foorum.akvarist.ee

Omal oli selline kogemus:
Doseerisin väetisi 1,5 aastat EI meetodi väga tagasihoidlike arvestuslike koguste alusel ja järkjärgult olukord halvenes - taimed pärlendasid järjest vähem, kasv takerdus, nooremad lehed keerdusid ja kõverdusid. Kõik see toimus pika aja jooksul ja märkamatult. Arvasin et tegemist on mõne väetise puudujäägiga ja suurendasin veidi koguseid (eriti kaaliumi), kuid halvendas vaid olukorda. Ka kalad olid 3-4 päeva pärast WC'd stressimärkidega (vaatlen Otocinclus'i) ja krevetid peidus. Viimane piisk karikas oli kui Amano krevetid hakkasid surema.
Tegin 50% veevahetuse ja lõpetasin ajutiselt väetamise. Oli selge et midagi on väetamisega ja toitainete tegeliku omastamisega paigast ära.
Tegin 2x nädalas 30% veevahetused väetist lisamata ja olukord hakkas paranema. NO3 ei lisanud edaspidi kuna kraanivees juba 10-15ppm. PO4 lahust lisasin süstlaga ainult microsorumite ja anubiaste lähedale (lokaalne väetamine) ja Fe'd doseerisin edaspidi ainult 0,1ppm nädalas (arvestuskult mikroväetise Plantex csm+b lahusena). Asi läks veel paremaks ja uued lehed jälle ilusad. Olin pikka aega väetisi üle doseerinud.
Edasi katsetasin erinevate Co2 reaktoritega ja leidsin enamvähem CO2 ülempiiri millega krevetid veel veepinnale ei roni. Asi paranes veelgi.
Selleks et tugeva juurekavaga pinnasest toitaineid ammutavad taimed (minul nymphea lotus, suur crypt ja aponogeton), "särama" hakkaksid, pidin valmistama ise savi baasil väetisekuulid. Olen kasutanud erinevaid pinnasesse pistetavaid väetisekuule/tablette kuid head tulemust pole saanud. Omatehtud kuulid olid pikka vinnaga (2-3 nädalat ootamist enne kui mõju näha on) kuid toime/tulemus oli suurepärane. Üle 2 kuuli korraga ei tohtinud vaid panna, muidu hakkas vee keemiat mõjutama (väetised jõudsid ka vette). Suure juurekavaga taimede väetamine altpoolt on minu kogemuses vajalik, seejuures paistab savil pinnastrikastav toime olema (oletan et savi loob narmasjuurtele toitainetega parema kontakti)

Huvitav hüpotees, mis võib muidugi ka tõsi olla. Kuid kas teste ei teinud, oleks saanud ehk selgemaks kas see ikka oli just nii? Saan aru et kaaliumi testi saadavus on kehvapoolne (aga võimalik hankida), kuid NO3, PO4, Fe testid ju olemas.
See on teada asi et kui mingit komponenti on liiga palju või pole üldse siis see võib pärssida taimede poolt toitainete omastamist.

