foorum.akvarist.ee

Põhjusi võib olla einevaid. Mõne jaoks võib olla ka rahas küsimus. Minu jaoks on selline akvaarium kõige looduslikum, nagu pilguheit ehedasse tiigikesse. Mulle meeldib, et sellises akvas pole ühtegi võõrkeha - eriti häirivad lisaseadmed väikese akva korral. Pole mingit müra, vahel sooviks täielikku vaikust. Pole vaja muret tunda elektrikatkestuste korral. Puhastada on tarvis vaid klaaskasti.
Küllap mõne jaoks on see ka lihtsalt uudishimu - kas saan sellega hakkama? Kas toimib? Tegelikult toimib ning suhteliselt lihtsalt, levinumaks komistuskiviks vast üleasustus. Esimesed balansis mere- ja mageveeakvaariumid võeti kasutusele 1846 a. paiku, sealtmaalt olid siis päris pikalt akvaariumid justnimelt vaid balansis taimede ja kalade kooslustega, päikesevalgust kasutavad. Esimene õhupump võeti kasutusele 1908.a. ning töötas veega, põhjafiltrid võeti kasutusele 1950-ndatel. Veelgi hiljem tulid tänapäevastele sarnasemad filtrid, elektrilised soojendid jms. Ehk siis ilma filtrita akvaariumite ajalugu on palju pikem kui filtriga akvaariumite ajalugu.
Aga ma kindlasti ei idealiseeriks ei filtriga ega filtrita akvaariumi, nagu ka igasuguseid muid variante. Igal lahendusel on omad head ja vead, põnev on uurida, mismoodi asjad toimivad. Kui mitte takerduda kivistunud arusaamadesse, siis tulevad vahel ka uued lahendused. Nii näiteks on suurte veevahetuste kasutamine akvaariumi sissetöötamisel üks sellistest uudsetest lahendustest, mis murravad dogmasid. Tõsi, tuleb arvestada sedagi, et see on saanud võimalikuks tänu paremale ja stabiilsemale vee kvaliteedile veevärgis ning paremale teadmisele akvaariumis toimuvast. Oleme saanud päris palju teada akvaariumis toimuvast, aga jagub sedagi, mida veel avastada.

Selge, see on lihtsalt antud hobi üks äärmustest.
Mõistan

Nii tehnika kui ka tehnikata akvaariumis on vast peamine et selle elanikud end hästi tunneksid. Kui on võimalik ilma tehikata seda tagada, siis oleks katsetamine õigustatud. Kardan siiski et tehnikata akvaarium on suuresti eksperimentaalne ettevõtmine ja tagada midagi ei saa. Aga teema algataja ei küsinud seda, vabandust...

Arvan et taimedel on tehnikata akvaariumis võtmeroll, seega on oluline õige valgus ja substraat. Kasutaksin substraadina mõnda kõrge CEC-näitajaga (cation exchange capacity) poorset substraati. Valgus peaks tagama taimede normaalse kasvu (ja mitte ainult eluspüsimise). Alustaksin lihtsate taimede ja tigudega. Paari kuu pärast lisaksin "metsikuid" (pruunid, hallid) kirsikrevette. Viimased on vastupidavad. Kalu lisaks vähehaaval mitte enne kui pool aastat. Kardan et enne korraliku taimestikku ja mikrofloora väljakujunemist võib kalade lisamisel asi kergelt käest minna. Mida liigiliselt mitmekesisema ja isetoimivama süsteemi te luua saate, seda parem on. Kalu oskavad teile teised paremini soovitada. Ise lisaksin siiski ka soojapulga ja valiksin 1 isase guraami. Viimased on iseloomuga kalad ja väga vastupidavad. Ka on nad head indikaatorid - keskkonna halvenemine ja stress väljendub selgelt kala värvumuses/mustris.

