Tjah, see teema pani mind juurdlema. Kas ma mõtlen selles teemas üle? Kalu püütakse ju lausa tööstuslikult nii, et tõmmatakse nad kuivale lihtsalt surema. Kas kalad aga üldse tunnevad valu? Sel teemal on aegade jooksul omajagu vaieldud ning selles osas on erinevaid arusaamu. Pikka aega usuti, et kalad ei tunne üldse valu. Kalad (enamasti) ei tee häält, nende reaktsioonid on meile raskesti mõistetavad. Pealegi on nii mugav uskuda, vastasel korral peaksime ehk muutma oma arusaamu, suhtumist, lausa püügimeetodeid jpms.
Viimastel aegadel on siiski enam levinud arusaam, et kalad tunnevad valu. Andresp viitab vist artiklile, mis kunagi
ScienceDaily-s avaldati ning kus väideti, et kalad ei tunne valu, vaid pelgalt teatavat ebamugavust. Samas leidub piisavalt ka teadusartikleid, kus väidetakse, et kalad tunnevad valu:
http://www.safe.org.nz/Campaigns/Fish/http://www.mercyforanimals.org/fish/fish-feel-pain.aspxhttp://www.scientificamerican.com/artic ... feel-pain/http://www.peta.org/issues/animals-used ... feel-pain/http://our-compass.org/2013/07/05/what- ... feel-pain/Eestikeelne ka:
http://www.teadus.ee/?p=3855Kui lugeda kalameeste ja kalatööstuse veebisaite, siis loomulikult leiab viiteid teadusartiklitele, kus väidetakse, et kalad ei tunne valu. Kui lugeda loomakaitsjate, taimetoitlaste jt. veebisaite, siis leiab viiteid teadusartiklitele, kus väidetakse, et kalad tunnevad valu. Raske on seda täpselt hinnata, kuid tundub, et kalameeste saidid valdavalt viitavad ühele ja samale uurimusele. Tõsiseltvõetavaid allikaid selle kohta, et kalad siiski tunnevad valu, näib olevat rohkem.
Nooruses olin ise aktiivne kalamees, kalastamisel on palju võrratuid külgi ning meenutan vahel neid aegu nostalgiaga. Paraku kipub just kala surmamine olema selleks teguriks, mis hoiab mind nüüd sellest eemal. Samas ei takista see mind kala söömast...
Aga tuleme tagasi eutanaasia juurde. Inimestel pole selget nägemust selleski osas, kas lubada kaaskodanikel rakendada enda suhtes eutanaasiat või ei. Kui inimene saab rahulduse teisele inimesele kannatuste tekitamisest, siis seda nimetatakse sadismiks ning seda loetakse hälbeks. Samas on ka kodanikke, kes saavad rahulduse sellest, kui neile põhjustatakse kannatusi, seda nimetatakse masohhismiks. Kui sadist ja masohhist kokku saavad ning oma sadomaso mänge mängivad, siis see oleks nagu ok - kõik on ju vabatahtlik, oma soovi alusel. Minu teada enamike riikide loomakaitseseadused ei luba inimeste poolt loomadele kannatusi põhjustada, eutanaasiaks on aga lubatud kasutada vaid meetodit, mis põhjustab võimalikult vähe kannatusi. Toiduks kasutatavatesse loomadesse ja lemmikloomadesse suhtutakse aga üsna erinevalt.
Eesti loomakaitseseaduses on aga mitmeid asju läbi mõtlemata. Mõned näited.
§ 18. Eutanaasia
(2) Looma eutanaasia viib läbi veterinaararst.Ma küll ei riski väita, et keegi pole kutsunud koju vetarsti tegema akvaariumikalale eutanaasiat, aga see on pigem suur erand kui reegel ning minu meelest ka tarbetu. Seadus siin erandeid aga ei tee.
§ 331. Lemmikloomade pidamine kaupluses
(1) Kaupluses müügiks pakutavat lemmiklooma on keelatud pidada kaupluse vaateaknal.Ma ei näe põhjust, miks ei võiks piisavalt suur ning varju pakkuv müügiakvaarium olla vaateaknal. Pisike dekoratsioonideta klaaskast on küll midagi muud, aga seda pole ka eriti mõtet vaateaknale seada.
(3) Kaupluses müügiks pakutava lemmiklooma puur, terraarium ja akvaarium peavad olema samas ruumis müüdavatest lemmikloomatarvetest ja loomasöödast eraldatud vaheseina või muu eraldamist võimaldava vahendiga.Et kalad ei tohi akvaariumist näha akvaariumitarvikuid ega kalatoitu? Tõsiselt?
Loom tapab teise looma üldjuhul vaid selleks, et ta ära süüa - enda ellujäämiseks. Inimene on selles suhtes eriline loom, et ta teeb seda ka lõbu pärast ning samuti materiaalse kasu eesmärgil, ntx tööstuslik kalapüük. Samas on inimene eriline ka selles suhtes, et mõistab, kui põhjustab loomadele kannatusi. Tööstusliku kalapüügi puhul me ei oska hakkama saada kannatusi põhjustamata, küll aga on kannatuste minimeerimine võimalik sportliku kalapüügi ning lemmikloomana peetava akvaariumikala puhul. Kui tegu pole just inimesega, kes naudib kannatuste põhjustamist või on lihtsalt tundetu, siis miks mitte valida ka oma hoolealuste kalade jaoks võimalikult valutu lõpp? On see tõesti ülemõtlemine?