foorum.akvarist.ee

No vahepeal satub jah küsimusi ka valede teemade alla aga adminnid ehk kustutavad ära,kui see kedagi segab. Ex ma vast seepärast küsin,et tunnen ennast vanade tegijate kõrval üsna lollina ja enne tahaks enda akva korda saada.
Aga kaupluseni läheb veel muidugi aega,enne tahan asja ise selgeks saada.Tore oleks kui leiaksid ka kellegi kompanjoni,keda saab usaldada,kuna üksi on sellist asja vist üsna raske teha.See elu ole mul laiahaardeline jah,kui ma Tartu ja Tallinna vahet pidevalt pendeldan.

Silver, mina tegelen SLK's aktiivselt langevarjuhüpetega juba mitu aastat. Tule aga Nurmsi lennuväljale. Meil ongi klubis akvariste vajaka

_________________
100 l: Mollid, gupyd, mõõksabad, Ancistrused, Corydorased
112 l: Kuldkalad, Heteropneustes fossilised
440 l: Oscar, Pterygoplichthys gibbicepsed, Jack Dempseyd, Ancistrused

oskab keegi öelda , millised NO2 , NO2 GH KH pH näidud on head , kui akvaariumis on guppidd, antsud , corid ja krevett `
Endal olid :
NO3- 25
NO2- 0,5
GH- 21
KH- 20 - vat kuidas seda alla saab ja mida see näitab ?
pH- 8

Vesi on väga kare aga kipub mürgiseks minema.
Miks sul NO2 on 0,5. Kas oled värskelt teinud akva, asustad üle või ei toimi bio filtratsioon, see ei tohiks olla miskit muud kui suur paks ümmargune null.
Kui suurt taimekasvatusega ei tegele siis peaks ka NO3 kõvasti madalm olema.
Mõtle järgi kudias hooldad, teed veevahetusi ja siis mõtle kas see on piisav?

Karedusega ehk saavad nad hakkama, kuid siiski ega sul seal teokarpe või muid merekarpe ei ole akvas vedelemas ? kui on siis tead juba kust see karedus pärit on.

_________________
125L vett ja väike troopika.

tartus on KH 20 üsna keskmine tulemus. KH on karbonaatkaredus ja näitab vette lahustunud karbonaatide (peam. Ca ja Mg-karbonaatide) hulka vees. nt. veekeetjasse ladestunud katlakivi on Ca-karbonaat. KH-l ei ole kindlat normväärtust, see sõltub akvaariumis peetavatest kaladest. on nt. kalu, kes armastavad väga pehmet vett (neoonid, KH 3-6 kraadi), on kalu, kes armastavad väga karedat vett (mõned aafrika cichliidid, KH 16-20 kraadi). KH-d saab alandada ainult pehme veega lahjendades või ostes oma veevärgile vahele spetsiaalse filtri või muretsedes RO aparaadi. vähesel määral mõjub KH alandajana ka nt. turbaekstrakt, CO2 või mõni muu happeline veelisand, kuna KH on seotud läbi puhverdusvõime pH-ga.

GH on üldkaredus, milles sisaldub karbonaatkaredus ja mittekarbonaatne karedus.

pH 8 on sellise kareduse juures normaalne.

NO2 on üle normi, normaalne on 0, nagu eespool öeldi. NO2 sisaldus vees näitab seda, et bakterkultuur, kes seda kaladele ohtlikku ühendit vähemohtlikuks NO3-ks ümber töötleb ei ole veel välja arenenud või on maha tapetud (nt. täielike veevahetustega).

NO3 on üle normi, norm on kuni 20mg/L taimekasvatajatel, väheste taimedega akvaariumis võiks püsida 10mg/l või alla selle. NO3 näitab saasteainete konsentratsiooni vees ehk teisisõnu seda, kui palju kalakakat sa oled jätnud välja rookimata. NO3 hoiab kontrolli all korrapäraste osaliste veevahetustega, mis toimuvad vähemalt kord nädalas. samuti ei maksa kalu üle toita, ka toidujäägid tõstavad NO3 taset.

vast sai nüüd puust ja punaseks. aga tore, et algajana oled endale testid muretsenud - teised võtke eeskujuks.

nohh tegelikult vahetasingi ennem just vett .. tähendab lisasin .. koristan täna akvaariumi ära, ja siis kui homme teen testid , kas siis on näha õigeid tulemusi ? ma mõtlen et kui eile valasin vett jurde ja kohe natukese aja pärast vaatasin teste et siis oli veel see vesi piisavalt segunemata vms ?

Suur tänu Mariale "puust ja punaseks" eest. Mul tekkisisd aga hopis sellised küsimused: kuidas aru saada, et mõni nendest näitudest paigast ära on? Millised on nende kõrvalekallete tagajärjed? Kas näidud peaksid ainult näitude pärast normis olema või on neil mingi sügavam tähendus ka? Kui kalad elavad ja kõik näib toimivat, kas siis on ka mõtet nende näitude pärast muretseda?

