foorum.akvarist.ee

On tekkinud idee kasutada akva soojendamiseks küttekaablit
Käisin asjai uurimas internetipoodidest. Seal on lahendusele 2 lähenemisviisi - 12 (või 24) volti kaabel ja 220V kaabel. Ma ise eelistaks madalpinge oma rohkem, aga tundub, et eestis neid eriti saada pole (vähemalt Devi listist küll ei leidnud). Samas seal netipoes on madalpinge-kaablite valik suht piiratud ja võimsused väikesed...

On kellelgi mingeid kogemusi küttekaabliga akva soojendamisest?
Või kasutate klaasist pulka?

OK, ma tean, et see pulk on odavam, aga mida vähem kola mööda akva seinu vedeleb, seda parem ta välja näeb mumeelest. Ja temperatuuride erinevusest kõneldake kah mõnes kohas...

Variant oleks ka filtriga ühes tükis soojendus, mis tagab suht hea ja ühtlase t* kogu akvas, aga teisest küljest on all-in-one asjade puuduseks see, et kui nõrgem lüli järgi annab, siis on kogu ahel katki ja probleem suur

Mida arvate ??

hmmm...mina isiklikult jääks selle va pagana pulga juurde - hermeetilisi pulki ju võimalik uputada ja horisontaalis põhja lähedale panna - näha jääb ainult juhe. all-in-one tüüpi asju ei julgeks ma kellelegi soovitada,sest tõepoolest,kui üks asi läheb rikki on kõik rikkis

http://www.thekrib.com/Plants/Tech/ alt leiad hulga materjali asja kohta.
Olen endale ehitanud põhjakütte tavalise PVC kaabliga. Toiteks ostsin toroidtrafo RETi poest Kunderi tänaval (tõsi, hiljem avastasin et üle tee nurga taga on pisike elektritarvete pood kust oleks veelgi soodsamalt saanud, sealt sain muide väga hea digitaalse programmkella).
Miks toroidtrafo? See ei plärise, tekitab vähem elektromagnetvälju enda ümber, on suurema kasuteguriga ning kõigele lisaks Eestis on neid saada maailma hindadega võrreldes üsna soodsalt.
Kaabli juures pead arvestama et võimsus meetri kohta ei tuleks liiga suur. Kuivalt proovida kah ei maksa - isolatsioon võib kergesti maha voolata kui võimsus meetri kohta suht suur on. Kaabli isolatsioon ei tohi loomulikult olla mürgine.
Kuna ise olin ettevaatlik siis kasutasin üsna väikest W/m numbrit ja kaabli pikkus tuli üsna karm, keerasin kaabli edasi-tagasi matikujuliseks ning fikseerisin plastmassist "kinnituslipsudega" - õige nimi ei tule keelele. Pikad-paksud "lipsud" said raamiks ning pisematega omakorda kaabel raami külge. Kõigele sellele viskasin peale peene plastmassvõrgu et kaabli isolatsiooni kaitsta teravate kivikeste eest (kaablis oleva vasktraadi kokkupuude veega on teadagi ebasoovitav).

Ebameeldivatest külgedest.

Esiteks, kui midagi viltu läheb siis kaabli väljakoukimine on õudusunenägu.

Teiseks, juhtida seda kremplit on oodatust tülikam - madalpingeahelas on päris kopsakas vool mis eeldab toekat releed või türistori, ise reguleerin 220V ahela kaudu kuid siin on tubli impulsikene kargamas trafo induktiivsuse tõttu. Ise hankisin Kadrioru akvaariumitöökojast korraliku välise temperatuuriregulaatori - kuid see pole odav! Samas riist on korralik, nad on muide ainsad kes müüvad sinna juurde titaankorpusega soojendeid. 15 aastat oli vist garantii, tavaline küttepulk sureb kuuldavasti paari-kolme aastaga.

