foorum.akvarist.ee

Kusjuures uimed võivad narmendama hakata isegi siis, kui NO3, NO2, NH4/NH3, KH, pH, GH, PO4 jne on normis - ju on vees miskit veel üle/puudu, mis mõjutab, sest igatahes veevahetus aitab Aga jah, kui juba testid näitavad ohtlikke väärtusi, siis pole enam aega lobiseda.

Ära ole selles nii kindel.

Veevahetused, eriti suures ulatuses ja liiga tihedalt, on samuti haigele kalale stressi põhjustavad, sellepärast suhtun mina jälle sinu pakutud varianti ettevaatusega.
sellega olen nõus, et see on üks sagedasemaid põhjuseid aga teades adlowsky veevahetuste sagedust ja vahetatava vee kogust, kahtlen, kas tema puhul põhjus selles on.

juhin tähelepanu sellele, et kalade tervislik seisund ja suremus on omavahel otseses seoses.

offtopic: asi kisub jälle käest ära, adlowsky võiks tõesti lasta reinu poolt pakutud testid teha, et asjasse selgust tuua, vastasel juhul kerkib siit jälle üks mõtetu vaidlus, mis on tingitud sellest, et kaks inimest näevad asja erinevalt

Tegin veetestid ära ja tulemused on järgmised:
Ph8 Tetra
Gh9 JBL
Kh7 JBL
NH3/NH4 0,25 mg/l Tetra
NO3 5mg/l Sera

Ja seda filtrit paeks siit nägema:
[url]http://www.edensrl.com/images/istruz/316.pdf

Kas PH on tehtud kohapeal või mujal? Kui pole kohapeal tehtud siis seda numbrit ei saa uskuda.
See võib olla kurja juur sõltuvalt sellest kust need kalad on toodud. Peterburist toodud kalad tahavad ntx pehmet ja happelisemat vett. AFAIK (minu teada) sama Aasiast veetud kaladega - seda teab vast Maria paremini. Mina prooviks siiski võimaluse korral tuua PH 7 peale. Kui tahtmist taimi kasvatada siis nendega kah lihtsam.



So, veevahetus on tegelikult piisav. Ehkki NH3/NH4 ja NO3 näidud võiks olla ka madalamad on need siiski igati normi piires.
Ega Sul seal akvas mingeid metallasju või midagi muud ole mis võiks vette miskit lekitada? Või keegi nühib väljastpool puhastusvahendiga ja tiba satub ka akvasse vms.? Või äkki on kellelgi käed mingi kemikaaliga koos kui akvas solberdab? Ei ürita rohkem variante pakkuda, suund on vast selge.
Devi väitele selle kohta et midagi võib vees puudu või üle olla lisaks et kalatoidus peaks sisalduma kõik kalade eluks vajalik, seda kinnitavad ka Walstad & Co uurimused - ehk siis millegi puudumine on kindlasti võimalik kuid vähetõenäöline hädade põhjus (kalavitamiiine võiks ikkagi lisada ). Üle on sissetöötanud akval reeglina NO3, kui seal miskit muud kahjulikku on üle siis veevahetus küll viib seda välja kuid oleks vast parem tuvastada allikas, mitte lihtsalt üritada veevahetusega seda välja pesta. Kui see paha asi on sisse tulnud veega siis veevahetus nagunii ei aita, kui pole tulnud veega siis peaks olema võimalik leida.

Ph on tehtud kohapeal kus juures on ta ei ole ka kraanist lastes mitte stabiilne ta on kõikunud 7,5 ja 8 vahel see vist sõltub aastaajast.

Mis kaldesse puutub siis Peterburg võib olla nende sünnilinn kyll.

Nonii, kumb see NH3/NH4 väärtus nüüd on - loodetavasti ikka ammoonium? Ammoniaak alates 0.02 mg/l oleks pikemas perspektiivis juba halb.
NO2 ei mõõdetud? Lõhnab ju "nitrogen cycle" järele. Arvestades, et NH3/NH4 test andis positiivse tulemuse, võiks kontrollida ka NO2 taset, eriti kuna NO3 tase on madal. See, et "nitrogen cycle" ajal kaladel stress või suremus on, pole mingi ime.
http://faq.thekrib.com/begin-cycling.html
http://freshaquarium.about.com/cs/biolo ... ncycle.htm
http://freshaquarium.about.com/library/ ... achart.htm
http://freshaquarium.about.com/library/ ... echart.htm

Filter on umbes selline, nagu võis arvata.

