Ehk siis:
kogu idu on ketis, keti toimimises.
Õhku saab vette rohkem, kui ajada näiteks filtri tagasijooksuga veepind lainetama, samuti õhupumbaga, ilma biofiltrita, wet-dry biofiltriga.
Küsimus on hoopis selles, kas lisaõhku on vaja?
selleks aga oleks vaja ilmselt O2-te mõõta ning teada ka muid parameetreid ning miks mitte ka seda, mis kalu ja kui palju panna tahetakse, kui suur on veepinna pindala jne.
Elik, lihtsalt niisama pole õhukompressoril mõtet, nagu ka co2 seadmel või misiganes muul fäänsil vidinal.
Ja filtris olevad - kui on bioloogiline filter - bakterid tarbivad õhku, mis mühiseb, jäta filter päevaks seisma ja ära bioloogilist osa veest välja võta ning saad surnud bakterid endale ilmselt, mis on siis mõnusalt mürgised.
Enamjaolt sestap elektrikatkestus minu arvates jama kokku keerabki, 12h ilma filtrita sellist jama ei keera, kui surnud bakter tagasi vette lasta.
... ohjah, viimast sai kunagi proovitud
Nn. wet-dry filtri iva peakski selles olema, et bioloogiline filter on wet-dry kambris, kus nad saavad hapnikku õhust, mitte veest.
On kellegil veel miskit pointi wet-dry kohta välja tuua?
Otsi
Postitatud: Esmaspäev Dets 29, 2008 05:59 
.
