foorum.akvarist.ee

tulenes ikka seina tugevusest

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor

Kas see oleks hea mõte kui ma panen raami alla akna plastik kiilud (mitte need, mis on kolmnurksed vaid need erineva pakusesga, 2mm, 3mm) ja paneks siis võimalikult palju neid sinna, mitte aint nurkadesse, et puute punkte oleks rohkem.

Rääkides nüüd akva klaasidest. Kas klaaside vahel silikooni jaoks 3mm vahe on vähe/palju? Siis tean teha uue hinnapäringu klaasidele. Nagu lugesin, siis tegelikult kui teha tugevdusribad ja keskelt latt üle siis akva klaasi mõõt võiks olla ka väiksem. Sest see keskmine latt poolitaks akva? On siin mingi tõetera sees?

Ja kuskilt teemast käis läbi, et kellelgi on nurgahoidjaid. Kas oleks võimalik laenata?

Minu kogemus ütleb, et sellise süsteemi puhul akvaariumis mingit auramisjälge ei teki. Kui on lahtine sump, siis hakkab veetase aurumise tagajärjel eelkõige seal langema, kuni tagasivoolupump kuivale jääb.
Kui sumba asemel oleks kinnine välisfilter, siis "aurab tühjaks" kõigepealt ülevoolukast ja alles siis hakkab akvaariumis veetase langema. Ja see ei saa väga palju langeda, enne kui kogu ringlus seisma jääb.

_________________
"Eestikeelsed kalanimed massidesse" projekt
Minu akvaariumid

Tugevdusribad 10mm klaas ja 70mm laiused.

Silikooni paksuseks arvesta 2mm. Tugevdusribad kinnita 1...2 mm allapoole klaasi serva. Sel on väike mõte, kui juhtub, et kala lööb natuke vett üles riba peale et see üle serva esiklaasile ei imbuks. Paar mm serv hoiab vee tagasi.

Akva keskele ei ole latti vaja. Kui akval oleks 2m pikkust, siis on tarvis. Ainus effekt, mis 1.40 peal latt annab, on ebamugavus, kui midagi sees teha tahad.

Praktiliselt akvaarium ei lähe katki sel põhjusel, et klaasi paksus on väikese varuga valitud. Ainus äraarvamatu faktor saab olla klaasi sisepinge, mida ei ole võimalik ette näha. Seda ei saa väga julgelt välistada.

Kunagi vene foorumist lugesin, kuidas 10mm klaasist tehti kast 60¤60¤200 cm. Kes tahab, võib mahu välja arvestada, aga see on nii suur, et igasuguse klaasikalkulaatori või normaalse arusaamise juures tuleks sellise kasti läheduses hakata kiiresti asju kokku pakkima. Tegijad olid profid ja täie mõistuse juures. Nad ei soovitanud kellelgi sellist asja järele teha. Asja iva oli kõige rohkem aluse stabiilsuses, et põhjaklaasis mingit pinget ei tekiks. Põhi ise oli ka vist mitmest osast kokku pandud, mitte ühes tükis. Igatahes selle kastiga ei juhtunud midagi kahtlast, töötab vist tänaseni.

Põhjaklaas on nagunii kõige kriitilisem koht. Seda, et vee surve esiklaasi katki surub, väga lihtsalt ei juhtu. Korralik alus ja elastne matt aluse peale, see hoiab põhjaklaasi täie tervise juures.

Klaasi paksusest ehk natuke olulisem on klaasi värvus. Erinevad klaasid võivad olla erineval määral roheka tooniga. Mida vähem, seda parem. Kui ei taha sellega eraldi tegeleda, proovi leida Optiwhite klaas, see on ülejäänutest tunduvalt parem. Akvaariumi juures ei ole see vahe nii tugevalt näha, nagu kaht eri klaasi käes võrreldes, aga suure projekti juures võiks kasutada paremat. Vähemalt esiklaas Optiwhite.

Tavaliselt mõjutab suure akva klaasi paksus veel akvaristi und. See faktor on igaühel erinev.

Plastikust kiilud üldiselt sobivad, aga loodida saad kogu värki ju alles siis kui vesi sees on. Päris jama on niimoodi mingit nurka tõstma hakata. Alguses kast vett täis ja märgid peale, mis nurk kui palju valesti on. Siis vesi välja ja loodid ära. Selle raskuse all põrand natuke liigub ja tühja kasti ei ole mõtet loodi ajada.

Nurgahoidjad on olemas, kui vaja läheb.

