foorum.akvarist.ee

leili võtsin ma eile õhtul saunas
aga jah, mõlema testi puhul on jah tegemist °dKH, mis mul jäi eelnevalt mainimata, kuid siiski jääb üles küsimus, et kuis saab see vahe nii karjuvalt suur olla? nii võib ju oma kalad/taimed ära tappa kui lähtuda ainult ühest testist.. konkreetselt räägin hetkel co2 arvutamisest pH ja KH abil

vahe saab olla nii karjuvalt suur sellepärast, et testimismeetodid on erinevad. ribatesti puhul sa leotad seda riba vees ja loed siis värvikaardi järgi näidu järgi ehk test on üles ehitatud nii, et vees olevad negatiivsed OH ioonid reageerivad ühega mitmest reagendist, mis on kantud testiriba KH näidu kohale. värvimuutus näitab kätte vahemiku, kuhu näit mahub, kuid täpseks määramiseks ei saa lihtsalt kokkupuudet indikaatoriga kasutada.

tilgatesti puhul kasutatakse nn. väljatiitrimist ehk siis iga tilk reagenti reageerib ioone siduvalt ja tilgutamist jätkatakse niikaua, kuni negatiivsed ioonid on otsas ja on saavutatud lõpp-punkt. 1 tilk = 1 kraad nulli poole. siin on eksida niipalju, et tilga suurus võib varieeruda.

mis puutub kalade tapmisse co2 läbi, siis ka ribatestide tootja märgib pakendil, et juhul, kui mõnda näitu on vajadus korrigeerida, siis enne tuleb täpsemate tulemuste saamiseks kasutada üksikteste.

Maria,
oled sa kindel, et ribatest mõõdab ainult OH- ioone? Ma olen tihti mõelnud, et mis nipiga nad seda ikkagi teevad.

Et asjasse selgust tuua, peaks teadma, kuidas need testid töötavad.
Titreerimisega KH test, mida poodides müüakse, ei mõõda tegelikult sugugi mitte seda, mida ta nime järgi peaks mõõtma (KH = saksa k. Karbonathärte, ingl. k Carbonate hardness) olenemata sellest, mis testi karbil ja juhendis kirjas on. Selle asemel mõõdetakse vee vastupanuvõimet pH langusele happe lisamise korral. Seda suurust nimetatakse ingl. alkalinity, eesti keeles vist toorlaenuna alkaliniteet, olen kohanud ka vastet leeliselisus.
Test töötab nii, et testitavale veele lisatakse pH indikaatorit, mis kindla pH väärtuse puhul värvi muudab ja hakatakse tilkhaaval lisama lahjendatud tugevat hapet. Tugev hape on siis selline, mille molekulid vees lagunevad täielikult ioonideks, näit., sool- või väävelhape. Teades indikaatori värvi muutumise punkti jõudmiseks vajalikku lisatud happe kontsentratsiooni ja kogust saab välja arvutada alkaliniteedi arvulise väärtuse.
Mõningate testide puhul, kus enne indikaatorit lisatakse testitavale veele veel mingit lahust, on tegemist alusega, millega viiakse pH alguses kunstlikult üles kõrgemale, kui indikaatori värvuse muutuse punkt. Tavaliselt kasutatakse kas fenoolftaleiini pH=8,3 (värvus muutub sinisest punaseks) või metüüloranži pH=4,5 (sinakasrohelisest oranžiks). Mõnikord ka mitme erineva indikaatori segu, mis annab kombineerituna teravama värvimuutuse väikeses pH vahemikus.
Fenoolftaleiiniga saab mõõta OH- ja CO3-- ioonide olemasolu.
OH- + H+ --> H2O
CO3-- + H+ --> HCO3-
pH 8,3 juures on praktiliselt kõik CO3-- konverteeritud HCO3- ioonideks. Seetõttu nimetataksegi selliselt mõõdetud suurust PA-ks (Phenolphtalein Alkalinity).
Metüüloranži ekvivalentspunktini pH=4,5 jõudmisel on praktiliselt kõik HCO3- ioonid muutunud veeks ja süsihappegaasiks
HCO3– + H+ --> CO2 + H2O <--> H2CO3
Kuna siia jõudmiseks tuli ületada eelnevalt PA vastupanu, siis nimetataksegi metüüloranžiga mõõdetud alkaliniteeti kogualkaliniteediks (Total Alkalinity), eeldusel, et tegemist on loodusliku mageda veega, kus need kolm komponenti (OH-, CO3-- ja HCO3-) on põhilised alkaliniteedi allikad.
Kokkuvõttes võib nentida, et teatud mööndustega võib nn. KH testiga mõõta ka KH-d . Seda siiski ainult juhul, kui kogu alkaliniteet on pärit ainult CO3-- ja/või HCO3- ioonidest.

Kuidas töötab ribatest, seda ma kahjuks ei tea, aga tahaks teada küll. Pole neid ka kunagi kasutanud. Mingi vihje võiks saada, kui teaks, millised värvid seal ribal tekivad. Kui nad tõesti reageerivad ainult OH- ioonidele, nagu Maria väidab, siis on asi selge, et suurem osa jääb lihtsalt mõõtmata. Või siis kasutatakse fenoolftaleiini, millega jääb HCO3- os mõõtmata.
Kindlasti ei ole ka tootjad nõus seda avaldama, sest tegemist on nende seisukohalt ärisaladusega. Sarnastele küsimustele olen ma tootjatelt alati sellise vastuse saanud.

hei albert, ma tegelikult salamisi lootsingi, et sa ehk loed seda ja seletad lahti.
ei ole 100% kindel, võimalik täiesti, et tegu on fenoolftaleiiniga aga kuna jbli pakendil on KH värvitabel toodud üsna väikeste vahedega (vist oli < 3, 4, 7 ja sealt edasi), siis loogiline mõistus ütleb, et ainult fenoolftaleiini nii väikestele vahedele reageerimiseks kasutada ei saa. värvide osas jään ka vastuse võlgu, sest ma pole ise kunagi ribateste kasutanud.

enam-vähem ammendav vastus, tänan.