foorum.akvarist.ee

Ostsin paar kuud tagasi mõned gupid ja mingi eeline nädal hakkasid kõik vaikselt otsi andma.Muidu kõik ujuvad vilkat ringi väliselt midagi näha pole ainuke mida märkasin et sabad natuke narmendavad,siis päev enne surma muutub loiuks ja mõni on võtnud vertikaalasendi,ehk siis seisab nina püsti aga teeb seda põhjas ja pärast seda mõne aja möödudes kooleb äkki keegi on kokkupuutunud sellise asjaga.

vett vahtan regulaarselt ca 10-15% nädalas,kasutan Aquasafet,filtrit puhastan üle nädala,vee temp 25C

sul jäi märkimata kui suur on akvaarium ja palju seal kalu on. kas kalad surevad enne/peale veevahetust? kuidas, millega ja millistes kogustes sa oma kalu toidad? kas narmendavate sabade ääred on tõmbunud valgeks või mitte?

akva 25l
5guppit (oli )toiduks jbl novobea natuke panen nii et nad selle ca minuti kahe jooksul nahka panevad
1ancistrus 1/4 tbl jbl novoplecochips aga seda ca 2x nädalas
veevahetus tundub nagu ei mõjuta nede surevust,üks suri eelmine nädal enne veevahetust,üks suri reedel ka enne veevahetust ,eile vahetasin vett
täna õtuks oli kolmas surnud.

Mis moodi see valge saba äär välja näeb?

valge sabaäär näeb välja nii, et narmendava saba servad ja lõhed on äärtest 0,5-1mm ulatuses värvunud valgeks - sellisel juhul on tegemist uimemädanikuga. kui lõhed ja servad on läbipaistvad või muu saba/uimedega ühes toonis, on tegemist traumaga (teravad asjad akvaariumis, aga võibolla ka ancistruse kätetöö, kui ta oma toitu kaitstes gupisid eemale tõrjub).
kui näilist põhjust suremiseks ei ole (loe: suremust ei saa millegagi seletada), võib 1 põhjustest olla nende gupide kasvukoha ja sinu akvaariumi vee parameetrite väga suurest erinevusest. kas sul on mingit masti filter või mullitaja, mis vett hapnikuga rikastab? kas lisad akvaariumisse CO2-te? kas oled mõõtnud gh/kh-d, ph-d või no3-e? kui ei, siis soovitaksin sul soetada või laenata eeskätt 2 viimast testi.
kui tegemist siiski uimemädanikuga, siis raviks kasutatakse bakterhaiguste vastast ravimit (sera bactopur nt)

Sellist valget riba pole,saba nagu 4-5 kohast rebenenud.Rebendid ulatuvad kuni üle poole sabast,ma ei taha uskuda et kõik nad end ühtviisi vigastand on.
Õhutaja ja filter töötavad 24h.Mul olid selles kastis ennem ime pisikesed kuldkalad 6kuud, ennem kui suurde kasti kolisid mingeid probleeme polnud.
CO2 ei lisa tõsi küll ph on kõrge tetra testis värvitoon jääb 7,5 ja 8 vahele
No3 testi hetkel pole.
Uurisin luubiga surnud kala midagi ei hakanud silma
Ise arvasin et äkki soolase vee kalad aga kuna kogemust pole ei tea mis moodi mage vesi neile mõjub.

loe haiguste artiklist leelistõve kohta, ehk on probleemiks see. Ph-d saad alandada CO2, turbaekstrakti või destilleeritud vee lisamisega (nendega ei tasu muidugi liiale minna). soolase vee kalad....hm... seda ma eriti ei usu, kui tegemist pole just venemaa päritolu gupidega.

Võivad olla kyll venemaa kalad seda igaljuhul välistada ei saa.
Lugesin artiklit ka aga kuna nad selliseid sügmis liigutusi ei tee nad ujuvad nagu normaalsed kalad siis jäi asi aru saamatuks.

mul on migist ph- nimelist vedelikku aga ma ei tea kuidas se ph alandamine ancistrusele mõjub ja kas peaks üldse midagi ette võtma muutes kunstlikult vee omadusi?

Sul on akvaariumis vesi liiga reostunud (ammoniaak ja/või nitrit) ja sellest need hädad. 25L on nii väike akvaarium, et vett tuleb tihedamalt ja rohkem vahetada ning korralik filtrishvamm peab olema, mida tuleb samuti tihti puhastada. Samuti tuleb akvaariumisse pista ceratophyllum demersum või egeria densa või elodea taimi.

Tallinna elanikuna unusta ph, KH ja GH muutmine ära - probleem pole selles. Uimede räbaldumist on seostatud küll leelistõvega, kuid oma praktika näitab, et see juhtub siis, kui vesi on liiga kaua vahetamata olenemata pH väärtusest.