Ma ei tahtnud oma kogemuse põhjal üldistusi teha. Ei usu et seda kogemust saaks teistele sarnaste sümptomitega akvaariumitele otse üle kanda, mul on (väga) kare kraanivesi (13,5 - 18 DKH, sera KH test), mis mõjutab kaudselt süsiniku kättesaadavust ja toitainete omastamist. Seetõttu oli veevahetustel 2x nädalas ja väetamise lõpetamisel kahetine mõju - vähenes kindlasti ka vee karedus. Samas olen kareda vee tõttu kogu aeg suhteliselt korralikult vett vahetanud (1x nädalas 30%). Huvitaval kombel ei kannatanud enne väetamise lõpetamist mitte ainult suured taimed, ka väiksemad taimed (java fern, erinevad samblad, hygrophila polyspherma jms. ilmselgelt ei tundnud ennast hästi. Juurdekasv oli kammitsetud ja lotuse ning crypt'i noored lehed kooldusid/kõverdusid ega kasvanud teatud suurusest edasi. Hämmastav oli kiirus (2-3 nädalat) millega normaalne kasv taastus peale veevahetusi ja ajutist väetamise lõpetamist. Moondunud lehed tuli küll ära lõigata kuid uued juurdekasvud olid ilusad ja moonutamata. Selles kiiruses on mõtlemiskoht, arvan et asi polnud ainult vähenenud vee kareduses.
Kahtlustasin korra ka väetise kvaliteeti, kuid kuna korrigeeritud kogustega asi toimib juba pool aastat sama väetisega hästi, pole vast põhjust kahtlustada. Väetised on ostetud usa poest www.aquariumfertilizer.com/ kuivaine kujul ja doseerisin neid kuni probleemide kuhjumiseni umbes 150l veemahtu:
üle päeva:
KNO3 0,2 - 0,4g
K2SO4 0,4 - 0,6g
KH2PO4 0,1g
üle päeva:
Plantex CSM+b 0,08 - 0,15g

ja mõõdetud näidud olid probleemsel ajal vahemikus

pH 7.0 - 7,8 (JBL 6.0 - 7,8 pH test)
NO3 20 - 30ppm (väga harva 40ppm) (JBL test)
PO4 0,5 - 1ppm (harva kuni 2ppm) (sera test)
Fe 0,25 - 1ppm (sera test)
KH 13,5 - 18 DKH (sera test)

Hetkel on näidud:

pH 6,8 (tõstetud CO2'ga viimased 2 kuud)
NO3 20ppm
PO4 0,25ppm
Fe 0,25ppm
KH 16DKH

Seega näitude absoluutsuurustes ja muutuste liikumises erilisi kõrvalekaldeid ei ole. Samas ei kajasta need testid järelduste tegemiseks vee keemiat ammendavalt. Loomulikult katsetasin pea aasta erinevate toitainete osakaalu mõõdukat suurendamist/vähendamist kahtlustades mõne toitaine puudu või ülejääki (eriti kaaliumi ja raua/mikrode osas) , kuid pikas perspektiivis ükski variant paremuse suunas ei töötanud.

Loogiliselt polnud väetamise lõpetamises mingit loogikat aga praktikas asi toimis.

Nojah. EI toimimisel on eelduseks tugev valgustus, palju taimi, GH 3-5, KH 3-5, CO2 25-30 ppm. Kare vesi võib olla juba piisav põhjus asja uppilöömiseks, sellega taimed ei saa nii palju toitaineid kätte kui arvatud. Vähemalt albumi piltide järgi otsustades pole ka taimi just teabmis palju. 1 ppm (ammugi 2) rauda on ka EI järgi liiga suur number, samuti NO3 40. Kuidas Sul valgustusega ja CO2-ga lood on?

Kas keegi oskab arvata,et kas need Micromecid jms. võivad peale põhilise lämmastikuringluse kaasaaitamise vähendada makroväetistest ka PO4 vees või peamiselt siiski on oht kaotada NO3? Nimelt No3 seisab mul viimasel ajal enamvähem paigas 10 ringis aga PO kaob akvaariumist käbekiirelt. Kas taimed tõesti nii näljas või võib siin oma osa ka Micromecil ja biofiltratsioonil?

Valgustus on 0,9w/l, korralikud CFL pirnid 6500K + 50W osram 860 toru.
Pilt albumis vana, taimemassi vast piisab - kärbin 2 nädala tagant korraliku taldrikutäie välja. Panin albumi värske pildi.

24h tundi eraldi anumas seisnud akvavee pH on 7,7, tugevalt aereerides tõuseb 7,8 peale. Seega on vaja umbes 30ppm CO2 kontsentratsiooni saamiseks lisada CO2 niipalju et pH langeks 6,8 peale. Ka praktikas see toimib kuna 6,8pH juures veidi veel CO2 lisades tõusevad krevetid vee ülemistesse kihtidesse. KH/ph tabelid näitavad minu jaoks aiateibad (kuna akvas kännud). Probleemsel ajal pH 7,0 kandis ja CO2 jooksis ööpäevaringselt balloonist.