Minupoolseks diagnoosiks on "nitrogen cycle".

Kehtib mu varasem jutt.

Vaevalt keegi mainimata jätab kui ta on teisenduse teinud sest seal arvestatakse juba ka muid tegureid.


Pisikesel akval mis on vähemalt kaks kuud kasutusel olnud? Aga nojah, ega see NO2 testi tegemine ole suur vaev, saaks Devi oma kahtlusest lahti. Enda oma sai kahjuks otsa, muidu laenaks.

Aeg ei ole määrav - sõltub saastest ja bakterite arvust ja kohtlemisest. Kuni pole tasakaalu saaste ja bakterite (ja vajalike tingimuste) vahel, seni on probleeme. Iga bioloogilise koormuse tõus põhjustab ju nagunii uue pisema/suurema tsükli. Et pikemat arutelu mitte põhjustada, jätsin mainimata, et võimalik, et see akva ei lähe praeguse konfi ja hoolduse juures kunagi normi. Eks aeg näitab.

NO2 test on mul olemas. Aga mul ei ole kahtlust, sest ma olen üsna veendunud, et asi on või oli selles. NO2 testi lähebki tarvis ainult sellistel puhkudel (tsükli kestel), et teada millal on vaja vett vahetada. Hiljem piisab NO3 testist ja kahtluse korral, et algas tsükkel, võib teha NH4/NH3 analüüsi, mis seda kinnitab või ümber lükkab. Normaalses akvaariumis pole mul NH4/NH3 ega NO2 test midagi näidanud ja ei peakski näitama. NO3 tase 5 mg/l juhul kui NH4 ja NO2 on olematud, oleks igatahes sissetöötanud pisikese akvaariumi puhul lausa kartulimedalit väärt

devi poolt väljatoodud faktid jäävad mõnes mõttes ebaselgeks. sain ma õieti aru, et väidad tegemist olevat nitrogeense tsükli ehk sissetöötamisega (ja sellega kaasnevate probleemidega)? sellisel juhul oleks sinu poolt lahenduseks pakutud lisaveevahetused ju kurjast - iga veevahetusega viiakse veest välja ka tsüklis osalevaid baktereid ja nende koguarv akvaariumis peale veevahetust langeb, tsükkel aga pikeneb tänu sellele. juttu saaks olla ehk toidukoguste piiramisest ja elustaimede hulga suurendamisest aga kindlasti ei tasu sellisel juhul asja parandada veevahetustega

Nitrogeenne tsükkel on kahe otsaga asi ja kalad on siiski tähtsamad kui tsükli kestvus. Kui juba kaladel on probleeme, siis tuleb vett vahetada, olgu siis tsükkel või mitte. Teisest küljest, kui bakterid ei tule järele, kas siis kalad peavadki solgivette elama jääma, lootuses, et kunagi võtavad bakterid aru pähe? Vahepeal koguneb vette nii palju lämmastikuühendeid ja muud saasta, et praegustele bakteritele jätkuks järgmiseks sajaks aastaks. Toodud viimastel linkidel on näha, et ka tsükkli kestel tuleb vajadusel vett vahetada ja kogused on suhteliselt suured. Tabel ei ole optimeeritud pisikesele akvaariumile - selles on muutused drastilisemad ja sahmerdamist rohkem. Isegi pärast veevahetusi jääb baktereid ja neile vette nosimist küll ja veel. Bakterite koht on filtrimaterjalis, kruusal jne.

Tsükklit kiirendatakse teiste nippidega, kui nitraadiühendite taseme liiga kõrgena hoidmisega. Abiks on rohkelt kruusa ja filtrimaterjali, eriti hea kui mõnest töötavast akvaariumist. Vajadusel tuleb aereerida.

Kui akvaariumis on taimed, mis tarbivad lämmastikuühendeid (selleks nad ju ongi), siis pikendab see ju samuti tsükli kestvust. Bakterite jaoks ei ole vahet, kas lämmastikuühendeid on vähem kuna tehti veevahetus või kuna taimed tarbivad Tegemist ei ole mingi võistlusega, kus tahetakse akvaarium kähku käima saada. Baktereid tuleb kasvatada kalu säästvalt.

