foorum.akvarist.ee

Mõtlesin, et maru tihti esitatakse foorumis mitu korda käsitletud küsimusi. Ehk oleks kasulik neile siin vastused tuua. Proovin otsa lahti teha, ehk täiendate. Ja...kui midagi valesti kirjutasin, ehk parandate.
Ma arvan, et ehk pole kurjast teema kleepuvaks teha?
/Felch
- Pets

Akvaariumi mõõdud
Küsimus - Kuidas arvutada, mitu liitrit minu akvaarium on?
Vastus: Akvaariumi mahutavust liitrites mõõdetakse järgneva valemiga (PxLxK)/1000 ehk siis Pikkus x Laius x Kõrgus jagatud tuhat. Mõõda P, L ja K sentimeetrites. Näiteks - Pikkus on 100cm, Laius on 40cm ja Kõrgus on 50cm - 100x40x50=200000 Nüüd jagame selle tuhandega ja saame 200, mis näitabki akvaariumi mahutavust liitrites. Muidugi võiks akvaariumi kõrguse mõõta veepiirist pinnaseni, siis saab veehulga mis sinu akvaariumis tegelikult on.

Akva asustamine
Küsimus - Mis kalad mu akvasse sobivad (keda võib koos pidada?)
Vastus: http://www.liveaquaria.com/general/fwco ... _chart.cfm

Küsimus - Mitu kala mu akvasse mahub?
Vastus: Rusikareegel on 1 cm täiskasvanud kala pikkust 1 liitri vee kohta. Reegel ei ole absoluutne, nt. scalared on ju püstsihis hoopis suurema mõõduga kui ninast sabani aga mingi aimduse saab.

---- Täiendus akvarist Siksu poolt ----
Väikeste ja saledate parvekalade puhul 1 cm täiskasvanud kala kerepikkuse kohta 1-2 l vett. Suurte ja paksukereliste, kes palju saastavad, samuti territoriaalsete kalade - kirevahvenalised (sh.skalaarid), kuldkalad, põhjasägalised, nugakalad, angerjad = 50-300 liitrit ühe kala kohta sõltuvalt liigist. Hea link asustustiheduse arvutamiseks: http://www.aquadvisor.com.

Küsimus: Kas võin kohe kõik kalad sisse tuua?
Vastus: Kindlasti mitte. Kui nii teed, siis ei jõua head bakterid äkilise saastekoormuse tõusuga kaasa minna ning NH ja NO2 tõuseb ohtlikult kõrgele, tagajärjeks kalade hukkumine. Korraga võid uude akvaariumisse sisse tuua 2 väikest kala või 1 suurema kala (10 cm või pikema kala puhul). Üksnes suurte akvaariumide puhul võid väikesi kalu korraga veidi rohkem sisse tuua.

Küsimus: Kui kaua pean ootama, enne kui võin järgmise hulga kalu sisse tuua?
Vastus: 2-3 nädalat võiks oodata, enne kui tood järgmised kalad sisse. Selle ajaga jõuab kasulike bakterite hulk kasvada piisavalt suureks, et akvaariumi saastega toime tulla ning vee kvaliteeti korras hoida. Samuti jõuavad akvaariumi asukad selle aja jooksul kohaneda uue elukeskkonna ning uute kaaslastega, see vähendab stressi ning sellest tingitud haigusi. 2-3 nädalat on ka piisav aeg enamike võimalike haiguste ilmnemiseks.

--- Täienduse lõpp ---

Küsimus - Kas 5-liitrises ümmarguses akvaariumis saab kuldkalu pidada?
Vastus: EI! Nn. "mull" ei sobi tõesti kalade pidamiseks. Kuldkaladele on ta eriti sobimatu, nad reostavad palju ja tahaksid kasvada suureks. Nii väikeses purgis nad kasvada ei saa, siseelundid jäävad kängu ja kala(d) surevad suhteliselt ruttu. See kehtib ka lihtsalt liiga väikese akvaariumi kohta.
Vaata ka: viewtopic.php?t=13963&postdays=0&postorder=asc&start=0

Küsimus - Ma tahaks poest (või tuttavalt) kalu osta/saada. Räägitakse, et esimest ettejuhtuvat kala ei tasu võtta...aga... mida vaadata, kuidas osta terve ja tugev kala?
Vastus: Maria kirjutas siin sellest väga kenasti: viewtopic.php?t=6114

Küsimus - Kui kaua peab vesi käima enne kalade sisse panemist?
Vastus: Niikaua, kuni kraaniveega kaasatulnud gaasid on veest väljunud, st. akvaariumi seintelt on mullid kadunud. see võtab ca 3-4 päeva. aga see tähendab, et akvaariumisse võib tuua esimesed 1-2 asukat, mitte seda, et akvaarium lajatatakse kohe maksimum täis.