Kokku võttes kõige olulisem on see et mis see ka ei olnud, deformeeris see tugevalt erinevate taimede noored lehed ja pidurdas juurdekasvu. Noorte lehtede moondumine oli visuaalselt selgelt eristatav kuna mingis staadiumis noorel lehel jäi kasv (peale moondumise) ka seisma. Hygrophila Polysperma'l jäid noored võrsed tervikuna kängu ja lehed kõverdusid. Cryptocyrone balansae noore lehe servad kaardusid sisse,
Ebasoodsates tingimustes taimede kasv pidurdub, see olukord meenutas pigem haiguslikku seisundit.
Loodan et teemast väga mõõda ei pannud. Mulle tegi see olukord pikka aega tõsist muret ja miski ei näinud aitavat. Soovin edu!

EDIT: ei tahaks spekuleerida kuid sisimas kahtlustan mikroväetise ja kraanivee koostoimes mingit anomaliat (mõne mikroelemendi ülejääki /mürgitust mis takistas mõnes ainerühmas normaalset ainevahetust ja taime füsioloogilist talitust, mis omakorda ....... jne ). Olen veendunud et "midagi" oli palju, ja mitte puudu. Kui mitte absoluutväärtuses siis suhteliselt (so. suhtes ülejäänud "pildiga"). Veevahetused mõjutavad muidugi kaltsiumi bilanssi (tuues akvaariumi uut kaltsiumi), kuid kaltsiumi defitsiiti nii kareda veega ei oska kahtlustada. Seda enam, et pea 3-4 kuud piirdun taas 30% veevahetusega nädalas ja taimede kasv on normaalne.

Ei usu et filtri "majutusmeedia" + seal elav mikrofloora toitainete osas midagi oluliselt mõjutaks.

Kahjuks on vee keemias toimuv sedavõrd keeruline ja paljude tundmatutega et pole ka võimatu olukord kus "midagi" on palju aga samas ka puudu so. taimedele vahetult mitteomastataval kujul. Nii võivad veetestid tuvastada piisava nitraadi või fosfaadi taseme kuid anorgaanilisel ja taimedele lehtede kaudu vahetult kättesaadaval kujul neid vees napib ja ainult veemassiivist (ja mitte pinnasest) toitaineid ammutavad taimed ilmutavad "nälgimise" märke. Olen seda kogenud microsorumitega. Sama lugu on rauaga - rauda võib olla manustatud piisavalt, kuid teatud tingimustel see seotakse taimedele vahetult mitteomastatavale kujule. Väetistes on mikroelemendid küll enamasti kelaatidega "seotud" kuid enimkasutatud kelaadid EDTA ja vast ka HEDTA ei ole aluselises keskkonnas sidemes rauaga stabiilsed (mis ei käi teiste mikroelementide kohta). Eriti karedas kaltsiumirohkes vees. Nii võib juhtuda et hoolimata väetamisest ja piisava rauakoguse olemasolust kannatavad taimed siiski puudust.
Liebig'i seadus ütleb et saagikuse (biomassi) määrab taimele kõige vähem kättesaadava toitaine hulk. Ehk teisisõnu taime kasv ei ole määratletud taimele kõige kättesaadavamate toitainetega vaid kõige vähem kättesaadava, limiteeriva toitainega. Ja üks teine seadus (Blackman's law) ütleb, et kui toitaine kontsentratsiooni suurendades suureneb taime kasvukiirus, siis oli meil tegemist limiteeriva toitainega. Kui need seaduspärasused ka vee all kehtivad, on võimalik ehk katse-eksituse meetodil targemaks saada. Veetestid ja dogmad kõrvale jättes. Hetkel üritan hankida EDDHA-kelaaditud rauaväetist mis sobib paremini kareda veega, annan teada kui katsetades midagi selgub. (So. uurin võimalust et karedas vees võib EDTA-kelaadiga raud muutuda suures osas taimedele vahetult kättesaamatuks ja samas pidurdatud ainevahetuse tingimustes akkumuleeruda teised toitained toksilisele tasemele.)