_________________
430L

Nii palju vajalikku infi ühes postis. Tänud

Küsimus kumb on parem kas 10W COB LED või 10w power LED mõlemad 6500K. Ja kas 6500K on paras (võimalus oleks ju saada kuni 20000K; akva kõrguseks tuleb kuni 65cm)? Nagu arusain siis COB LED ei tooda nii palju sooja. Äkki keegi teab täpsemalt. Ja kas panna 10 W-sed või 12-15W või hoopis madalama võimsusega kuigi jahutuse peale olen ka mõelnud ja teeks siis kahe süsteemse (talvel jahutab akva vesi, suvel soojusvaheti ja kui vaja siis ventikad sinna juurde). Süsteemi teeks nii, et toru hargneks peale LED kaheks ja siis mõlemal torul kraanid ja vastav kraan siis lahti oleneb kumba süsteemi kasutan.

Suures akvas siis plaanis cichliidisid pidada ja taimestikku väga vähesel määral. Ei tule nimi meelde aga see põõsamoodi taim millesse neil meeldib peitu minna ja siis koopad. Sellepärast mõtlesingi, et led valgustusest peaks piisama. Minu mõte oli 10 sellist 10W valget ja siis 3-4 sinist. Nende tavaliste ledidega ei viitsi mässata (neid saaks sinna 1000 kaupa joota ) ja kui peaks veel läbipõlema siis hakka seda vigast sealt 50 otsima. Selles osas oli jälle Felchil õigus.


PS! Katse akvas muidu toimivad need tavalised LED hästi.

led'idega jändamisest niipalju, et endal uuel akval plaan praktiseerida led ribasid otse hiinast läbi ebay.(mitte võtta SMD'sid kuna "valgusviljakus" kesine)
24ne riba sai soetatud(on ka pikemaid) ja toimib suurepäraselt(tarbis mälu järgi ca 240mA e siis ~3W), pole veel proovinud pikaajaliselt.

Nii siin siis lõplikud joonised. Sumbast ja akvast. Konstruktiivne kriitika teretulnud.

Tõin tagasivoolu ka keskele tänu tuttava tähelepanekule. Kui hiljem tahan mereakvat sellest teha on parem waveboxi jaoks. Ja ausalt öeldes saan ma ta keskel kenasti ära peita.

Kõrgema akva jaoks kardan jäävad need ledid nõrgaks.

Pistikupesade arvu võid kohe julgelt kahekordistada.

Vaatasin ka siin Marko 1000L pilte ja ma ikka väga optimislikt

Panen kindlasti juurde.

Ise tegin 72-liitrise akva kapile 4 pesa ja nüüd kasutan juba lisaks 3-st harupesa.

See akvakapi kõrgus tundub ikkagi liialdusena - eeldatavasti jälgid sa kalu samast kohast ja asendist nagu oma telekatki. Vaevalt, et sa selleks püsti tõused, et kalu vaadata. Loogiline oleks, et akva kõrgus oleks silmade suhtes sama mis televiisoril. Praeguse joonise järgi paistab alla kappi ruumi jätkuvat ka siis kui kapi oluliselt madalamaks teed.

Ise mõtlesin ka, et sinna külje peale mahuks ära veel üks väike akva (haigete raviks või siis pisikeste jaoks).

Nii näeb parem välja küll.


Panin pistikuid ka juurde

Küsimus tagasivoolu kohta. Kas selline tagasivool aitab. Muidu mõõtude poolest mahub mul käsi sisse ja peaksin saama ka põhjast kätte asjad. PVC torud on plaanis nii teha, et kui vaja saan nad põhjalähedalt lahti võtta (u 10 cm põhjast). Kõige esimene äravool on avarii jaoks kui põhitagasivoolu oma peaks ummistuma (32 puhul seda eriti karta pole aga noh kindluse mõttes). See on 1cm allpool tugevdusribadest. Keskmine on siis põhitagasivool ja see on 1cm allpool tagasivoolu kasti äärest. Ja viimane on siis pealevool (kuidas ma selle lahendan pole veel endale selgeks teind)

Kas ilma selle kesmise toeta ei tekki läbipainde ohtu?

Sul siin väga hea jutulõim
Mul endal mõttes sarnane kapi projekt, kus ma plaanin ühildada teleka aluse akvaariumi kapiga, et tekkiks 4m pikk 60cm kõrge ühtlane madal kapp.
Sinna läheksid siis akvaarium ja telekas ning alla tehnika.
Üks kapp võimaldaks edaspidi väiksemate kulutustega SASi põdeda.

Enda projekti mõtlesin teha algselt 50x50mm puidust
Probleemsed kohad mida hetkel näen
1) piisav tugevus versus ligipääs kapi all (selles suhtes metall ikka etem)
2) esteetilised uksed. hetkel mõlgub mõttes võimalus teha lükanduksed ning kasutada selleks matistatud pleksiklaasi või tavalist matt klaasi.

_________________
180L https://sites.google.com/site/akva2011/
aqadvisor