See on ka lahendus. Ent ma konsulteerisin nüüd ekspertidega sellel teemal, et kuidas vältida tiigi külmumist. Ja üldiselt skeem on selline:
Eestis on külmumissügavus kuni 120 cm. Kogu ürituse eesmärgiks oleks tuua külmumissügavus võimalikult maapinna lähedale, et maa enda soojust tiigis oleba substantsi vedelana hoidmiseks ära kasutada.
Teooria:
- Isoleerimise põhimõte on see, et tuleb takistada sooja väljumist, mitte külma sisse pääsemist.
- Külmumine toimub alati ülevalt alla'
- Maa ise on väga hea küttekeha ja isolatsioonimaterjal, kui pole läbi külmunud
Praktika:
- Keskmine talvine külmumissügavus Eestis on ca 50cm.
- Tiik tuleb katta kaanega, mis on hermeetiline ja ei lase veel soojust liiga palju ära anda. 100% soojuspidavust ei saa tekitada.
- Tiigi ümber tuleb panna isolatsiooni kiht (ca 200 mm paksune penoplast) HORISONTAALSELT, ühe kuni kahe plaadi laiuselt ca 30-40 cm sügavusele (võib ka madalamale, ent siis trambitakse isolatsioon lihtsalt puruks ja ta kaotab oma mõtte); Tegelikult, mida laiemalt, seda parem.
Nii. Mida me sellega saavutame. Seda, et 'külm ei pääse ligi' ülevalt alla, ehk siis külmumissügavus on toodud hästi maapinna lähedale. Isolatsiooni all on maapinna temperatuur ca +4 kraadi C, maapinna energiapotentsiaal on põhimõtteliselt piiramatu, ehk siis see hoiabki vee soojana.
Vot sedapsi. Sai postitus pandud ainult sellel põhjusel, et kui keegi otsib vastust sarnasele küsimusele, siis saab kasutada otsingut.
Enda tiigile mõtlesin hoopis teise skeemi välja, a see pole oluline. Antud postituses toodud skeemi ei saa kasutada, kuna mul on üks pagana puu seal tiigi kõrval juba miski 30 aastat kasvanud ja ei tahaks maha võtta teist. Samas kui sealt jätta isoleerimata, tekib nö. aken ja soe tõmbab sealt uttu.
Edu teile, tiigiehitajad, kui saate miski lahedaga hakkama, andke teada. Kuna omal sama asi lähemal ajal ees ootamas.