foorum.akvarist.ee

Sain kingituseks 120 liitrise (Juwel) akvaariumi.Mis on ka minu esimene suur akvaarium ,kunagi lapse eas olid mul purgis kupid.
3. oktoobril alustasin akvaariumi ettevalmistamisega. ostsin koos akvaariumiga ka põhja käivad pisikesed värvilised kivimid. Pesin kivimid korralikult läbi kuni selge veeni ja lisasin siis kivimid akvaariumisse ja seejärel hakkasin lisama ka külma kraani vett. viimases järgus lisasin akvaariumi veele ka spetsiaalselt ettenähtud vahendit Sera Aquatan vastavalt ettenähtud mõõdule ja tunni aja möödudes lisasin ma Sera Nitriveci. peale seda lülitasin akvaariumi elektrivõrku et vesi hakkaks soojenema.
4 okt. läksin samasse poodi akvaariumi sisustust ostma ja ostsin ka mullitaja Hydor Airo color 2 ja vahetasin ka välja akvaariumi kaanes oleva originaal valgusti natuke mahedama vastu (Power Glo 30W). Sisustasin akvaariumi ära eelnevalt kõik asjad korralikult läbi loputades (va.mullitaja) Kõik kujunes välja imeline ainult mis puudu olid olid kalad. vesi oli selleks ajaks saavutanud vastava temperatuuri (23-24c).
5 okt. õhtul läksin ma samasse poodi jällegi tagasi et nüüd elanikud ka sisse osta (seda on näha minu allkirjas). Kalad ostetud ja söök ka suundusin siis kodu poole kus siis toimisin vastavalt poe poolt antud juhendile. Et ennem kui kalu akvaariumisse lasta tuleb hoida neid 20 min. koos selle kotiga akvaariumis et temperatuur tasakaalustuks ja siis avada koti suu ja lisada kotti oma akvaariumi vett koos vähese koguse Sera Aquataniga ja hoida veel neid mingi aeg selles kotis-mida ma ka tegin .Möödunud oli juba tunnike mässamisest kui lasin kalad nende uute kodusse. Kõik tundus olevat korras paanikat ja hirmu näha ei olnud. Vaatepilt oli muidugi imeline ja selge ,televiisorit vaja nagu polekski.Aga minu õnnetuseks hakkasin täheldama et alates 8 ja 9 oktoobrist polnud see vesi enam nii klaar kui alguses. Vett vaadeldes ma seal muud hullu nagu ei näe kui ainult palju väikeseid mulle mida tekitab see ostetud mullitaja.keerasin ta muidugi vähese peale aga tundub et asi on ikka samane ja kuidagi on ka selle tagajärjel hägune. mis mulle muidugi ei meeldi üldse. Söötmises probleemi ei tohiks olla sest toidan neid 2 korda ime väikeste kogustega hommikul kell 8.00 ja õhtul kell 18.00. Kalad on kõik terved ja lippavad ringi aga mulle ei anna rahu see nii ruttu hägustuv vesi mis peaks nagu olema selge nagu post kaart. Huvi pärast kontrollisin täna pumba filtrit seda valget osa ja see oli täiesti pruun. meie kandis on vesi väga raua rikas -äkki on see sellest tingitud. Veel on ka selline imelik lõhn juures -mitte paha aga nagu vähe õhku saav või on see tingitud sellest kaane all olevast lambist ja selle poolt tekitatud soojusest, et kui väikese luugi avan siis ikka nuusutan et asi hullemaks pole lännu.
Nii siis paluksin asjatundlikku nõu siis selle vee hähususe suhtes ja äkki pole see peenete mullidega mullitaja hea, sest käisin Tallinna Kalakeses ja ka Pärnu looma poes olid akvaariumites ikka sellise suure mulliga mullitajad. lugesin pikalt ka Teie foorumis esinevaid juhtumeid aga sellegi poolest ei näinud ma seal päris sellist juhust.
Jään siis Teie kõigi nõuandeid ootama mis paseeruvad nagu ma aru saan pikaajalistel kogemustel.
Ette tänades LILLEKE

_________________
120 liitrit JUWEL Record
koduks: Marmor Gurami-2;Pärl Gurami-2, Danio malabar icus-1;Minori-`3;
Skalari-4;Leek Barbused-4;

60 liitrit: 2 tarakatunit ja Sumatra Barbus tetrazonad ja Sumatra Barbus green.

mina ei oska muud midagi asjalikku õelda et liiga kiiresti lasid kalad sisse.akvaarium tahax enne umbes nädalakese käivituda.ilma elaniketa.muidugi võib lasta enne sisse teod aga kaladele oli natukene vara.
aga kus sul need mullikesed asetsevad? enamasti ongi alustavas akvas palju väikesi mullikesi st vesi on alles ju värske...
aga noh vabandan väga kuna ei oska aidata aga lihtsalt minu arvamusel said sul kalad natuke vara sisse toodud...

