foorum.akvarist.ee

Mnjaa 20 cm on vähe palju ikka pikkust. Huvitav kas selliseid mis jääkski tikutopsi suurusteks pole olemas akva tingimustes. Muidugi sul seda ruumi pea poole rohkem, kui mul. Nii, et seal neil saab tulevikus ka ruumi olema.
Kuskilt muidugi meenub ka tõsiasi, et kilpad ju jäävadki elama pm ehk siis need tegelased ju kestavad ikka hulka aastaid.

olles tudeerinud ja lugenud punakõrv ilukilpkonnade kohta netis leiduvat materjali ja vaadanud videosid ei tundu mulle kilpkonnade hoidmisel olevaid mingeid piiranguid seoses akvaariumi suurusega. enim ehk valmistabki tuska see, et paljud hoiavad kilpasid ca. 40 liitristes kastides. aga kui Sul on pool minu akva mahust s.o. umbes 200 liitrit, siis ei tohiks ju ka kilpade hoidmisel mingeid piiranguid olla. samas 20cm ei ole ilmatuma suur, sest Oscarid küündivad ca 30cm juurde. kilpade eluiga jah kuskil 10 aastat.

M.

kuna täna vaba päev siis oli asjaga aega tegeleda. võtsin pooliku pvc'st värvipoti, mis sobis pooleldi täpselt akvas olnud toru sisse ja siis lõikasin üle ääre oleva osa värvipotist ära. nii sain just sobiva aluse, millesse paigutasin kruusa ja pinnale suuremad kivikesed. plaan millalgi ka botaanikaaiast läbi hüpata ja mingi pisike amazonase taim sinna kasvama panna. hetkel igaljuhul on asi igati hästi toimiv ja kilpad ka akvasse lastud. lisaks sellele võtsin end kokku, pesin kruusa ära ja panin akvasse(sellest ka akva vesi natuke hägune). ajaa- põhjas Miami Beachil rannast korjatud merikarbid.



M.

kilpkonn koos kaladega pole hea idee. aga soovin õnne, et teokarpidega piiril vahele ei jäänud! need muide ei ole ka hea idee.

Maria, ei tea millest jutt, ent antud karbid vaadati piiril spetsiaalselt üle ja kõik sujus probleemideta. võimalik, et ajad millegagi segi.
kalade ja kilpkonnade sobivuse osas jätan igale isikule õiguse oma arvamusele.

Parimat,
Matten

kui vaadati üle, siis on kõik ok nende omamise seisukohast. kalade ja kilpkonnade koospidamine on minu arvamuse kohaselt sama hea, kui panna kokku skalaar ja kuldkala. mõlemale stress. lisaks, kuidas sa lahendad söögiprobleemi? teatavast on ossud aplad, veekilpkonnad kilpkonnad toituvad aga ainult vees.

ma ei oska üldistavalt midagi öelda, aga antud juhul 525 liitrises kastis ei tundu kilpkonnadel ning Oscaritel, Clariastel ja Plecol midagi valesti olevat. eks aeg näitab, ent tänase söötmise korral pidin pigem vaatama, et Oscarid toidust ilma ei jääks, kuna kilpad sõid kordi suurema kiirusega. eks hoian olukorral silma peal ning raporteerin siia.
omamoodi üllatav olukord oli see, kui mõõdult 5 korda väiksem kilpkonn(pikkust 5cm) sekkus isase ja emase omavahelisse kaklusesse ja haaras Oscaritelt eeskuju võttes isaselt Oscarilt(pikkust 25cm) alahuulest ja sakutas teda. ju see oli võimupiiride paikapanemine kilpkonna poolt. hetkel lösutavad mõlemad kilpkonnad oma saarekesel.

M.

hetkel on selline tunne küll, et võtaks oma roosa tuhvli ja läkitaks läbi ekraani sinu poole teele, Matten.

kilpkonn ei ole kala ja selle looma pidamiseks ei piisa ainult platvormist, kus ta veest välja saab.

* vajalik UV lamp päikesevalguse imiteerimiseks, et looma keha sünteesiks D-vitamiini. defitsiidi korral deformeeruvad tõsiselt luulised koed - tulemust võid oodata umbes 1,5-2 aasta pärast. UV lamp tuleb paigutada nii, et see ühtlasi soojendaks platvormi, kus kilpkonn saaks ennast ära kuivatada. kuivatamine on vajalik selleks, et kilbile ei tekiks seeninfektsiooni. kui konn saab seeninfektsiooni, siis on tulemuseks kilbisoomuste irdumine. seda võib oodata juba poole aasta pärast.

* platvorm on liiga järsk. kui veenivoo mingil põhjusel langema peaks, ei pääse konnad enam platvormile. tagajärjeks on uppumissurm. see, et kellelgi oli kilpkonnapidamine selliselt lahendatud, ei tähenda automaatselt seda, et see on hea valik.

* su konnad vajavad teistsugust toitu, kui kalad. kas toidad 1 päev kõiki konnatoiduga ja teine päev kalatoiduga? sekka paar lihapäeva - sobib mõlemale.

* konn ja kala hakkavad paratamatult toidu pärast võistlema. nii või teisiti on lõpuks üks pool kaotajaks. kui juba praegu kipub konn kala ründama, siis varsti saad ribastatud uimedega oskarid. kuna konn reostab ohtralt ja et oss ise on ka paras notsu siis garanteerin sulle järgmise aasta jooksul vähemalt 1-2 seen- või bakterhaiguse puhangut. haavadesse on nakkus kerge tulema. kui oss arvab aga, et konnale tuleb koht kätte näidata, siis 5cm looma juures peaks loomaarstipraksis naabermajas olema.

