foorum.akvarist.ee

Kui teistel kaasakvaristidel kah vähenõudlikud taimed standardakvas ei kasvaks, siis oleks tõenäoline valgustuse vähesus. (Plaanis on lisavalgustus ehitada sügisepoole). Ainus asi, mis veel pähe tuleb, et olen väga hoolas koristaja ning arvatavasti ka filtrit liiga tihedalt näppinud. Kui loen siin, et teised puhastavad korra 3-4 kuu tagant või isegi kaks korda aastas, siis mina küürin ikka tunduvalt tihedamini. Täna lisasin ka EasyCarbot. Vaatan, kas paari nädala jooksul mingeid muutusi toimub. Ning filtrit kah nii tihti ei puutu enam
Papagoid on alles suhteliselt väikesed, toidan neid kaks korda päevas.

Igati hea tegevusplaan

Paljud kirevahvenaliste kasvatajad istutavad taimed pottidesse, et kaitsta neid kalade poolt ülesjuurimise eest. Ise kasutan tavalisi õhukesest mustast plastikust umbes 8x8x8cm taimetopsikuid mille põhjas on augud. Tühja topsiku põhja aukude katteks panen paraja suurusega putukavõrgu tüki, seejärel substraat ja selle sisse taim, substraadi katan 5-10mm diam. kruusaga mis ei lase substraati lendu ja annab potile "raskuse". Peale võib tõmmata ka võrgu taime ülestuhnimise kaitseks. Substraadina olen kasutanud kohvimasinas "läbikeedetud" turvast, viimasel ajal ka kookoskiudu mille pH on neutraalne. Väetiseks võib potti panna väetise savikuuli. Olen vaetiselahuseid laiskusest ka nõelaga potti süstinud. Nii saab edukalt taimi kasvatada ja vajadusel ümber paigutada või ümber istutada. Ise katsetaks Echinodorus'tega.

Siin on päris hea ülevaade taimedest kirevahvenaliste akvaariumis:

http://www.fishforums.net/index.php?/topic/307547-plants-that-will-survive-in-a-cichlid-aquarium/

Kõigile eespool toodud taimedel ei tarvitse iga karedam vesi olla meelepärane. Osadel akvaristidel pole karedas vees taimede kasvatamisega mingeid probleeme, teistel aitab ainult vee pehmendamine taimi normaalselt kasvatada. Tundub, et ühe ja sama kareduse numbrilise näidu võib anda väga erinev aineline koosseis.

Ei hakanud uut teemat tegema, seega jätkan siin. Eelmise veevahetuse (25%-30%) tegin 11.mail. Täna (s.o 19. mai) oli plaanis vett vahetama hakata. Mõtlesin enne testid teha. Tulemused järgmised:
NO2-0
NO3<0,5
Ph-8
Fe-0
Kh-12 (kahjuks ei õnnestunud saarelt Gh testi saada, kuid keegi võiks mulle selgitada, millist karedust täpsemalt näitab Gh ning millist karedust Kh?

Akvaarium ikka 180l, valgus 2x30w (Jbl Solar Natur ja Jbl Solar Marin Day) + 24w LED 8h, filter Jbl CristalProfi e1501 greenline, väline soojendi, 25C. Kaladeks 3 papagoid ning üks Synodontis, taimedeks kardhein, pistia ning veel üks pinnataim ning Crinum Calamistratum, põhjapinnas Dennerle must kvarts-liiv, dekoratsioonideks kaks suurt kändu. Toidan kalu 2x päevas, üks dieedipäev nädalas. Lisan igapäevaselt 5ml EasyCarbot.

Tänaseks on näha, et taimed hakkavad vaikselt uusi õhujuuri ajama ning ei muutu enam pruuniks.
Kuna taimedel toitaineid kasvuks vähe ning NO2-0 ja NO3<0,5, siis tekkis mõte veevahetuse intervalli pikendada (nt. iga kahe nädala tagant)? Ainus probleem on põhjapinnase kattumine pruunika kihiga. Seega, kui jätkan veevahetustega kahe nädala tagant, kas siis on suurem oht vetikapuhangu tekkimiseks?

mina muretsesin selle pruuni kihi pärast akvasse prigaadi antse ja see aitas täiesti.põhi puhas ja kõik muu läigib lausa.