Nagu ma aru sain tulevad mullikesed ikka mullitajast

Elusaid taimi ei ole? NO2, NO3 näidud oleksid huvitavad, veevahetust oled teinud? Kahtlustan, et pole veel tekkinud vajalikke bakterikolooniaid ja vesi hakkab lihtsalt maakeeli solgiks muutuma...

_________________
http://akva.karahh.pri.ee

Lõpetaks äkki ära selle valeinfo levitamise? Pole vahet kas akva seisab kaladeta päeva, nädala või kuu, mitte mingit käivitumist seal ei toimu. OK, erandiks on ilma kaladeta sissetöötamine lisades ise vette ammoniaaki, kuid sel juhul oleks nädal liiga lühike aeg ning ilmselt me hetkel ei räägi kaladeta sissetöötamisest.
Veelkord, tontteabmitmes kord - akvas on vett ilma elaniketa mõtet hoida mitte üle ööpäeva (tegelikult piisab mõnest tunnist, seda siis kloorivee korral et kloor veest lahkuks). Edasi vajab akva sissetöötamist ning see on võimalik ainult sel eeldusel et kusagilt tekib kasulikele bakteritele toitu. Rohkem ei hakka sellest kirjutama, seda on tõesti päris palju kordi nämmutatud, kasvõi ntx siin - kummaline et lynnet staazika foorumikasutajana selliseid asju ei ole veel tabanud.
Teemaalgatajale - kui filter korralikult veepinda liigutab siis mullitaja järgi tõenäöliselt vajadust pole, teeb vaid asjatult müra. Veepinna liikumine viib tegelikult vette rohkem hapnikku kui seda mullidest vette jõuab.
Näpuotsatäis on väga varieeruva suurusega mõõtühik kuid ilmselt annad siiski ka toitu liiga palju, kord päevas nii palju kui paari minutiga ära süüakse on paras. Põhja sifoonimine kah abiks kui jääke sinna vajus.
Ja tõesti võib ka see olla probleemiks et sissetöötamata akvasse sai korraga liialt palju kalu, sissetöötamist tehakse ikka nii paari kalaga. Elustaimed pehmendaks pisut asja, kui pole suuremat huvi taimedega mässata siis Ceratophyllum demersum saab hakkama isegi ilma pinnaseta klaaskastis, kui oleksid Tallinnas siis pakuks tuusti.

Sain siit enam vähem sellist teavet mis ühtib paljude arvamustega ,et olen liiga kiirelt kalad sisse lasknud (minu viga-kärsitu) kuigi poes müüa andis märku et võiks pikemini oodata aga nüüd on see tehtud ja muud teha pole kui hakata asja parendama.
Mul soovitati kalu momendi seisuga sööta üle päeva-ei pidavat sellega juhtuma midagi ja siis soovitati ka vahetada vett 1/4 kogust akvaariumi kogusest. Samas ka lisada kiirelt kasvavat päris taime need pidid raua ise ära tarbima ja ka sellist varianti et, kui saaks sellesse uute akvaariumisse panna sisse töötanud filtri milles juba vajalikud bakterid olemas ja mis pidi ka koheselt toimima hakkama aga jah mainiti ka seda et olin liiga rutakas ja ,et asi on liiga toores ja sellega võib aega minna kuskil 2-3 nädalat et asi hakkaks ilmet võtma. Loodan siis talitada tarmukalt ja lugedes hoolikalt Teie poolt saadetud aevamusi lähtudes samasusest. Teie kogemused on kindlasti näidanud mida antud olukordades oleks vajalik teha ,et asi liiga hulluks ei läheks.
Tänan Teid kõiki ja loodan ,et saan oma akvaariumi peatselt käima.

Parimate soovidega-Lilleke

_________________
120 liitrit JUWEL Record
koduks: Marmor Gurami-2;Pärl Gurami-2, Danio malabar icus-1;Minori-`3;
Skalari-4;Leek Barbused-4;

60 liitrit: 2 tarakatunit ja Sumatra Barbus tetrazonad ja Sumatra Barbus green.

Täitsa asjalikud soovitused anti Sulle poest. Võiks veel lisada et asja kiirendaks ka sissetöötanud "vanast" akvast võetud peotäis pinnast või sorts vett.

mida see sorts vett tegema peaks ?

kiirem viis alustada "uut elu"

Sisaldab kasulikke baktereid, peotäis pinnast oleks muidugi edulisem.

akvaariumivesi ei sisalda mingeid kasulikke baktereid.

kõik nitrifikatsiooniprotsessis osalevad kultuurid kasvavad pindadele kinnitunult.
seega peotäis põhjakruusa teeb värskes akvas imet, aga teise kasti vee lisamine ei anna mingit efekti

kui juba jutt selle teema peale läks, siis võiks purustada ka müüdi, mis väidab nagu nn kasulikele bakteritele meeldiks elada sellises veits lägases keskkonnas ja innuka põhjasifoonimisega ning liiga tiheda filtripuhastamisega läheks neid kaotsi.

suisa vastupidi, tsiteerin - It is commonly believed that a filter has to be mucky to encourage the growth of nitrifying bacteria - wrong. If anything this can have the opposite effect with faster-growing heterotrophic bacteria competing for resources such as oxygen. There is also the possibility that many of the decomposition products from the breakdown of rotting organic matter may inhibit nitrifying bacteria, either by direct toxicity or creating a hostile microenvironment.