Väidetavalt on keemiat, mis muudab need ühendid kaladele ohutuks ja bakteritele kättesaadavaks. Ise pole proovinud ega lähemalt uurinud.

saaste eemaldamiseks on 2 võimalust - tsükli kiirendamine (bakterid hakkavad ohtlikke ühendeid vähemohtlikeks töötlema) või veevahetus (ohtlikud ühendid viiakse veest välja). esimesel juhul saavutatakse bakteriaalne tasakaal (loe: ümbertöötlemiseks vajalike bakterite hulk), teisel juhul saavutatakse see, et väheneb ohtlike ühendite hulk aga ka neid ümbertöötlevate bakterite hulk - tekib ring, kus tsüklil ei lasta täielikult välja areneda.

sellisel juhul ei saa ma aru sinu soovitusest pista akvaariumisse mõni egeria densa või ceratophyllum demersumi oks. taimed tarbivad koguseliselt kindlasti vähem lämmastikühendeid, kui viiaks välja sinu poolt pakutud 50-60% veevahetustega. kumb on kaladele säästvam variant? kui tegemist ei ole võistlusega, kus tahetakse akvaariumi kähku käima saada, kas sellisel juhul võib öelda, et ei ole tegemist ka vajadusega kalade heaolu kähku parandada?

Lugedes siin kirjapandut hakkab endalgi juhe kokku jooksma. Kuulge, see sissetöötamistsükkel pole mingi raketiteadus ega müstiline protsess kus pole teada mis toimub, asi on ju tegelikult üldjoontes üsna lihtne.
Kalade väljaheidetest, söömata toidust jms. tekib ioniseeritud või ioniseerimata ammoniaak. Ioniseeritud ammoniaak ehk ammoonium (NH4) loetakse üldjuhul kaladele ohutuks, ioniseerimata ammoniaak (NH3) on aga kaladele mürgine. NH3/NH4 teemal saaks pikemaltki rääkida kuid hetkel pole see oluline. Nitrosomonas bakterid töötlevad ammoniaagi ümber, selle käigus tekivad aga nitritid (NO2) mis on samuti kaladele mürgised. Järgmisel sammul Nitrobacter nimelised bakterid töötlevad nitritid ümber nitraatideks mis on kaladele ohtlikud vaid siis kui kontsentratsioon on kõrge. Nitraadid omakorda kasutatakse ära taimede poolt või siis viiakse veevahetusega akvast välja.
Kui akvaariumi töötatakse sisse siis pole bakterikoloonia veel välja kujunenud, seepärast ei tohiks alustada suure hulga kaladega vaid ühe-kahe kalaga. Ammoniaagi tase hakkab tõusma enamasti kolmanda päeva paiku peale kala(de) lisamist, nitriti tase aga ca nädal peale kala(de) lisamist. Kogu tsükli pikkus võib varieeruda paarist nädalast mitme kuuni, reeglina suuremal akval läheb kauem. Kui kalu on liiga palju siis võib juhtuda et väljaheidete suure hulga tõttu jõuab ammoniaagi või nitriti tase enne muutuda kaladele ohtlikuks kui nende ümbertöötlemiseks vajaliku suurusega bakterite koloonia on välja kujunenud. Sel juhul saab ammoniaagi või nitriti taset alla kas osalise veevahetusega või kemikaalidega (ntx Ammo-Lock ammoniaagi taseme alandamiseks). Kuna taimed omastavad veest lisaks nitraatidele otse ka ammoniaaki kui nitriteid siis taimede olemasolu pehmendab oluliselt sissetöötamisprotsessi kalade jaoks, rohkete taimedega akvaariumis mõnede spetside arvates pole mõtet sissetöötamistsüklist rääkidagi.
Ja sama protsess mis sissetöötamisel toimib ka juhul kui kalu juurde lisatakse sest täiendavate jäätmete jaoks on vaja rohkem baktereid, see läheb küll kiiremini sest märkimisväärne bakterite koloonia on juba olemas.
See probleem millest siin järjekindlalt räägitakse tekib ilmselt juhul kui akvas on nii suur üleasustus et kalade päästmiseks tuleb teha pidevalt sedavõrd suuri veevahetusi et bakterite koloonia ei saagi välja kujuneda. Arvestades seda kui kaua on akva juba käinud ning et pole tehtud suuri veevahetusi tundub ebatõenäöline et miskipärast just nitritit ümbertöötlevad bakterid pole senini jalgu alla saanud.
Nii et NO2 test tooks lõpuks selgust kas Devil on õigus või mitte. Olen valmis JBL GALA 250 ml topsi peale Deviga kihla vedama et NO2 on normi piires. Kui sobib võin homme sõidutada Devi koos testiga Adlowski juurde ning hiljem võime minna koos kalapoodi et meist kellegi kalatoidu varusid suurendada.