Või siis vaheta vett ainult nii palju, et põhja puhtaks saaksid. Muidugi tervet põhja ära sifooni, kuna muidu imed ka kasulikud bakterid kõik põhjast ära. Soovitaks 1/2 v 2/3 põhjast sifoonida.
Samas algul seda pruunvetikad ikka tuleb kuni akva on normaalselt sissetöötanud. Ühe akvaga läks mul 2 kuud, teisega 5 kuud enne kui stabiilseks sain.

Pruunvetika teke on seotud silikaatide hulgaga vees. Mis on lihtsaim moodus silikaatide väljasaamiseks akvast? Eks ikka veevahetus. Pruunvetikas on enamasti alustavatest akvadest läbi käinud, kuid on ka akvasid, kus neid pole nähtud. Neis akvades on kasutatud esimese kuu jooksul 50% veevahetusi iga kahe-kolme päeva tagant. Tugevam valgus aitab ka pruunvetikat vältida, samas pelgalt selle nimel valgustust lisada pole minu meelest mõistlik. Tõenäoliselt on ka mingid abivahendid silikaatide eemaldamiseks ning on olemas ka testid silikaatide hulga mõõtmiseks - pole kunagi nendega mässanud, veevahetus on palju lihtsam ning vesi pole nii kallis, et selle pealt kokku hoida tasuks.
Taimeakva vees, kuhu ei lisata väetist, pruugitakse mikrod taimede poolt poolt ära, juurde tuleb neid kalatoiduga. Veevahetus ühtlasi toob vähesel määral juurde mikrosid, nii et veevahetus toimib ühtlasi hästi leebe väetamisena.

_________________
http://akvarist.eu

JBL väidab, et just kraanivesi on allikas, kust silikaadid pärit on:

http://www.jbl.de/en/aquatics-freshwate ... -silicatex
http://www.jbl.de/?lang=en&mod=faquser& ... &searchq=1

Seega on kaks võimalust: kas just rohke veevahetus toob akvaariumisse pidevalt silikaate juurde või on probleem milleski muus.

Huvi pärast uurin, kuidas on õhustusega lood? Kas akvaariumis on õhupump või kuidas on paigaldatud filtri väljavool? Kas see liigutab veepinda korralikult või pigem tagasihoidlikult? Teinekord võib madal hapnikusisaldus vees põhjustada ka madalat NO3 taset ja kehva ammoniaagi ümbertöötlust (need kaks asja siis otseselt omavahel seotud), kuna selle eest kannavad hoolt aeroobsed bakterid. See on üks võimalus.

Ja tegu pole ilmselt enam käivitusjärgus akvaariumiga, kuna see on töös olnud vist umbes pool aastat?

Mõned pruunvetikasööjad on hea mõte, nagu keegi eespool mainis.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Akvaarium on käinud 8-9 kuud, ning päris alustav enam ei ole. Viimane nädal on filtri väljavoolu-otsik umbes 2cm allpool veepiiri. Varem oli otsik asetatud umbes 0,5cm alla veepiiri (veesolin oli kuulda). Hetkel liigub vesi ühtlaselt akva ühest servast teise (100cm). Kuid mõlemal juhul, on tulemus sama, et just esiklaasi juurest (põhjast) kipub nädala jooksul pruuni kihiga kattuma. Kaladel tundub kõik korras olevat. Päeval, kui valgustus ei põle, katan esiklaasi kinni (lõunapoolne tuba).