Sisuliselt oleks tegemist taimeakvaariumiga milles on "veidi" ka kalu. See "veidi" sõltub suuresti konkreetsest kooslusest. Siiski soovitaksin enne proovida edukalt pidada sarnase valguse, pinnase, vee, taimede ja muu elusaga low-tech akvaariumi. Viimane tähendaks siiski mõõduka tehnika olemasolu . soojendus, lihtne filter või tirkulatsioonipump, vajadusel kunstvalgus jms. Kui te ilma CO2 lisamata normaalse taimede arengu ja tasakaalu saavutate, oleks teil piisavalt kogemust no-tech akvaariumile mõelda. Võibolla isegi toimivalt low-tech akvaariumilt no-tech akvaariumile sammhaaval üle minna. Edu!

Low-tech lõim kust saaksite ehk mõne hea idee: http://www.plantedtank.net/forums/showthread.php?t=99729

Kalade jaoks on tähtis, et oleks tagatud stabiilne eluks sobilik keskkond, kas see on saavutatud tehnikavaba klaaskastiga või tehnika viimase sõna järgi filtri ja muu tehnikaga, ei oma tegelikult tähtsust.
Pakun omalt poolt välja väga lihtsa, odava ja toimiva lahenduse. Põhja paneks 3-4 cm Biolani musta mulda, selle sisse istutaks taimed - soovitavalt vähenõudlikud ja kiirekasvulised, midagi sellest valikust. Ehitusmaterjalide poest ostaks kotikese Silikaadi kuivliiva fraktsiooniga 0,63-2, peseks läbi ning paneks mulla peale 2-3 cm paksuse kihi. Paneks põhja taldriku, et hoida ära pinnase segipööramist, ning laseks akvaariumi ettevaatlikult vett täis, suunates veejoa vastu taldrikut. Kui vesi läheb sogaseks, sogane vesi välja ning uus sisse. Valgustuse paneks tööle, aga sätiks esialgu taimeriga valgustusperioodi 6 tunni peale, kui võimalik, vähendaks ka valgustuse võimsust (ntx valgustil üks toru välja lülitada vms.). Valgust peaks olema kuskil 0,25-0,3 W/l. Iga asi, mis tekitab vee liikumist akvas, on abiks: parim muidugi filter, aga kuna räägime filtrita akvast, siis on abx veepump, kui seda ka ei soovi, siis õhupump - aga häda pärast saab hakkama ka ilma nendeta. Kui tegu troopikaakvaga, siis kui just toas pole troopika, siis soojenduspulgast pole pääsu - järgnev jutt on kirjutatud eeldusel, et pruugitakse soojenduspulka, vastasel korral tuleb akva elanike valik korrigeerida (daaniote asemel kardinalid, SAE-d üldse ära jätta jne.). Järgmisel päeval tooks sisse mõned vetikaid söövad teod (ntx Neritina), ka vetikaid söövad krevetid on abiks (kasvõi kirsikrevetid, parimad ehk Amano krevetid). Kolmandal päeval teeks 50% veevahetuse (kui vesi sisaldab kloori, siis tuleb veevahetusel siitmaalt alati kasutada veekonditsioneeri) ja tooks sisse viieliikmelise daaniote parve. Kahe nädala pärast suurendaks valgustusperioodi 8-10 tunni peale, kolme nädala pärast paneks valguse täisvõimsusele - sellises seades akval aga ei tohiks olla rohkem kui 0,5W/l. Kolme nädala pärast lisaks paar SAE-d. Esimese kuu jooksul teeks iga 2-3 päeva tagant 50% veevahetuse - see on oluline, tõenäoliselt kõige olulisem asi üldse! Veevahetusega maandame sissetöötamisega kaasnevad riskid. Kui on soov veenduda, et midagi viltu ei lähe, siis võib soetada ammoniaagi püsiindikaatori (püsitesti) - kui midagi untsu läheb (ntx bakterid mingil põhjusel hukka saavad), siis esimesena läheb asi ohtlikuks just ammoniaagiga, see püsiindikaator toimib tervelt aasta ning hoiab ära suuremad õnnetused. Kuu aja pärast võib veevahetusi vähendada, nii et kord nädalas 30% oleks piisav - samas sagedasemad ja/või suuremad veevahetused ei tee midagi halba, pigem vastupidi, maandavad võimalikke riske. Kalu saab lisada ka rohkem, aga seda peab kaaluma juba täpsemalt, kui palju ja milliseid.
Ja see pole ka mingi kivisse raiutud lahendus, sama tulemust on võimalik saavutada erinevaid lahendusi pruukides.