Tundub, et kaltsiumi puudujääk on ikkagi võimalik, isegi kui ei ole väga pehme vesi näiteks Gh 2-3. Tegin oma kastis pikema veevahetuse (25% akva mahust ööpäevas, automaatne veevahetus) Vahetusvee Gh jätsin sama, mis enne kastis oli, Gh6.
Trassis on Gh 2,5 korda kõrgem. Veevahetus läheb läbi RO filtri + otse trassist.

Õiget eesmärki tegevusel ei olnud. PO4 tase oli kuidagi väga kõrge, mõtlesin selle kiiresti alla tuua ja veekeskkonnale väike reset teha, samal ajal EI arvestusega vee koostis normis hoida. Nädala päras taastasin tavalise veevahetuse 5% ööpäevas ehk 20L/24h 400L peale. Kastis oli veel üks vetikas, midagi BGA taolist, aga see ei reageerinud seni ühegi mõistliku pöördumise peale.

Tahtsin näha mis vetikaga juhtub ja kas midagi huvitavat veel välja koorub. Erinevaid keerdus lehti ja kasvus takerdunud taimi tekkis palju. Alguses ei olnudki head ideed. Gh6 on niisugune karedus, kus ei Ca ega Mg ei peaks vajaka jääma. Mõtlesin määrata Ca / Mg suhte, mis arvatakse optimaalse olevat 4/1 .

AS Pärnu Vesi andmete järgi on trassis Ca 52mg/L ja Mg 28mg/L Gh 14 Ilmselt on siis akvaariumis sama Ca/Mg 1,8/1 suhe. Kas küsimus lehtede deformeerumisest tuleb Ca vähesusest mingi teadmata faktori suhtes või on Ca/Mg suhe ise oluline ? Ma ei usu väga, et Ca/Mg suhe 4/1 vs 2/1 midagi erinevat põhjustab. Et seda suhet on võimalik lihtsalt mõõta ja õigeks ajada, proovisin, mis juhtub.

Üldiselt Gh = Ca + Mg Mõõtühikutega on natuke tegemist, sest sobiv Ca test (kasutasin Salifert Ca testi, mis töötab nii mere- kui magevees) mõõdab mg/L , Gh tilgatest aga CaCO3 ühikutes. Sellest aitab üle Ca/Mg kalkulaator :

http://linago.hotmail.ru/text/16m.htm

Tegin kaks Ca mõõtmist, üks trassivees, teine akvaariumis. Igaks juhuks, et tulemus väga vale ei saaks olla. Ca tase akvas oli 20mg/L ja Trassis 50mg/L. Gh erinevus kinnitab seda vahet, tähendab test töötab õigesti. Mõõtmiseks võtsin testis 4 korda suurema veekoguse ja tulemuse jagasin maha, muidu ei tule 20mg/L juures piisavat täpsust.

Ühesõnaga Salifert Ca test laseb normaalselt määrata 20mg/L Ca piisava täpsusega, see oli siis Gh 6 juures. Edasi võiks selle tulemuse toksida eespool viidatud kalkulatorisse ja näha Ca/Mg suhet oma akvas.

Ma ei julge öelda, kas sellest tulu tõuseb, aga kui 4/1 asemel on näiteks 2/1, võiks proovida seda muuta. Võib-olla mõjutab Ca/Mg suhe protsesse just madala Gh juures.

Ca või Mg lisamiseks ja mõõtühikutest arusaamiseks on siin head seletused: http://www.aquaticplantcentral.com/foru ... mgso4.html

Üks vee kareduse kalkulaator veel: http://www.lenntech.com/ro/water-hardness.htm


Mis edasi ? Sain teada, et Ca võiks vees rohkem olla. Ajasin Ca/Mg suhte nädala jooksul kuni 4/1(CaCl2 lisamine) ja taimed hakkasid normaalselt kasvama, lehtede deformatsioon kadus. Mingit järeldust on raske teha, sest kogu senine elu akvas on käinud trassivee mineraalide proportsioonis, lihtsalt RO vee lisamisega karedus 2,5 korda vähendatud. See võib tähendada, et Ca/Mg suhe mõjutab elu koos muude asjaoludega kokku sattudes.