Küsimus - Kas on vaja kindlasti akvaariumi paigaldada mullitaja ehk õhutaja?
Vastus: Sõltub sellest, millised kalad selles akvaariumis elama hakkavad. mõnedel kaladel on võime ise pinnalt hapniku hingata (labürintkalad), enamus kaladele piisab sellest, kui on tagatud veeringlus veepinnal pumba abil ja mõnedel kaladel (kiirevoolulistest jõgedest pärit liikidel, nt. beaufortiatel) on tugev veevool koos õhutusega vajalik.


valgustus, taimed
Küsimus - Tahaks taimi kasvatada kuid valgust on vist vähevõitu. Palju teda üldse olema peaks?
Vastus: rusikareegel: 0,5W lambi võimsust 1 l vee kohta.

Küsimus - Kust leiaks rohkem asjalikku infot valgustuse ja akva kaane ehituse kohta?
Vastus: ikka siit foorumist: viewtopic.php?t=3882

Küsimus - Räägitakse, et taimede kasvatamiseks on vaja miskit CO2-e akvaariumisse. Mis asi see veel on, kust saab?
Vastus: loe siit aga hoolega, et kalu mitte ära tappa! viewtopic.php?t=3872

akvapoed
Küsimus - Kuskohas asuvad akvaariumiasjade poed?
Vastus: Vaata siit (aitäh akvarist Lynnet'ile hea nimekirja eest!): viewtopic.php?t=14041

haigused
Küsimus - Minu kala on vist haige. Mida teha, kas keegi aitaks?
Vastus: Ikka aitame. Loe siit lähemalt viewtopic.php?t=5520 ja postita küsimus haiguste alamfoorumisse. Vasta kindlasti juba esimeses postituses lingil toodud küsimustele. Ainult siis saavad asjatundjad aidata.

Küsimus - Kas soolavann ravib kala? Kuidas seda teha?
Vastus: Loe lähemalt siit:
viewtopic.php?t=757&start=0

Testid
Küsimus - Milleks on olemas veetestid ja mida need tähendavad?
Vastus: Toreda info on kokku seadnud Maria
veeteste müüakse poes koos korraliku instruktsiooniga. nt. gh ja kh testi kasutamine on sam lihtne, nagu nohurohu manustamine. NH testiga võib algklassilaps küll hätta jääda aga täiskasvanu peaks hakkama saama.