_________________
120l Juwel

oleneb sellest, millistes näitudes on normist kõrvalekalle.

pH puhul, kui on liiga happeline või liiga aluseline keskkond, siis kahjustub kalade keha kattev limakiht ja see ajab neid hirmsat moodi sügelema. tagajärjeks on see, et võid märgata, et kalad nühivad ennast vastu akvaariumis olevaid esemeid või tõmblevad ja uimed on kokku kleepunud. seda juhul, kui pH muutus normist kõrvale on toimunud aeglaselt. kui pH muutub järsult ja väga suures ulatuses, siis tagajärjeks on kalade surm, kuna lõpuseliistakud kleepuvad kokku ja kala ei suuda enam veest hapnikku omastada. seda juhtub enamasti siis, kui taimedele gaasikambrit teha (CO2 üledoos, eriti DIY balloonidega ja väga eriti ilma eelneva testimiseta).

GH ja KH puhul peaks inimene teadma, millised on tema kraanivee parameetrid enne, kui ta üldse endale kalad akvaariumisse hangib, sest lihtsam on valida kalad vee järgi, kui hakata vett kalade järgi pidevalt muutma ja keemiaga töötlema. muidu ongi nii, et tartu KH 20-kraadises vees elav neooniparv kahaneb kuust-kuusse järjest väiksemaks. teatud piires kalad kohanevad ka karedama või pehmema veega, seetõttu alati ei pruugi üldse midagi juhtuda. KH ja GH on olulised näitajad siis, kui üritatakse kalu paljundada, seda jälgivad ka taimekasvatajad, kuna KH ja pH suhtest oleneb vette lahustunud CO2 hulk, mis on taimekasvuks vajalik.

NO2 - üle kriitilise taseme tõustes tagajärjeks kalade surm
NO3 - pidevas saastatud akvaariumis elades väheneb kalade vastupanuvõime haigustekitajatele. mingi ajani võib kõik olla tipp-topp ja siis lööb välja haiguspuhangu. erinevad kalad taluvad NO3 konsentratsiooni erinevalt. beaufortiad nt. viskavad 50mg/l pealt lusika nurka. astronotuste akvaariumis olen testinud rekordi 250mg/l - need kalad olid ELUS! ja ei teinud teist nägugi.
PO4 - üle normväärtuse kaladele toksiline, põhjustab ka vetikate vohamist.
Cu - ohtlik selgrootutele (teod, krevetid jms.)

mõni teine kord ehk jätkan ...

Veel suuremad tänud Mariale! Ootan huviga järge. Selle sissekande võiks kuidagi esile tõsta, nagu põhitõed või niimoodi.
Kas kõik need parameetrid tulevad meile kraanist, või on mõned ka ainult akvaariumi mikrokliima mõjutada? Ma mõtlen, et milliseid teste oleks mõtet kraaniveega teha ja milliseid mitte.

_________________
120l Juwel

Ei hakanud uut teemat tekitama

Aga jutu jätkuks küsiks, et kumba testi ma nüüd peaks usaldama kui JBL 5in1 näitab mulle KH kohapealt 3°dH ja Sera KH-test (tilgad) väidab mulle et on 11°dH?

Ei ole kah nii rikas, et iga tootja testid endale ära varuda ning vaadata, mis saab

üksiktest on alati täpsem.

no täpsem küll aga et see vahe nüüd nii räigelt suur on?

Ma arvan, et mõõteviga.
Loe testi juhendit tähelepanelikult ja tee täpselt selle järgi test uuesti.
Kindlasti pööra ka tähelepanu sellele, mis mõte on konkreetsete testide mõõtühikute taga.
Erinevates riikides on veekareduse kraadidel kui mõõtühikutel erinev sisu ja tähendus.

eh wtf?

kui ta on ikkagi mõlema puhul °dH siis on see deutsche härte ja rohkem tõlgendamisviise ma ei näe..

Eks ole?
Aga kui ei ole mõlemal testi pakil konkreetselt nii kirjas (Sera testi mul pole, ei saa kontrollida),
siis jääb ju teoreetiline võimalus, et on arusaamatus mõõtühikutes. Nii et tähelepanu ikka juhtida võib?
Näiteks üks planeedile Mars marsuma pidanud mitme miljardi dollarine kulgur kukkus sodiks,
kuna osa vajalikke arvutusi olid tehtud tollides ja jalgades ja teine osa meetermõõdustikus,
ning arvutused pandi kokku eelnevalt ühtsesse mõõtühikute süsteemi teisendamata. Nii et ikka juhtub.

Ja kui päris täpne olla, siis karbonaatset karedust tuleks tähistada saksasüsteemis °dKH ja mitte °dH.
Ning arusaadavuse ja eristatavuse seisukohalt üldkaredust kindlasti vastavalt °dGH.
Lihtsalt °dH võib käia konteksti täpsustamata täiesti lõdvalt mõlema suuruse kohta.
Ehk siis igaks juhuks tuleks ka üle vaadata, kas mõlemad testid ja võetud näidud on ikka KH kohta.

Ehk siis mida ma öelda tahan, on see, et Sina küll täpsustasid siin °dH konteksti oma tekstis KH'na,
aga mul siinpool arvutit on võimatu teada, kas Sa lugesid seda testi pakki pealt või eeldad seda... aga ekslikult.
Seega kui Sina küsimuse esitad, siis mul Sulle vastates tuleb automaatselt eeldada,
et on ka täiesti võimalik, et Sa oled asjaoludest lihtsalt valesti aru saanud.
Sellise minupoolse käsitluse peale ei pea leili minema - et edasi mõelda, tuleb nimetatud asjaolud välistada.
Sest need asjaolud ei ole mitte ilmvõimatud ja Sina ei pea mitte eeldama, et Sa ise oled kõik õigesti teinud!