Mul selles akvas firma Eden filter,milles on kolm sektsiooni,ehk siis esimeses kambris oli sinine shvamm jämeda koeline ja siis kahest konteinerist koosnev sektsioon milles kunagi kollaroheline jämeda koeline shvamm ja lõpus aktiivsüsi.Praegu seal suht peenekoeline svhamm.
Küsimus on kas oleks lahenduseks ka see kui täidaksin ntks alumise konteineri zeoliidiga ja ülemise aktiivsöega?
Ja teiseks kui tihti oleks tihedamini vett vahetada ja filtrit puhastada?

Akvaariumit ja filtrit nägemata on täpseid juhtnööre raske anda. Selest filtrist ei tea ma midagi. Söega pole sul mõtet jamada ja ka muu spetsvärk läheb kohe umbe ja kaotab mõtte. Sinu akvas on mõttekas filtreerida läbi tiheda shvammi. Võimalik, et esimese etapina peaks olema jämedam shvamm nagu sul praegu ongi. Ma vahetaksin vett 50-60% nädalas ja filtrishvamme puhastaksin 2x nädalas või vajadusel tihedamalt. Filtri veevool peab kogu aeg olema ühtlaselt tugev - kui jääb aeglasemaks, siis vajavad shvammid puhastamist.

tegelikult ma nüüd natuke vaidleks sinuga. zeoliidi kasutamine on just vägagi õigustatud, kui sa väidad, et need hädad on tingitud ammoniaagi ja muu saasta kogunemisest. poorse materjalina on see heaks koduks nirtobakteritele, kes neid jääke kaladele vähemtoksilisteks ühenditeks ümber töötlevad.

oma 30-liitrises akvaariumis sain iganädalaste veevahetustega (1/4)väga hästi akvaariumi puhtana hoitud, kuigi pean tunnistama, et seal oli vahepeal päris korralik üleasustus, tingituna suure akvaariumi vahetusest.seega ei saa ma päris nõus olla ka selle väitega, et 25-liitrine akvaarium vajab mitu korda nädalas puhastamist, küll aga vajab seda 5-liitrine

mis puutub tallinna vette, siis minuteada jaguneb tallinna veehaare kaheks - 1 osa tuleb ülemistest ja teine osa põhjaveest, piirkondi kahjuks enam ei mäleta. seega on vee parameetrid linna piires kõikuvad, mis tähendab omakorda seda, et kui vett ei ole teise veehaardega kohast toodud kalade jaoks kohaldatud, siis võivad tekkida probleemid.

kokkuvõtteks võin öelda, et iganädalase 20% veevahetustega toimivas akvaariumis, tingimusel et vahetamisel sifoonitakse põhja, on ammoniaagi ja NO3 kriitilise piiri saavutamine peaaegu utoopia (oleneb muidugi kaladest ja taimede hulgast).

Su jutt oleks õige, kui see poorne materjal umbe ei läheks. Nagu ma mainisin, kaotab see mõtte, kuna läheb umbe. Selleks peaks sellele poorsele materjalile eelnema põhjalikud peenfiltreerimisastmed, mille teostamises antud filtrisüsteemis ma kahtlen. Asi oleks teostatav, kui filtri veevõtu ette panna suur shvamm, mida saab hõlpsalt puhastada. Näiteks Aquaclear 200 veevõtu toru otsa, kanisterfiltri veevõtu toru otsa jne. Kui see shvamm ka mahuks sellesse pisikesse sisefiltrisse, siis on seda tülikas tihti puhastada.



Praegune teema viitab sellele, et tegemist ei ole sinu poolt kogetud juhtumiga sarnase variandiga. Ma tuginen samuti isiklikel kogemustel.
25 liitrine akvaarium ei vajaks võib olla nii palju sahmerdamist, kui floora ja fauna ning toitmine oleks hoolikalt valitud, kuid enamasti see nii ei ole. Antud juhul on akvas veel eluspoegijad ka, kes kipuvad eksponentsiaalselt paljunema.



Isiklik kogemus gupide ja muude eluspoegijatega lubab arvata, et Tallinna elanikul pole mõtet gupide puhul vee pärast paanitseda, olgu see siis Ülemiste või muu vesi. Enamasti on jamade põhjuseks akvaariumivette kogunenud saast. Muidugi on ka juhuseid, kus linna veevärgist tuleb midagi kahtlast ja paljudel esineb veevahetuse järel probleeme.



Antud juhul võtsin sõna konkreetse juhtumiga seoses, lähtudes sabade narmendamisest.
Ma olen nii mõndagi näinud. Pane tähele, et ma ei ole kordagi maininud NO3. Praegu viitab kõik sellele, et akvaarium vajab rohkem hoolt.