Ma olen teadmata asjaolude koostoimet vaadelnud sel viisil, et kui on üldise teadmatuse hulgas mõned väärtused või proportsioonid, mille kohta ei ole otseselt midagi kahtlast märgitud, võiks neid järgida. See Ca/Mg on üks selline uus moment. Ilma põhjuseta ei oleks torkima hakanud. Vahel peab asju ringi pöörama ilma selge eesmärgita. Suur veevahetus tõi mingid seni nägemata asjaolud välja ja Ca lisamine aitas edasi.

Ma tegelikult ei saa aru, mispärast sama Ca tase enne suurt veevahetust piisav oli. Vee karedus Gh 6 on kastis kogu aeg sama olnud. Kaaliumi tase võis enne veevahetust kõrgem olla, aga mitte rohkem kui 20mg/L.

Vetikast sain ka lahti, aga mis seda põhjustas, ei oska öeda. Nagu alati, liiga palju sebimist väikese aja jooksul.

_________________
430L

Olen kunagi proovinud muuta kaltsiumi - magneesiumi suhet magneesiumi kasuks. Lisasin regulaarselt väga väikeses koguses mõrusoola ja sain nädala jooksul suurema valgusega kohtadesse staghorni laadse vetika - näppude vahel hõõrudes oli libe ja kujult meenutas miniatuurset hallikarohelist raagus puud. Omamoodi ilus vetikas oli. Tegin veevahetuse ja rohkem pole mõrusoola lisanud. Ka seda vetikat pole rohkem selles 180L kastis näinud. Muid kõrvalmõjusid selle lühikese ajaga ei täheldanud aga eksperimendiisu kadus ka ära.

Kaltsiumi pole seni proovinud lisada. Küll aga olen lisanud RO veele sellist toodet nagu Sera Mineral Salt, mida kasutavad euroopa krevetikasvatajad (kellele on oluline GH karedust tõstes mitte tõsta oluliselt KH karedust). Ta on siinmail kättesaadav ja normaalse hinna/kvaliteedi suhtega.

Lugesin hiljuti ühest huvitavast taimede elutegevuse aspektist - so. taimede, vetikate, bakterite hormonaalsest tegevusest. Maismaataimede kasvuregulaatoreid on paremini uuritud. Taimed kasutavad hormoone signaalina rakkudevahelises koostöös, samuti vastureaktsiooni juhtimisel väliskeskkonna muutustele ja mõjudele. Samuti võib ühe liigi kasvuregulaatoritel olla teisi liike pärssiv, allasuruv toime. Jutt on bioaktiivsetest ainetest mis esinevad ja toimivad väga väikestes kogustes/kontsentratsioonides.
Akvaariumiga seoses on sellest vähe juttu olnud, mõned huvitavad teemaarendused on olnud siin-seal foorumites veevahetustega seoses. Üks inglisekeelne artikkel aga väärib kindlasti lugemist: Ole Pedersen'i "Allelopathy - Chemical Warfare Between Aquatic Plants" http://www.bio-web.dk/ole_pedersen/pdf/TAG_2002_15_7.pdf

See dokument oli mingi aeg loetav Tropica kodulehel artiklite alajaotuses. Teine huvitav kirjutis "Algae: allelopathic control" on avaldatud siin: http://www.skepticalaquarist.com/algae-allelopathy

Hea on teada, et akvaariumi "elusa" vee keemia on keerulisem kui paistab ja kõiki aspekte me veetestidega ei kata. Küsimus on vaid selles kas see hormonaalne külg mõjutab akvaariumis toimuvat olulisel määral või mitte.