jaantat kirjutas:
See peab ikka väga laisk inimene olema kelle need "rõngad" ummistuvad
http://www.eheim.com/en_GB/products/filter-media/mechanical/mechJuhin tähelepanu, et need rõngad on filtri mehaaniline osa seega teoreetiliselt sa ei saagi oodata märgatavat veeparameetrite muutust.
Sisuliselt on ka nendel "rõngastel" mingi bioloogiline osa ( nitrifeerivad bakterid elutsevad kõvadel pindadel) aga eeldavalt väiksem poorsematest materjalidest millele siin ülalpool viidatud
Ei ole vaja nägusid teha. Keraamilise makaroni toimepõhimõte on tõepoolest see, et bakterid kinnituvad kõvadele pindadele. Mida suurem on keraamilise makaroni poorsus (ehk mida rohkem on makaronil tillukesi tillukesi augukesi), seda rohkem mahub baktereid sinna pesitsema. Ummistumise all ma mõtlengi seda, et need väikesed augukesed on mehhaanilist mustust ja surnud bakterite jäänuseid täis, mitte, et ummistunud oleks makaroni sees olev suurem auk (selle funktsioon on see, et bakterid pääseksid ka makaroni keskelt makaroni seinas olevatesse pooridesse).
Makaronide puhul ongi kõige olulisem see, milline on kogu pinnalaotus, ehk kui palju on pinda koos kõigi mikroaugukeste sisepindade ja makaroni enda välispinnaga summaarselt kokku. JBL Sintomecil on efektiivset pinda kokku 1 liitri kohta näiteks 1200 ruutmeetrit (vt. JBL koduleht). Mida paksem on makaroni sein, seda rohkem poore seina mahub ja seda suurem on pinnalaotus. Kui poorid on umbes, siis efektiivsus langeb drastiliselt, sest bakteritel on võimalik kinnituda ainult makaroni välispinnale.
NB! Mida suuremad poorid, seda väiksem pinnalaotus! Sisuliselt võib näiteks tuua ringikujulise meekärje, mis mahub ämbrisse. Ämbri siseseina pinnalaotus on väiksem, kui meekärje kõigi augukeste pinnalaotuste summa. Näite mõte on 1 auk versus mitu.
Täpsustan veel ka seda, et biopallide mõte on tagada filtrimaterjalide vahel efektiivne veevool, et tagada ammoniaagiühendite ja nitriitide lagunemiseks vajalik hapniku juurdevool. Bakterkoloonia kinnitumiseks on makaron ikkagi märkimisväärselt parem materjal, kui biopall, mille pinnalaotus on sadades või isegi tuhandetes kordades väiksem.