Kõige lihtsam variant suppi keeta, oleks kui ta toidaks kalu elusate/külmutatud sääsevastsetega

Kokkuvõtteks - nagu ma aru saan, vihjad, et võimalik põhjus on leelistõbi ja tarvis pH tasemega mängida. Mina väidan, et vesi on saastunud ja tarvis rohkem vett vahetada ja akvaariumit ning filtrit sodist puhastada ning mitte mingil juhul toita elusate/külmutatud sääsevastsetega. Samas gupide suremisel võib olla veel mingi teine põhjus ja vee halb kvaliteet võimendab seda.

kuna tegemist 3-kambrilise filtriga, siis on ju täiesti võimalik veevõtu ava ette sättida svammfilter, mis ei lase zeoliidil ennast kohe täis tõmmata

minu arust saime adlowskylt täpselt teada, kui palju ja milliseid kalu ta oma 25-liitrises peab. isiklikult ei usu, et see, mil viisil need kalad paljunevad, mingil moel asja juures rolli mängiks, sest maimudest pole sõnagu juttu

see arvamus võib kehtida kodumaiste gupide puhul aga kindlasti mitte aretatud eksportgupide kohta, nende suremus ja tundlikkus vee kvaliteedile on suurem, kui nii mõnelgi kapriissemal kalal. adlowsky kalad nagu ma aru sain, on pärit poest, mitte mõnelt kaasakvaristilt ja seega on üsna tõenäoline, et need on eksporditud kusagilt kasvandusest. arvamus, et gupi on ja jääb alati prügikalaks, kes elab ükskõik millistes tingimustes, ei ole päris õige.

sabade narmendamine võib näha täiesti erinevate põhjuste juures täpselt samasugune välja

ei vihja sellele, adlowsky postitusest võid välja lugeda, et leelistõvele iseloomulikku sügamist kalade puhul ta ei tähelda. see sai ühe võimaliku variandina välja pakutud. hetkel jään peatuma selle juurde, et vee parameetrid adlowsky akvaariumis ja kalade päritoluakvaariumis olid liiga erinevad ja kalad ei aklimatiseerunud korralikult.

See võib reklaamvoldikul nii olla, aga praktikas on see vähetõenäoline, sest filter on liiga kompaktne ja eelfiltreerimiseks pole piisavalt ruumi ja väike eelfilter läheb kohe umbe. Ma oletan, et tegemist ei ole ju kolmekambrilise kanisterfiltriga.



Ma tõin maimude teema sisse, et viidata sellele, et kalade hulga tõus lähiajal on tõenäoline ja sellega tuleb arvestada edaspidist hooldusstrateegiat paika pannes. Loodetavasti planeeritakse siiski suuremat akvaariumit, sest ma ei kujuta ette, kuidas need kalad (peale gupide on ju veel päris karmide nõudmistega sellid) seal kõik elama hakkavad



Poes on erinevate müüdavate kalade vesi enamvähem sama, olgu need eksporditud või kohalik toodang. Ostjal pole infot, milliste keemiatega vetest on kala läbi käinud. Oletame, et kala on harjunud kohaliku veega, kuid stressis, kahjustatud saastasest veest jne. Kui nüüd hakata vee parameetreid muutma, oletades, et tegu on mingi peene veekeemiaga harjunud guppiga, pannakse guppi veel täbaramasse olukorda. Seepärast ka minu protest vee keemia muutmise kohta. Nagunii on sellest ajast kui kalake elas võib olla teistsuguse keemiaga vees, möödunud terve igavik ja kala peaks olema aklimatiseerunud. Lisaks on akvaariumis veel teisigi kalu, kes on praeguse keemiaga harjunud (eeldades, et see on nende jaoks normi piires).

Igal juhul kui kala on haige või stressis, on esmane abivahend tagada saastast puhas vesi, mis oleks ph jne näitajate poolest ka normi piires ja olemasolevast mitte väga erinev. Tavaliselty tehakse seda piisava hulga veevahetusega.



Võimalik. Aga kõige tavalisem põhjus, miks poes ja kodustes akvaariumites kalade sabad narmendavad on vähene veevahetus.

Samas ei ole sabade narmendamine iseeneset kalade hukkumise põhjus, kuid viitab sellele, kuidas nende elu-olu saaks parandada. Sabad peaks pärast puhaste veeolude taastamist üsna kärmelt paranema, olenevalt kahjustuste tõsidustest alates paarist päevast. Peab vaatama, et ei tekiks põletikku või seeni.



Ahaa, sa pakud välja surmapõhjust, mitte uimede narmendamise põhjust?
No sama edukalt sureks ka gupid, mis koduakvaariumist mõneks ajaks poodi viia ja sealt koju tagasi tuua Siin on raske öelda, miks nad surid. Stressis olid nad kindlasti ja oletan, et mitte ainult solgutamisest. Millisest poest on kalad pärit - võib olla tasuks sealt uurida või nende kasaslasi piiluda. Samuti aitaks, kui teaks, kui kaua nad seal poes elasid.

Pakuks et Adlowsky teeb veetestid (kindlasti NO3, soovitav ka NO2, GH/KH, NH3/NH4, PH), siis on pilt toimuvast märksa selgem. Muud testid peale PH saab loodetavasti kuskil kalapoes ka lasta teha (pole ise seda kasutanud nii et ei tea poodi soovitada), kõiki teste osta on mõningane väljaminek.