* tegelikult ma hea meelega üldse ei kirjutaks (mitte, et kell on pool kolm öösel ja ma pean veel tööd tegema) aga kirjutan seepärast, et keegi teine niikuinii ei kirjuta, kõik vaatavad ainult ilusaid pilte . et sa siis mõtiskle, vähemalt ei saa hiljem kurta, et keegi sulle midagi ei öelnud...

P.S. panen panuse selle peale, et kuu aja pärast pole su teokarbid enam valget värvi.

Kas need karbid lahustuma ei hakka?

_________________
200L 2x SAE,2x Ancistrus,2x Pelvicachromis pulcher,1x Pterophyllum scalare,4x Gymnocorymbus ternetzi,6x Nematobrycon palmeri,4x Hyphessobrycon herbertaxelrodi,4x Paracheirodon innesi,1x Platydoras costatus

Maria, tänan Sind põhjaliku analüüsi eest. Kui ma ei oleks kogu netis leiduvaid foorumeid läbi tuhninud, siis ma oleks üsna suures üllatuses et kõik see võib juhtuda.
Sai aga üsna põhjalikult uuritud, et valede valgustuste, soojenduslambi, nõrga filtratsiooni, kilpade mitmekülgse toitumise puudumise jne tagajärjel võib tekkida kilpkonnale rahhiit, seenhaigus vms. Seetõttu teen ka pidevalt ponnistusi, et akvaariumit aina rohkem ka kilpadele kohandada. Nii on mul ostetud ka kilpade saarekese kohale Sylvania Reptistar T8 toru, plaan see taigaldada kaane alla on juba peas olemas. Filtratsiooni mure loodan, et lahendab äsja soetatud Fluval FX5. Filter just selle ideega ostetud saigi, et kilpad tulekul. ka saarekesele minekuks pean leiutama mingi hõlpsama mooduse, sest täheldasin sama nüanssi, mida mainisid Sina, Maria. ilmselt mingi sillake, mis hõlbustaks saarekesele pääsemist.
Söögi andmisel pean silmas, et toit oleks mitmekülgne. Annan kilpadele rohelist(salatit), krevette, ussikesi, kilpkonna toitu ja muud vajalikku. Nt. on mul kilpkonnade kaltsiumivajadusel soetatud zookauplusest spetsiaalselt puurilindudele mõeldud kaltsiumi seib(soovitus võetud siinsest kilpkonnade artiklist lingil: /article_view. ... o=22&faq=5). Olen Oscarite ja kilpkonnade toitmisel tähelepanelik ja vaatan, et keegi söögist ilma ei jääks. Võid uskuda, et annan korraga toitu piisaval hulgal, et kõik söönuks saaks ja kilpade juurde panen loomulikult neile vajaliku toidu.
Aga spekulatsioonideks on alati alust, kuid hetkel on asi normis. Nii et pole vaja oma roosat tuhvlit minu suunas lennutada.

Parimat,
Matten

Maria, Su tuhvliga ähvardamine viis sihile. igastahes on UV-A ja UV-B kiirgus nüüd 525 liitrises kastis tagatud. nagu mainitud, et see peaks olema eelkõige kilpade maise asukoha alal siis nii saigi see otse "saarekese" kohale pandud(2*15w Sylvania Reptistar toru). pilt siis järgnev:


tundub samuti, et rannakarbid ei olnud ei Oscaritele ega ka Clariastele meeltmööda, sest pärast paari päeva olid nad akva nurka kokku kuhjatud. seega sai need ära võetud. kaane alla "saarekesele" sai spetsiaalselt toodud ka taim, mis pidi just sääraseid olusid tahtma. senimaani on kilpad pidevalt selle taime otsas turninud, paistab neile meeldivat. üldpilt:


M.

loll küsimus tekkis - miks sa seda toru samasuguste kividega ei kata, nagu tagaseinas taustaks on? toru ülemisele servale, veidi allapoole veepiiri paneks kive kahes-kolmes kihis ja olekski astang saarele ronimiseks olemas.

veel jäi silma lahtiselt akvaariumis olev klaastermomeeter. selle vahetaks digitaalse vastu (ainult anduri ots akvaariumisse) - ohutum. kas vähemalt soojendajal on korpusekaitse peal?

trepi osas hea lahendus. proovin vabade päevade tekkides midagi säärast aretada.
digitaalset termomeetrit pole mina veel kasutusele võtnud. tõenäoliselt on Sul sel puhul taas õigus, et peaks selle akvale muretsema. soojendaja on mul peaaegu turvaliselt originaal iminappadega akva seina küljes. siiani vaid paaril korral Clariaste poolt haaradest lahti löödud. kaitsekorpust kui sellist pole kuskil müügil näinud.

M.

kaitsekorpust on eraldi müügil, maksab paarkümmend raha. otsi leigivi poodidest või kui ei leia, siis minu käest saab ka. korpust selleks vaja, et kilbid kõrvetada ei saaks ja et suuremaks kasvades seda ära ei lõhuks.

nädalavahetusel oli aega ja sai Sõpruse pst. 222 zoopoest toodud enda äranägemise järgi kõige paremini sobiv "sillake" kilpadele. hiljem vähe nokitsemist kuuma noaga ja saigi akvaariumi silikooniga sillake paika pandud. esialgu tundub asi hästi toimivat.



Matten