Oeh, omaarust kirjutan küll arusaadavalt ja erinevate nurkade alt.
Vesi tuleb kähku normi saada JA tuleb teha nii, et see edaspidi ka normis püsiks. VÄIDAN, et jamade põhjuseks oli või on halb vesi NING, et ka edaspidi on varem või hiljem oodata probleeme, kui ei võeta midagi ette.

Hetkeolukorra päästmiseks soovitasin SUURI ja TIHEDAID veevahetusi kuniks olukord normaliseerub ja edaspidi vastavalt vajadusele. See oligi lahendus kalade olukorra kiireks parandamiseks ja et mitte kalade olukorda hullemaks teha, ei olnud nõus, et keskendutakse hoopis pH ja muu muutmisele, kui vesi on endiselt muud saasta täis.

Edaspidiseks soovitasin ka paremat filtreerimist, taimi (eriti kiirelt kasvavaid) ning suuremaid veevahetusi kui seda on praegune 10-15% nädalas. Lisaks muidugi ka korralik põhjapinnas, kus bakterid saavad elada. Ma ei ole väitnud, et taimed praeguse vee kohe normi ajaks, kuid neist on abi. See oleks abiks kalade edaspidise praegusest parema heaolu tagamisel.

Ei saa aru, kus sa minu jutus vastuolusid eelmisel korral või nüüd näed. Endaarust olen piisavalt juhtnööre andnud ning ka argumenteerinud.

Reinu jutule lisaks, et ta unustas mainimata olukorra, et mis siis saab, kui bakteritel pole kuskil elada või nad surevad ummistunud filtri tõttu nälga, hapnikupuudusesse või pestakse ära. Niimoodi ei lõpekski see tsükkel ära.

Kas Rein kahtled selles, et tegemist oli ja on alustava akvaariumi probleemiga (täpsemalt oli kõrge NH4/NH3 või NO2)? Mis oleks sinuarvates normaalne NO2 tase, et kalad rahul oleks? Mida see tase peaks üldse tõestama? See, et tsükkel käib ja pole veel lõppenud, seda praegused testid juba näitasid. NO2 on ka kindlasti olemas ja mitte vähe, kuigi ma ei oska täpset kontsentratsiooni pakkuda. Tänan pakkumast, aga hetkel pole kalatoitu tarvis

http://www.angelfire.com/md2/schs/notes/cycle.html


Koid on siis teatavasti tiigis peetavad kalad. Toodud lihtsalt näitena nagu hobused ja suitsetamine

Jamade algusaegset vett pole ju enam võimalik teada saada, aga kui on juba nitraadid olemas, siis on alust arvata/loota, et kõrge NH4/NH3 taseme periood on juba seljataha jäänud. Koolnud kalade probleem oligi sellest või NO2 + muud jamad. Praegu peaks olema aktuaalne NO2 kontsentratsioon, mida peaks näitama ka vee testimine. Samal ajal tasuks uuesti testida ka muid näitajaid. On alust arvata, et oht pole möödas.

Kui teemaalgataja tahab Saliferti NO2 testi proovile panna, siis võtku ühendust. Mis vee temp on? Võib olla tasuks ka hapnikutaset testida.

heaküll devi, ole nüüd kena ja korja oma kommentaaridest vajalik kokku. mida nimelt peaks adlowsky tegema, et kalade sabad ei narmendaks ja kalad ise ei kooleks. paari lihtlausega...