Hetkel on selline surnud ring. Kuna vee hägusus ei kadunud nelja esimese käivitamise kuu jooksul, siis soovituse peale hankisingi siinsetelt toredatelt akvaristidelt vähenõudlikke taimi, mis nö. "puhastaksid" vett liigsetest toitainetest. Kuid nüüd ei saa taimed tänu tüütule pruunvetikale kasvama hakata, vaid hoopis kärbuvad, sest juurte kaudu ei saa toitaineid . Vähemalt mulle tundub nii. Nüüdseks on hägusus kadunud. Pruunvetikas tekkis umbes kuu aega tagasi, enne seda kasvatasid Pistiad ilusti uusi taimi. Seega, kui kraanivees oleks silikaatide tase kõrge, siis oleks pidanud see juba varem tekkima?

Ilmselt on mõistlik osta test silikaatide mõõtmiseks ning testida ka kraanivesi. Kas see test näitab ka rooste olemasolu vees?

Kalu rohkem juurde ei sooviks, kuid ehk on mõni teoliik, kes rõõmuga pruunvetikat nosiks ?

JBL ütleb tegelikult, et "Mains water often contains levels of silicates which create problems with diatom algae." - ehk siis öeldakse, et kraanivesi sageli sisaldab liigselt silikaate, mitte et kraanivesi on alati silikaatide allikaks.

Silikaatide test on saadaval, nii et kas kraanivees on liigselt silikaate või mitte, on ju lihtsalt kontrollitav.

_________________
http://akvarist.eu

RK, kui teil juhtub kodus kaaliumnitraati olema (KNO3 on väetisena üks levinumaid nitraadi allikaid akvaristide hulgas), siis võib huvi pärast NO3 testi ära kalibreerida. Täpsemalt on kalibreerimisest siin juttu:

http://forum.practicalfishkeeping.co.uk/showthread.php?t=12822

Kui osutub tõeks, et NO3 on teil juba mõnda aega alla 1 mg/l olnud, siis kahtlustaks et midagi on lämmastikuringes väga valesti. Ka pruunvetikas viitab poolikule lämmastikuringele. Bakterikultuuride (nagu Denitrol) kasutamisel on mõistlik lõpetada kultuuri lisamine ehk järkjärgult ja pikema aja jooksul.

Pruunvetikas kaob ise kui tingimused muutuvad. Veevahetusi vähendada oleks ohtlik, pigem ikka 30% nädalas (või sagedamini vastavalt kalade käitumisele). Põhja ja filtri jätaks mõneks ajaks rahule. Ainult lahtise sademe sifooniks välja. Rohevetika ilmumine klaasidele näitaks olukorra paranemist, mis peaks väljenduma ka NO3 taseme tõusus.

Aga see on vaid üks arvamus.

Kaldun arvama sama, midagi on lämmastikuringluses valesti. Filter on muidu korralik, aga nii madal NO3 tase pole eriti normaalne. Lisaõhustus ongi seetõttu esimene mõte, mis pähe tuleb. Kui oma silmaga akvaariumi näeks, siis oskaks ilmselt kindlamini väita, et just selles on asi.

_________________
kpl " Kalake"
Rocca al Mare Kaubanduskeskus
http://kalake.ee
Kiireloomulistes küsimustes ja kauba laoseisu saamiseks helistage palun poodi telefonil 6659255.
Tellimisinfo ja kauba tarneaja päringud esitada e-posti teel irma@kalake.ee

Ehk oleks piltidest kasu abi saamiseks?

Vahetasin väljavooluotsiku flöödi vastu ning suunasin väljavoolu ülespoole, st, et vesi langeb umbes 1-2cm kaarena pinnale. Veidi on ka mulle näha, kuid taimed liiguvad veepinnal tunduvalt vähem ringi, kui kolmnurkse otsikuga. Vahetasin vett umbes 40% ja põhjast šifoonisin vaid lahtise sodi ning filtrit ei puutunud. Korjasin taas peotäie kärbunud taimi välja. Kardhein on küll veidi ilusamaks muutunud. Lisan EasyCarbot.

RK, kuidas teil akvaariumil läheb?