mis on mille jaoks:
pH - mõõdab vee happesust (tegelikult küll hüdrogeenioonide konsentratsiooni aga algajal pole seda oluline teada). ph alla 7,0 on happeline, 7,0 on neutraalne, üle 7,0 aluseline ehk leeliseline. erinevad kalad on erinevate vajadustega, seepärast võiks oma kraanivee ph-d teada enne seda, kui esimesed asukad akvaariumisse jõuavad, sest teatavasti on lihtsam valida enda vette sobivamad kalad, kui hakata veeparameetreid hiljem kalade järgi kohandama.
gH - mõõdab vee üldkaredust ehk vette lahustunud soolade hulka. mida suurem on gH tase, seda karedam on vesi. gH näidus sisaldub nii muutuv kui muutumatu karedus ehk karedus, mida füüsikaliste ja keemiliste mõjutuste abil ei saa muuta v.a. lahjendades või välja filtreerides.
kH ehk karbonaat- ehk muutuv karedus, mis sisaldub gH-s on võimalik mõõta eraldi testiga. kH mõõdab vette lahustunud karbonaatühendite, peamiselt Mg ja Ca karbonaatide hulka. muutuvat karedust on võimalik siia-sinna korrigeerida vastavalt keemiliste (nt. pH alandamine) või füüsikaliste mõjutuste abil (nt. keetmine). kaltsiumkarbonaat on maakeeli katlakivi. seega on hea selle näitu teada ka näiteks naisterahval, et pesupulbrit õigesti doseerida.
NO2 on nitriit, test mõõdab vette lahustunud, kaladele toksiliste jääkainete konsentratsiooni vees. seda testi on vaja kindlasti akvaariumi esimese kahe sissetöötamiskuu jooksul, et jälgida nitraaditsüklit ja hoida ära esimese põrsa aiataha minek, mis muide on üsna tavaline. esimesed akvaariumisse toodud kalad surevadki algajatel enamasti seetõttu, et inimesed ei ole teadlikud, mis akvaariumiveega toimuma hakkab, kui keegi sinna elama panna. nitaaditsüklist võid lugeda otsinguga siitsamast foorumist või algajatele mõeldud artiklite alt.
NO3 on nitraat, test mõõdab vette lahustunud kaladele vähemtoksiliste jääkainete hulka. lihtsalt seletades söövad bakterid ära toidu- ja väljaheitejääkidest tekkinud no2 ja muudavad selle no3-ks. see test võiks olla kodus absoluutselt igal akvaristil, olenemata sellest, kas ta on vana kala või mitte. pistelise kontrolli käigus võib leida üllatusi. NO3 on kaladele ohtlik alates 50mg/l konsentratsioonist. normaalne on kuni 20mg/l.
NH3/NH4 testiga mõõdetakse ammooniumühendite hulka, mis tekivad samuti kalade elutegevuse käigus. ka ammooniumühendid on liiga suures konsentratsioonis kaladele ohtlikud. liiga kõrge NH-ühendite hulk võib põhjustada ka näiteks kidurat taimekasvu, mistõttu seda testi oleks vaja eriti taimeakvaariumi pidajatele ja väga eriti neile, kellel on akvaariumis tihe muruvaip, mis ei võimalda pinnasest sinna tekkivaid ammoniaagiühendeid välja sifoonida.
PO4 test mõõdab fosfaatide hulka, mis tekivad samuti jääkproduktidest, näiteks kalade väljaheidetest. liigne PO4 võib põhjustada vetikate vohamist ja hästi teada nuhtlust mille nimeks "roheline vesi". samas on fosfaatide puudumisel häiritud taimede kasv. nii, et seda testi oleks vaja nii taimekasvatajatele, kui neile, kellel pidevalt probleeme vetikatega.
Fe test mõõdab rauaühendite hulka vees, mis on vajalik taimekasvuks.
Cu test mõõdab vaseühendite hulka ja seda tasub testida siis, kui taimed miskipärast pidevalt lagunevad, selgrootud surevad või peale vaske sisaldavate ravimite kasutamist, et veenduda, et kõik ravimijäägid on veest eemaldatud.
O2 test mõõdab vette lahustunud hapniku hulka. võiks olla kodus DIY CO2-ga mässajatel.
CO2 test on samuti pigem taimekasvatajate pärusmaa, enamasti on tegu permanentsete testidega, mis võimaldavad pidevalt CO2 taset jälgida ja niimoodi vajadusel seda taimede jaoks juurde või kalade jaoks maha kruttida. samas ajavad asja ära ka kh ja ph test, mille põhjal võib co2 sisalduse ise graafiku abil välja arvutada.

lühidalt:
algajale oleks ideaalis vaja ph, gh, kh, no2, nh3/nh4 ja no3 testi, sealjuures esimene mõõtmine peaks toimuma enne kalade akvaariumisse toomist. Seejärel kolme kuu jooksul iga nädal korra või niikaua, kuni näidud stabiliseeruvad võiks jägida nh3/nh4, no2 ja no3 testi abil sissetöötamise edenemist.
taimekasvatajale oleks vaja ph, kh, no3, po4 ja fe testi, vabal soovil näiteks lisaks ka co2 ja o2 testi. kui permanentset co2 testi akvaariumis ei ole, tuleks ph ja kh tasemeid testida vähemalt enne ja peale igat CO2 reaktori või ballooni vahetust. no3 võiks testida pisteliselt kord kuus või kord kahe kuu jooksul, vastavalt sisetundele.
suvalisel tädil, kes peab kuldkala mullis, peaks olema vähemalt no3 test, mida ta võiks kasutada enne igat veevahetust, et kindlustada see, et tema "kullake" ei elaks kemmergusarnastes elamistingimustes.