrid.
CO2 kasutajatele:
parim 2 w/gal ( ca 0,5 w/l)
parem, 2-3w gal (ca 0,5 - 0,8 w/l )
hea 1.5 w/gal ja 3-4 w/gal ( ca 0,4 w/l ja 0,8 -1 w/l)
ogar: 5-8w/gal ( ca 1,3 - 2 w/l)

Ilma CO2-ta:
parim 1.5-2w/gal ( ca 0,4 - 0,5 w/l)
parem 1-1.5w/gal ( ca 0,2 - 0,4 w/l)
hea: 2-2.5w/gal (ca 0,5 - 0,7 w/l)
ogar: 3w/gal (ca 0,8 w/l)
Omalt poolt lisaks et väiksemate akvade korral see loogika päris hästi ei toimi, väikesed akvad vajavad rohkem valgust. Selge on ka see et tegelikult loeb see kui palju valgust taimedeni jõuab, nii et on tähtis kas kasutatakse reflektoreid, akva kuju loeb jpms. Kahjuks on aga valgustuse mõõteriistad üsna kallid, sestap selline ligikaudne hindamine.
Kas spetstorude kasutamisel on point või mitte, on tegelikult ebaselge. Paistab et taimede kasvu jaoks polegi väga suurt vahet, nii üllatav kui see ka pole. Ma pole selles veel 100% veendunud, kuid paistab et katsed kinnitavad seda. Küll aga sõltub kindlasti torude spektrist see, mismoodi akva välja näeb - vt. ntx saurama lehte. Samas kui ostad spetstorud mitte kalapoest, vaid Silmanist, Effexist või Megaluumenist, siis on ka spetstorude hind nii mõistlik et miks mitte neid pruukida. Enda viimase aja positiivseim kogemus on Silmanist (Megaluumenis tekkis tunne et nad väga ei viitsi jamada mingi paari toru sooviva pisikundega, aga ehk oli see minu viga või müügimehe paha päev). Silmanis piisab kui ütled et tahad akvaariumi jaoks torusid, täpsustad millise võimsusega ja kas T5 või T8 ja ongi olemas. Effexis on spetstorude valikuga viimasel ajal nagu pisut kehvasti. Võimsusest sõltub pikkus, nii et kui 18 W on sobiva pikkusega siis kõige lihtsam on võtta sama võimsusega. T5 on uuemad, peenemad, efektiivsemad kui T8. Kui torusid juurde tahad panna siis sinna on vaja juurde ka sobiv ballast leida, kui tahad ise pusimist vältida siis akvarist renxx ilmselt aitab (tasu eest).

Tänased veenäidud ennem veevahetust:

Cl2-0
Ph-7,6
Kh-10
Gh-16
NO2-0
NO3-0
Pean Teid siin tänama kuna olite oma nõuannetega suureks abiks mulle.
Tundub, et olen saanud selle valge hägu ära ja ka vetikast saime ilusti lahti. Antud hetkel on akvas vesi kristallselge , taimed kasvavad ilusti ja kalad on rõõmsad. Isegi see kes mul ühe taime lehti sõi on ka lehtede närimise ära lõpetanud. tundub,et iganädalane 20% veevahetus aitas vee korda saada ja sellest reeglist pean ka nüüd hoolega kinni pidada. Lisan veel seda, et igaks juhuks sai ka väike mingist tundmatust materjalist koobas veest välja võetud, et oleks kõrvaldatud kõik kahtlased asjad akvast. ja pärast seda kõike on vesi ilus. pean tunnistama ,et akva puhul tuleb tõesti pikka kannatust varuda.

_________________
126l akvaarium. 3 skalaari, 2 põhjakoristajat, 3 pisikest kelle nime ei tea.
Akva käivitatud 2011. märts