Taimedel ei ole kindlasti tehnikata akvaariumis võtmeroll. On küll jah,kui see on taimeakva ,või kui ei ole mingil põhjusel võimalik regulaarsete veevahetustega stabiilsust tagada. Ilma taimedeta tehnikata akvaariumis peab olema palju erinevaid "töötavaid" pindasi. Jäme pinnas, juurikad, kivid. Ja siis lõpuks kalad kes asja töös hoiavad.Kõik see muidugi koos vajaliku veevahetusega. Mina omaltpoolt soovitaks ilma tehnikata just väiksemaid akvaariume(u. 50L) kas siis taimedega vöi ilma - tunduvalt kergem kontrollida.

Tänapäeval on jah nii. Akvaristika algusaegadel aga olid taimed väga tähtsad, kuna vee kvaliteet oli kõikuv ning veevahetus lõppes vahel halvasti, sestap vett vahetati harva ning oluline oli tasakaalus süsteem, milles taimedel oli hapnikuga varustamise ning jääkainete ümbertöötlemise roll.

Sain ehk teemaalgataja algsest küsimuse püstitusest valesti aru. Mõtlesin et jutt on vähese või olematu tehnikaga isetoimivast ökosüsteemist mis vajab minimaalset sekkumist. Pakkusin vaid oma arusaama tasakaalus süsteemist, elujõulisest taimekooslusest kui ainevahetuse katalüsaatorist suletud süsteemis paremat lahendust magevees kahjuks ei tea. Lingi alt, mis ma eespool ära tõin, leiab mõned head näited vähese sekkumisega low-tech akvaariumitest. Päris ilma tehnikata häid näiteid pole kahjuks kohanud. Peace!

Katalüsaator on minu arusaamist mööda kiirendi. Kuidas taimekooslus ainevahetust kiirendab, ma kahjuks hästi aru ei saa. Küll aga on taimed üheks lämmastikuringe oluliseks osaks. Kui jutt on tehnikavabast süsteemist, siis on kaks võimalikku lahendust, mida võib omavahel ka kombineerida: tasakaalus taimede-kalade kooslusega süsteem ja/või piisava veevahetusega süsteem. Kui tahta täiesti tehnikavaba, siis peaks muide päikesevalgusega läbi ajama - üsna tülikas.

Mõtlesin katalüsaatori all taimekooslust kui elutegevusega seotud gaasi- ja ainevahetuse protsessi peamist "vedavat" mehhanismi/jõudu. Taimed mitte ainult ei seo/muunda valguse energiaga elutegevuse jääkprodukte, vaid ka "hingavad" ja pakuvad "majutuspinda" kasulikule mikrofloorale. See on omamoodi sümbioos milles taimedel on suletud süsteemis võtmeroll.

Üks looduslik vahend toitainete sidumiseks ja süsteemist väljaviimiseks oleks ka vetikate abil seadeldisega mida inglise keeles nimetatakse "algae scrubber". Selline vetikaekraan on tõhus, kuid eeldab regulaarset hooldust (vetikate eemaldamist ekraanilt) ja valgustuse, pumba ning seadme enda olemasolu. Esteetilistel põhjustel ehk ka sumba olemasolu et see tehnika ära peita. See on magevee puhul ehk põhjendatud suure biokoormusega akvaariumites (diskused jms.).

Loetu põhjal on jäänud mulje, et ilma filtrita akvaariumi omanikud peavad kõige olulisemaks mingisugusegi veeringluse tekitamist ja seisvat vett seda tüüpi (minimaalse tehnikaga ja filtrita) akvaariumi suurimaks ohuks. Kasutatakse isegi päris korralike "powerhead" tüüpi pumpasid.

