foorum.akvarist.ee

mis peaks akva põhjas olema, et sinna taimi panna, mis kihid naq vms

30l 9 gupit.

Tavaline ehitusliiv 2-6mm fraktsiooniga.....sobib ideaalselt. Kui rubla natuke üle on, siis võib zoopoest pütitäie sellist spetsiaalnahhaal liivaalust põhjaväetist osta ja selle kõigepealt põhja kallata ja siis liiv selga.

_________________
200L purk, 1 üüratu Jack Dempsey,2 Kribensist, miljon apple snaili, 5 ancut, 2 lahedat säga (Synodontis)
320L purk: 27 liiki taimi, 8 antsu, 1 garra, 1 tank ( Agamyxus), 2 kribensist, 2 hemichromis lifalilit+ lapsed, polypterus senegal, 6 botiat

30 Liitrisesse püti täis põhjaväetist ja siis veel kiva?
põhja paksus peab olema taimedele 5 cm.
alla seda turba moodi asja kala poest siis ja peale kive rohkem kui mulda,minuarust on nii.

_________________
126L barbuseid

kõige alla käis see võetis või liiv siis käis vist võrk ja siis kivid aga need väetised,liivad ja kivid peavad olema spetsiaalsed mitte mingid tavalised .
Aga muidugi võid sa ju kuskilt akvaariumi poest järgi küsida siis ikkagi kindlam

Äärmiselt terav tähelepanek,aga miks mul on tunne,et akvaariumi poest sulle ei müüdagi mingit suvalist väetist ja veel seda et..kivid ja liiv on üks ja seesama.lihtsalt ehitustarvete poes nimetatakse 2-4 mm kruusa ehitusliivaks.kui mingit erilist metsa kasvatada ei kavatse,siis pole ka turvas oluline,peaasi ,et põhja materjali on vähemalt 5 cm.

_________________
126L barbuseid

aga kust poodidest seda väetist saab? et naq aadressi, ise asun tln'a lähedal.

Tegelikult põhjapinnase tegemiseks on erinevaid võimalusi nii palju et sellest saaks kirjutada päris pika jutu. Samas eelmainitud 2-6 mm fraktsiooniga kruus ehitusmaterjalide poest (seal tuleb küsida kuivliiva) on enamikel juhtudel igati piisav ning ka rahakott rõõmustab selle üle.
Kuna mu eksperimentaalakvaarium on end igati tõestanud siis julgeks juba järgiproovitud variandina soovitada ka teistsugust segu - kõige alla panna kiht tavalist musta aia- või toalillemulda. See ei tohi olla mingite väetistega rikastatud vaid peab olema kõige lihtsam aiamuld - kott maksab mäletamist mööda vahemikus 30-50 krooni. Seda tuleks panna 2,5-3 cm paksune kiht, selle peale sama paks kiht seda eelmainitud 2-6 mm fraktsiooniga kruusa ehitusmaterjalide poest. Peenike liiv ega kiviklibu ei sobi, samuti ei tohi koos mullaga kasutada mingeid akvaariumipoes müüdavaid põhjasegusid. See on muide tõsine hoiatus, koos mullaga võivad need anda ootamatuid tulemusi - kodanikel on ntx toimunud akvaariumipoest ostetud põhjasegust rauaühendite kiire eraldumine vette. Kruusakihi paksus ei tohi olla alla 2 cm - tegin ise algul sellise vea ning selle tagajärjeks olid mudavulkaanid mis jätsid kogu akvale jõledad jäljed. Asi selles et mullas tekib käärimisprotsesse mille käigus eraldub gaase (looduslik CO2 aparaat ), need mullid võivad mulla paisata läbi õhukese kruusakihi. Sellise pinnase juures võib algul tekkida fosfaatide üleküllus mis võib halvemal juhul esile kutsuda BGA. Muldi on erinevaid ning sestap võib ka situatsioon olla erinev, igatahes mul läks nii ja olukorra kontrolli alla saamiseks lisasin isegi korra nitraate mille järel BGA kadus. Tegelikult käis sissetöötamine märksa valutumalt kui mu "high-tech" akvaariumil. Kui esimene kuu on üle elatud siis asi stabiliseerub, taimekasv on selline et võib tekitada kadedust väetistega mängijates. Peale eelmainitud korra pole ma rohkem väetisi lisanud, Nymphaea tetragona õitseb hullunult ja teisedki taimed kasvavad. Mingit vajadust väetistega mässamiseks pole.

