foorum.akvarist.ee

Aquariusega igati päri. Vikerkalade kohta leiad lisainfot veel siit. Ilusad ja rahumeelsed kalad.

Eelmisel nädalal oli siis Bettas olemas Melanotaenia boesemani ja Glossolepis incisus, Zoo Planetis on olnud sageli olemas Melanotaenia Praecox-i

_________________
4x Melanotaenia Boesemani, 3x M. Lacustris, 3x M. Parkinsoni, 2x M. Herbertaxelrodi

Nii.. käisin täna Tallinnas akvaariumi järel ja tuleb välja, et aluskapp on natuke kitsam kui akvaarium. Eelmine omanik väitis, et tal mitu aastat nii olnud ja pole midagi häda. Küsiks teie arvamust kah... äkki pean lisaplaadi peale muretsema?

Pilt ka:
http://imageshack.us/m/691/8931/wersgdf.jpg

aluskapi plaat peab olema võrdne või suurem, foorumist käis läbi üks sarnane juhtum kus akva klaas purunes selle tõttu.
Kuna akva 350 -ne siis eeldab see ca 400kg üldkaalu ...
Tasuks aluskappi ka selle pilguga üle käia ja vajadusel lisatugevdusi lisada

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Mul on kahe kapi vahel valida....
Üks on see mile peal eelmine omanik akvat hoidis.
äärmiste seinade vaheline kaugus 127cm (akva laius 130cm)
Aga see kapp toetub maha ainult esimese äre ja külgmiste seinadega... tagasein on papist ja ripub õhus
Pilt: http://imageshack.us/m/195/6681/dscn0235ms.jpg

Teine variant on see mille kohta ma ka kunagi teises teemas küsisin:
Kapi laius 150cm
Toetub 4 servaga maha (kui plastikjalad ära keerata alt)
Tagasein pole papist
Pildid:
http://imageshack.us/m/535/787/dscn0236r.jpg
http://www.common.ee/docs/products/full/c7h1R2j1i1y1t341y6o7.jpg
Mulle endale paistab see viimane kapp tugevam, aga tal jääb keskele 90 cm'i pinda mida ei toeta miski.

Oleks väga tänulik kui keegi avaldaks arvamust kumb kapp sobivam ja kuidas oleks seda hea toestada

Lisa: Testisin filtrit ja see lekib... tegemist azoo cf-1500'ga. Kust sellele tihendeid saada võiks?

Edit: Algul üritan seda vana filtrit kuidagi korda saada, aga kui uut peaks vaja minema siis tasuka vist valida eheim'i, JBL'i ja tetratec'i vahel? või on veel usaldusväärseid tootjaid?

Kas akvaariumis toimetamiseks sobob ka makroflex'i klaasisilikon (kirjelduses kirjas et sobib) või tuleks akvaariumipoest sellist asja otsida?

ma arvan et kindlam oleks spets akva silikoon osta.

_________________
GTR(alates 2004)
250L:
1 Labeo
3 platyt
8 Anchitrus neist 2 on albiinod
2 Botiat
9 Neooni
11 Õuntigu

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

Asi on niikaugel, et nädala jagu on akvaarium käinud ja mul tekkis selline küsimus, et kas kaane alla oleks mingisugust ventilatsiooni ka vaja ? Hetkel on kaas koguaeg kinni ja sinna alla kondenseerub päris palju vett... Kaanele see midagi halba ilmselt ei tee aga kuidas selline kinnine olukord akvaariumielule mõjuda võiks? Äkki jääb hapniku väheks?
Samas filtri torude jaoks on 2 kohas augud sees ja väike õhu liikumine ikka toimub... aga äkki oleks ventilaatorit ka vaja?

Ventilaator kahju kindlasti ei tee. Ja aitab niiskust välja viia kindlasti. Mõnele ei meeldi, et tekitab müra. Selle vähendamiseks tuleb vendile anda madalam pinge kui ette nähtud. Nt 5V venti saab toita mobla 3,7V laadijast. Või kasutada eeltakistit.
Arvuti ventilaatorid on ilmselt kõige kättesaadavamad ja odavamad.

Nii... hakkan nüüd veeteste sebima endale (lmselt oleksin pidanud testid koos vee sisselaskmisega muretsema... aga parem hilja kui mitte kunagi =
Tekkis siis küsimus et milliseid teste vaja oleks ja miks
Niipalju kui ma ise aru olen saanud siis ph, kh, gh, no2 ja no3 on vist peamised ja need ma ka mureetsen. Kas oleks veel miskit vaja...

sama alafoorumi esimene postitus ...
/esimene/14044/index.html

_________________
kodune 200 liitrit (led 24x3W)

(Y) tänud

Hmm?! tommikese poolt viidatud lingil pole algaja nimekirjas NH4 testi vaid see on paigutatud taimekasvataja arsenali. Miks nii?
Mina olen siiani aru saanud, et NH4 test on vajalik sissetöötamistsükli jälgimise juures ja pärast peaks normaalses akvas näit niivõinaa null olema. Kui NH4 näit taimi kidutama hakkab on kalad vast juba ammu liiga mürgise doosi all.
Minu jaoks on NH4 NO2 NO3 tilgatestid kohustuslik kolmik kuigi esimesed kaks neist on vajalikud sissetöötamistsükli juures ja hiljem vaja ainult siis kui ravimitega, mis baktereid tapavad, mässatakse.
Hea oleks selgitusi kuulda kui ma eksin.
KH ja pH on kasulikud teada kuigi Tartu kraanivee koha pealt võib nad ilmselt ilma testidetagi KH 14 ja pH 8.0 võtta. GH on korra määrata võib-olla huvitav (Tartus 15) aga pärast tal erilist tähtsust mu arust pole. KH ja pH vajavad ka pidevat jälgimist ainult siis kui üritatakse kraanivee omadusi kalade jaoks muutma hakata või CO2 süsteemide korral.
Ülejäänu on taimekasvatajate pärusmaa ja esimeses lähenduses mitte nii oluline.

Ma loodan et mu asi on nüüd valmis... kujundus vist paigas ja kalad ujuvad juba rõõmsalt ringi.... proovisin neile täna esimest korda kurki ka sööta, aga nad eriti ei tahtnud seda.
Kohe kohe lisan albumisse mõne pildikese ka.