Kolmandaks, ehkki põhjapinnase mõõdukas soojendamine on ilmselt hea siis ainult põhjakütte kasutamisel võib see pinnas osutuda mõne pikkade juurtega taime jaoks liiga soojaks - kahtlustan et see on põhjuseks miks igal pool umbrohuna kasvava Vallisneeria mul kuidagi ei edene. Ise panin lisaks váikese küttepulga paralleelselt põhjaküttega - nii soojeneb põhi mõõdukamalt.
Võin kodus hiljem piiluda kui pikk mul kaabel täpselt oli jms.

Tänud Reinule hea materjali ja soovituste eest!

Ma ise olen vahepeal kah veidi lisateadmisi saanud. Juhtusin Devi firma lähedale Pärnu maanteel astusin sealt läbi. Pärast mõningaid arutelusid müügimehega jõudsime järeldusele, et kõige parem variant (DEVI küttekaablitest) akvasse on ühesooneline silikoon kaabel. Seda saab neilt tellida vastavalt oma soovile, ehk siis ise ette anda pikkus, pinge ja soovitud võimsus ning kusagil tehases pannake see siis kokku. Paramaatritest: võimsus kuni 40 W/m, t* max kuni 170 *C. Pikkus kuni 120 m.

Hinnakirja sain kah. Kõike siia ümber kirjutada ei viitsi - mõned read vast
1m - 306.-
2m - 342.-
5m - 531.-
7m - 649.-
10m - 826.-

Üleminekud küttekaablist tavajuhtmeks on isoleeritud tehases valatud kummimuhviga.

Lisaks sellele tuleb muidugi leida ka termostaat ja trafo (sest 220V ma akvasse ikka kuidagi lasta ei tahaks).

Kokkuvõttes, ega see odav lõbu ei tule. Tavajuhtmega saaks vast odavamalt hakkama.
Üks küsimus Reinule konstruktsiooni kohta: Trafot Sa tõenäoliselt akvasse ei pannud seega on Sul vist jämedamale juhtmele üle mindud vahemikus akva<->trafo. Aga kuidas sa üleminekud tegid? Jootsid kokku ja lasid termokahaneva rüüsi peale? Ma eeldan, et üleminekud peaksid jääma vee alla...


PS. Muide, 10 punkti Devi müügimehele, kes minu probleemi tõsiselt süvenes ja ka hea lahenduse leidis. Kui mingit küttekaablit kunagi tarvis peaks minema, siis ma sinna lähen küll esmajoones küsima/ostma!

No mul oli W/m selline et ka kuival läheb juhe vaid kergelt soojaks, pikkus selline et katab praktiliselt kogu akvaariumi põhja. Tänu sellele õnnestus ühendamise probleem lahendada triviaalselt - juhtmeotsad on toodud välja akvaariumi kõrvale seinale ühenduskarpi (väljatulevale kaablile tõmbasin kaitseks veel musta rüüsi peale). Algselt oli mõte tõesti kasutada jootmist ja termokahanevat rüüsi.
Spets küttekaabel on muidugi parem, kuid probleemiks kipub olema lisaks kopsakale hinnale liiga suur takistus madala pingega kasutamiseks. Dupla ( http://www.dupla.com ) on üks tuntumaid akvaariumi küttekaablite tegijaid, nende kaablitel tuleb ca 15 W/m 24 V juures.
See kaabel pole ju päris vees, pinnas pole just liiga hea soojusjuht - kui kaabel ei saa soojust ära antud võib ta päris kuumaks minna.
Tegelikult on nii et kui tahad kasutada toroidtrafot siis on mõistlik esmalt vaadata milliseid on saada - olen küll korra mähkinud kopsaka toroidtrafo kuid teist korda seda ette võtta ei tahaks. Tõenäoliselt leiad ca 12 V trafo (trafo on mõistlik võtta mõningase võimsusvaruga). Edasi, kui eeldada et kasutame mitte suuremat W/m kui seda teeb Dupla siis saad hõlpsasti vajalikku võimsust ning käepärast olevat pinget kasutades välja arvutada oma küttekaabli nõutava takistuse ning pikkuse.