Asja põhi idee oli ja on selles ,et leida akvaariumi elanikel võimalikult hea keskond, mille tingimusi loovad taimed ,kalad ja teised akva elanikud ise. Kaladele on vaja taimi ja taimedele on vaja kalu. Tigu ja krevetid on ka osutunud tähtsateks elanikeks.
Suurim mure oli paar nädalat rohevetikas (pimendasin siis tuli 3 päevaga tagasi) lõpuks sai valgus pandud 6h ööpäevas ja mure kadus nüüd juba nädalaega valgus olnud 8h ööpäevas - vesi ikka püsib uskumatult selge.
Kalade hulk ilma tehnikata akvas ei tohiks suur olla , aga hetkel 6 neooni , 4 suurt krevetti, 2 kirsikrevetti, 1 jõevähk, 4 kupit, 2mollit, 2 vuntsidega kala , 1 suur kollane tigu kes vist paljunes hirmasal kombel (munes veepiirist ülespoole mõned korrad) ja nüüd akvas väikseid tigusi palju . -----Ja tundub , et kõik elanikud on rahul toimetavad ilusti ja kui vaadelda akvat siis on ikke tihe liiklus küll.

Hea kuulda et elanikud end hästi tunnevad. Palju teil hetkel seal taimi on ja millised? Äkki saate isegi mõne pildi teha? Huvitav oleks teada kuidas teie akvaariumi käekäik edasi käib. Edu!

eks ta kooslusest olene mul on üks 15 l no/low tehnika akva seal 4 kirsi krevetii koos ühe öunaka ja prügi tigude kolooniaga lahendavad ilusti vetika ja toidu jääkide probleemi, eriti kui arvestada et kipun üle toitma alla cm guraami maime(kuskil 20 tk) kes seal ka paiknevad, valguseks on 11w laualamp mida kasutan õhtu valgustuseks ja hommiku päike. temperatuur on toa temperatuuril hetkel 23 kraadi, suvel 27-29 kraadi.
eks jahedam vesi ei lähe nii kergesti käest ära ja jahedam vesi peaks hapniku paremini hoidma ning guraami laadsed kalad hingavad toast see vähendab vajadust hapniku masina järele st piisab tihedast taimestikust.
näiteks minu kuld guraamid tahavadki tihedat taimestiku ja vaikset vett (pesitsus ajaks pidin mullitaja miinimumi viima ja filter läks hoopis kinni), mul pani see guraamid paljunema 80 l akvas

sa saaks näiteks 200 liitris kuni 4 guraamit pidada piisab siiski ühest paarist kuid enne pead teadma mis oleks minimaalne temperatuur milleni talvel sul toa temp langeda vöib mul oli talvel keskütte trassi avarii ja ja 24 tundi tuba küttetta ja suures akvas kus kütte pulka polnud langes vee temp 20 kraadini..puu küttega majas ma ei oska isegi oletada , möistlik oleks pikkematel ära olekul ikka sooja pulk panna kuna keegi tuba ei kütta .
vähk see vöib sul suurena lihtsalt kõik taimed välja rohida ja ära löhkuda, üksiti vähk tahab liikuvat hapniku rikkast vett...selle looma peaks küll teise akvaariumisse saatma, oletan et sul alles väike isend. selle asemel muretse krevette rohkem oma 20-30 tk, aitavad vetikate vastu.
tigudest vöiks olla ka torn teod , aitavad pinnast segada, et sönnik taime juurteni paremini jöuaks
ja elus poegiad kui dieedil hoida siis nad panevad ka omad maimud menüüsse
taimi vöiks ka olla oma 10 eri liiki see aitaks ka tasakaalu luua sest eks igal taimel ole ka omad omadused

Alustavas akvas päris suur seltskond, eriti arvestades et tegu filtrita akvaga - ise küll nii poleks riskinud. Ammugi poleks vähki sellesse akvasse pannud. Loodetavasti teed iga paari- kolme päeva tagant 50% veevahetusi, asi võib kergesti käest minna. Ega vee kvaliteedi jälgimine ka paha teeks (ammoniaagi püsitest oleks ehk kõige mugavam abivahend). Eks see roheline vesi ka vihjas võimalikele probleemidele, liiga kõrge ammoniaagi tase võis vabalt olla päästikuks.

Pildi kvaliteet on halb kuna pidin telefoniga tegema sest fotoka pilte see foorum ei tahtnud.