foorum.akvarist.ee

Palju on räägitud sellest,milliseid liike kuldkaladega koos pidada EI tohiks.
Et kuldkalapidajate silmaringi natukene avardada, siis said kokku
korjatud need liigid, keda koos kuldkaladega TOHIB pidada. Kel tahtmist,
see täiendab (eeldusel, et tegu on teadliku kuldkalapidajaga ehk jätame
siinkohal ära teema "aga minul elavad kuldkalad koos neoonidega")

Kuldkalad (Carassius auratus) – kõik alaliigid,sh:
Teleskoop http://gallery.pethobbyist.com/data/19194paofu1.jpg
Ryukin http://www.aquanovel.com/images/peces/ryukin.jpg
Lõvipea http://www.aqualandpetsplus.com/Minnow11.jpg
Punamütsike http://www.aquariumfish.net/images_01/o ... ed_cap.jpg
Shubunkin http://www.teichratgeber.de/garten61548 ... schl01.jpg
Pärlsoomus
Põissilm
Tähelugeja
Panda
*** On väga palju alaliike veel, nimetatud on ainult meil levinumad, mis hetkel meeles olid

Koi (Cyprinus carpio) – sama palju erinevaid alaliike, kui kuldkaladel,
eraldi välja tooma ei hakka.
Silmas tuleb pidada seda, et koid on tiigikalad ja kuldkaladega koos saab
neid pidada ainult ülisuurtes akvaariumites või (sise)basseinides.

Myxocyprinus asiaticus – pidamisel kuldkaladega kehtib sama jutt,
mis koide puhul ehk need kalad kasvavad tõeliselt suureks ja vajavad palju ruumi.


Rhodeus sericeus (pildil isane, emased on kahvatuma värvusega)


Moenkhausia sanctafilomenae (NB! Parvekalad)
http://zierfischfreund.de/Fische/Salmer ... omenae.jpg

“Põhjakoristajad”:
Corydoras schwartzi
http://www.aquahobby.com/gallery/e_cory1.php
Corydoras julii
http://www.aquahobby.com/gallery/e_cory3.php
Corydoras aeneus
http://www.aquahobby.com/gallery/e_cory4.php
Corydoras paleatus
http://www.aquahobby.com/gallery/e_Cory ... leatus.php
Corydoras spp (albino)
http://www.aquahobby.com/gallery/e_albcory.php
Ancistrus dolichopterus
http://www.aquahobby.com/gallery/e_bristle.php
Peckoltia vittata
http://www.aquahobby.com/gallery/e_peckoltia.php
Agamyxis pectifrons
http://www.scotcat.com/images/agamyxis_pectinifrons.jpg

p6lts: kustutasin mittetöötavad lingid ja tegin vana teema kleepsuks. Soovitav on vaadata ka Esimese akvaariumi alamfoorumis olevat kleepsu kuldkalade pidamisest /esimene/5355/index.html

Koide kohapealt siiski - oleneb kalast. Koid kipuvad loorsaba kuldkalu kiusama (muidugi mitte kõik, on ka erandeid). Need pikad lehvivad sabad on nii ahvatlevad, ning neil on komme neid sabasid näksida. Muidugi, kui on tõsiselt suur akvaarium (300-400+ liitrit) või tiik, seda probleemi ei teki enamasti. Kuid soovitav on koid ja kuldkalad eraldi hoida (vähemalt loorsabad ja muud õrnemad kuldkala liigid).

selle teema võiks linnukesega ära märgistada, et oleks vähem teemasid "kas neoone/skalaare/gupisid/jne sooja vee kalu saab kuldkaladega koos pidada"

Miks ei sobi külma- ja soojaveekalu koos pidada? Kui on olemas keskmine temperatuur, mis mõlemale sobib, siis on see väide mõttetu. Näiteks temperatuur 24 peaks olema mõlematele sobiv. Kuigi praegu on mul vaid soojaveekalad.

http://in.answers.yahoo.com/question/in ... 438AABIJBr

selle nn keskmise temperatuuriga on see häda, et siis elavad kõik kalad natuke ebasobivates tingimustes ja on ikkagi stressis ja haigestuvad kergemini.

aga omadest kogemustest võin öelda, et mingil määral on siiski võimalik kompromiss temperatuuri osas, aga siis peaks see pigem olema madalam, aga mitte madalam kui 20 kraadi ja kasuks tulevad mõned "soojemad" perioodid (nt paar nädalat 24 kraadi, kui muidu 20, aga temp. peab väga aeglaselt tõstma).

mul elavad ühes akvas koos säred ja igasugu troopilised kalad (siiski olen valinud sellised, kellele sobib ka pisut jahedam vesi, st kes ei vaja tingimata 27 kraadi nt), temperatuur on enamasti 22 kraadi ja haigusi pole mitu aastat olnud.
aga iga uue kala akvasse lisamisel olen teinud neile pikema kohanemisperioodi(paar ndl) 100l akvas, kus vesi selline vahepealne ehk 23-24 kraadi (vesi peaks olema suht samade parameetritega mõlemas akvas).

mul on olnud ka teisi kodumaiseid kalu, kuid peab tunnistama, et needsamused särjed tunnevad end akvas kõige paremini, kokredele (sisuliselt "metsik" kuldkala ju; (suvalise kalamehe pangist, olid söödaks kaasa võetud)) oli temperatuur kõrge ja liiga aeglased toitujad olid; linaskid(kasvandusest samasuviste maimudena) elasid üldiselt paremini, kuid ei suutnud piisavalt kiiresti süüa suhu krahmata ning olid liiga arglikud.
särjed seevastu on kiired söödikud ja söövad kõike, mida pakutakse ja lisaks ka seda, mida ei pakuta ehk siis kõik taimed peale Cryptocoryne (vms), isegi see pisike anubias läks toiduks ... lisaks on nad ca 3x suuremaks kasvanud (olid ka samasuvised maimud nii 4-5 cm pikkused ühes tühjaks pumbatud tiigis muda sees).

_________________
340l ja 100l troopilisi kalu

Ma ei ole kuskil mujal näinud selliseid kalu nagu mul kodus, ehk kas sellised põhjakad, sobiks ka kuldkaladega?


Uploaded with http://imageshack.us
Pilt on küll natuke äärtest mustvalgeks muudetud, kuid loodan, et on arusaadav ja vabandan, kui tulin küsimusega vale teema alla.

Julgen vastu väita just,,Ancistrus dolichopterus ,, sobivusest pidada kuldkaladega , kuna neile on eriti mokkamööda kuldkala soomuseid kattev limaskiht.

_________________
363L-- /pildid/17867/index.html
Umbes 160L /pildid/16737/index.html
U.420L /pildid/18455/index.html
Hardscape /pildid/26031/index.html