Mul on akvas tavaline peenike järveliiv.
Ilusast puhtast järvest pange ja kilekotiga toodud,
kümneid kordi läbi pestud, et saaks hõljuvast ja muust
sellisest kraamist ja pudist-sodist lahti, siis korralikult praeahjus kuumutatud parajatel praetemperatuuridel ja akvasse pandud.
Taimed kasvavad hästi ja kaladel on ka hea meel, eriti
põhjakoristajatel, kes rõõmuga tuhnivad peenes põhjaliivas.
Koristamise-veevahetuse käigus ei ole liivakadu suurem kui
peenefraktsioonilise kruusa/ehitusliiva puhul. Mõni gramm läheb
ehk kuuga kaduma...

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Peene liivaga on nii ja naa. Paistab et soomlased armastavad seda kah kasutada ja kiidavad et toidujäägid ei vaju pinnasesse mistõttu pinnas püsib puhas, samuti püsivat sinna pandud väetis pinnases nii et taimejuured saavad kätte kuid vette vetikate toidulauale ei jõua. Ja tõesti liiv sobib hästi Corydorastele jt. põhjakaladele - ehk on see ka seletus miks soomlastele liiv põhjapinnasena meeldib, on ju seal põhjakalad populaarsed.
Rohkem levinud on siiski seisukoht et peene liiv ei sobi hästi põhiliseks pinnaseks sest aja jooksul ta vajub kokku ja tekib anaeroobne keskkond kus omakorda hakkab moodustuma toksilisi ühendeid, peale selle kokkuvajunud liivas on taimedel raske juuri ajada. Liiva regulaarne segamine küll väldib seda kuid ei meeldi hästi taimedele.
Küll on peene liiv väga hästi sobiv kasutamiseks koos küttekaabliga sest küttekaabel soojendab pinnast mistõttu seal tekib nõrk veevool mis omakorda hoiab ära toksiliste ainete moodustumise. Kuid ka siis ei kasutata paksu liivakihti (kuni 4 cm).

mul liivakiht on kõige paksemas kohas, kus taimed põhiliselt
istutatud on, ainult 4 cm, mujal max 2cm. Lisaks on kaootiliselt
sees väikeseid kive, õige pisut jämedamat liiva ja muid osakesi...
Aega-ajalt käin näpuga liiva suskimas ka õrnalt taimede vahelt.

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Reinu variant huvitab väga. Ainult kuidas taimede lisamisega on, kas muda üles ei keeruta ja kihid segamini ei lähe, kui mõnda taime ümber paigutada/lisada?

Jah, see on tõesti probleem, taimede lisamisega veel vähe kuid taime väljatirimisega on eriti hull - nagu ka paljude teiste põhjapinnastega (ntx savi baasil pinnaseseguga). Selles suhtes on muidugi kruus esimese akvaariumi jaoks vast parim valik, hea lihtne ja toimiv lahendus.
Ja nagu öeldud paar esimest nädalat toimub mullapinnase korral igasugu asju, hiljem aga olukord stabiliseerub.

Mul on hetkel neli erineva suurusega akvaariumi, milles kõigis erinev põhjakiht:
üks: all aiamuld, peal ehituspoe 2-6 mm fraktsiooniga liiv.
kaks: ainult ehituspoe 2-6 mm fraktsiooniga liiv.
kolm: all sinakas savi, peal 2-6 mm fr... .
neli: all aiamuld, peal jämedam liiv kohalikust mererannast.
Kokku on aluskihi paksus vähemalt 5 cm, eraldi mulla-liiva paksust ei ole mõõtnud, aga silma järgi tundub, et tiba vähem kui kolmandiku moodustab alumine kiht. On ette tulnud taimede istutamist ja eemaldamist- ettevaatlikult toimetades-sakutades saab küll.
Kui nüüd võrrelda taimekasvu aluspinnase järgi, siis kõige kehvem on see olnud akvaariumis, kus on põhjas ainult 2-6 mm fraktsiooniga ehitusliiv, teistes olukord võrdselt 4+ .

aga seda aiamulda siis lihtsalt kaevan kuskilt aiast? ja siis peale panen selle liiva...

_________________
ca 30l taimi.

Soovitavalt peaks see olema võimalikult puhas, nii et aiast pole mõistlik võtta - seal võib igasugu väetisi jms. olla hulgas. Kõige lihtsam on võtta aianduspoest kott aiamulda ning jälgida et see poleks mingite lisanditega. Polnud teab mis kallis ja võtsin suure koti, nüüd hea keldrist võtta kui vaja.