Rein, selge pilt - ma mõtlesin oma mätta otsast, et asendamisele kuulub eelkõige äraauranud vesi.
Ja sellest kontekstist ei ole destileeritud vee lisamine midagi ülemõistuse kallist.
Aga kui teil veekoguste tsirkulatsioon tõesti nii suur ja intensiiivne on, siis võib tõesti rahakotile hakata.
Samas ma ei kujuta ette, mis vett ja milliste õudsete näitajatega teil (mitmuses) kraanist tuleb,
mille tõttu teil seda vett nii meeleheitlikult ja alternatiivideta pöördosmoosiga vaja töödelda on.
Mul on Laagris (Põhja-Eesti, paekivi) vesi puurkaevust ja võib öelda, et paekivi teeb asja karedaks,
aga keetmine annab selle koha pealt täiesti mugavalt rahuldava ja majanduslikult mõistliku tulemuse.
Et siis suures koguses vett vahetades tagab osaline vee keetmine piisava pehmuse KH arvelt ja äraauranud
vett asendan destilleeritud veega, mis tagab põhimõtteliselt ajas mitte kasvava kareduse näidu.
Muidugi ööpäeva siseselt toimub teatav tasakaalu nihkumine.
Kui kellelgi tekkis küsimus, et kuidas ma väldin suurtes kogustes vee vahetamist, siis mul on
tihe taimede mets, mida ma paar korda nädalas rohin ja mul pole vaja N ja P ühendeid veest eemaldada.
Kuigi N ja P kontsentratsioon on tegelikult vees selline, et teoreetiliselt võiks vetikas möllata, siis lõpuks
ometi peale pikki eksirännakuid on mul tehisvalgustus õige ja vetikas ei võta juba paar aastat võimust.
See on aga juba veidi teemast mööda.
tv, raskemetallidega on nii, et see mida Sa nende allikana kirjeldasid, on väga võimalik,
aga tegelikud kontsentratsioonid tuleb siiski igal konkreetsel juhul tõestada ja määrata objektiivne "ravi".
Kunagi, kui ma mõne aasta eest Tallinna Veele teabenõude esitasin, siis see vastus mida ma sain,
ei olnud akvaristika seisukohast küll ammendav ja näidud oli selle kohta, mis nad torusse sisse lasid,
mitte aga selle kohta, mida ma eeldatavalt torust välja lasin...
Igasuguse vette lisatavate metalle siduvate ainetega on see jama, et need seovad metalle teadmatus hulgas.
Keegi ei suuda nii täpselt doseerida, et kasulik osa alles jätta ja liigne isoleerida.
Ja koduste vahenditega pole võimalik kontsentratsioone ka piisava täpsusega määrata.
Need preparaadid on rohkem mõeldud hädaabilahendusena, kui igapäevaselt kasutatav hüvena.
Näiteks peale Cu sisaldavate ravimpreparaatide kasutamist.
Soovitatud kirjandiuse kohta seda, et Diana Walstad'i "Ecology of the Planted Aquarium" on mul täitsa olemas,
aga mida ma öelda tahan, on siis see, et seda raamatut tuleb ikka teatavate reservatsioonidega lugeda.
Kõiki selseid resoluutseid väiteid ei saa absoluutse tõena võtta: a'la, et otsene päikesevalgus on
kasulik ja lausa vääramatult vajalik, või et taimed tuleb eelistatavalt pottidesse istutada.
Seal on väga palju tarka teadust ja alternatiivset lähenemist, aga see on liiga
meelevaldselt kontekstist välja rebitud ja võib kohati ka ohtlikult vale mulje jätta.
Reaktsioonivõrrandeid küsisin selle pärast, et nende põhjal otsustada, mis aspektidest lähtuvalt
te nii teete, nagu te teete, aga mitte selle pärast, et ise midagi hetkel veel ei teaks ega jagaks.
Et siis huvitas, mis asjaolusid just teie oluliseks ja prevalveerivaks peate ja veidi ka selle pärast
,
et veenduda teie tegevuse teadlikkuses ja eesmärgipärasuses ning välistada umbropsu lahmimine/katsetamine.