Nitrifikatsiooniprotsessis olevate bakterite koha pealt on Sul ilmselt õigus, ehkki minu teada ntx sissetöötamise ajal levinud arusaamade järgi ilmuvad nitrifitseerivad bakterid esmalt akva vette ning siis kolivad ümber filtrisse (sestap ntx UV lampide juhendis soovitatakse sissetöötavas akvas neid mitte kasutada), nii et ma ei riskiks väita et neid vees üldse pole. Vees on aga ka igasugu muid mikroorganisme nii et selles osas et seal mitte mingeid kasulikke baktereid pole julgeksin vastu vaielda. Kuid jah, vaieldamatult on peotäis pinnast mõttekam.

See pole aga hoopiski nii mustvalge lugu. Seda et plöga täis filter ei ole abiks ma täitsa usun, samuti olen aga endiselt veendunud et ka liiga tihe/põhjalik filtripuhastamine ei ole abiks. Viimase väite paikapidavust olen ka omal nahal kogenud, kui hoidsin kanisterfiltris peent vatiini mis paari nädalaga ummistus ja sundis filtrit lahti kiskuma siis oli mul akvas kogu aeg mingi hägu vees. Tõenäoliselt on filtri puhastamisel parim kuldne kesktee - puhastada nii harva kui võimalik ning nii tihti kui vajalik, kindlasti akvast võetud vees, hea kui on kaks jämedat svammi järjestikku, siis esimest saab põhjalikumalt nühkida ning seejärel nad omavahel vahetada.
Mis puutub akvaariumi põhja siis ka siin pole asi hoopiski nii lihtne, tegemist on mitmesuguste erinevate bakterite kooslustega ning siin toimivad üsna keerukad protsessid, nitrifitseerivad bakterid on vaid osa akvas elutsevast kirjust seltskonnast. Kuivõrd tihti/põhjalikult põhja tasub songida sõltub konkreetsetest oludest ja eesmärgist - kui akvas peetakse suurt kampa õgardeid ning põhja satub suhteliselt palju läbu siis peaksin sagedast sifoonimist igati mõistlikuks. Kui aga tegu taimeakvaga kus seisev vesi (filter puudub) või filtri asemel tegu vaid pumbaga ning elanike koloonia on mõistliku suurusega siis ma ei usu et sage põhja sifoonimine arukas tegevus oleks. Ehk siis situatsioon tsihliidiakvas on mõnevõrra erinev situatsioonist taimeakvas.
Kui keegi väidab et ilmtingimata vaja tihti sifoonida sest muidu tekib probleeme siis ma küsiks talt kus on need päkapikud kes looduslikes veekogudes sifoonimas käivad, seal ju probleeme ei teki?

Õnnitlused esimese akva puhul!

Ma ei usu, et mullitaja põhjustab hägusa vee. Sa kirjutasid, et filtri svamm oli pruun. Ega sa svammi ära ei pesnud? Mina soovitan lihtsalt aega anda akvale, nädala- paari pärast peaks kõik ok olema. Väikse luugi võid lahti jätta õhutamise mõttes. Elustaimed ka juurde veel.

Ole tubli!

PS! Mul on näiteks sisefilter kahe kambriga, st. kord nädalas pesen ühe svammi ja teine nädal teise jne. Kunagi pesin mõlemad ja vesi oli pidevalt peale veevahetust hägune (valge) ja tasakaal paigast ära. Ja šifoonimist ma enam eriti ei harrasta, sest ei viitsi ja taimedele on ka ju mulda vaja tekitada:) Pigem vähem söödikuid.

_________________
200 l
20 l

Kuidas olukord on?

_________________
200 l
20 l

Tänaseks on mul lahenendu see häguse vee probleem tänu Käpikule siit foorumist, kes oli kohe nii abivalmis ja pakkus mulle kiiret abi.SUURED ,SUURED TÄNUD KÄPIKULE!!!!
Asi siis järgmine,et tema loovutas oma akvaariumist filtri graanulid milles oli juba vajalik bakter olemas ja samas andis mulle ta ka 4 elustaime.
Koju jõudes ma siis kohe akva kallal mööbeldama.Lisasin oma filtrile need graanulid ja ka elus taimed. Ja ohh üllatust järgmise päeva õhtuks oli vesi klaar.Kirjutasin ka sellest kohe Käpikule ja ta ei uskunud ka ,et asi nii ruttu toimib aga minu õnneks see toimis ja väga edukalt. Nüüdseks on vesi klaar ja mina häppy, kuni selle ajani et märkasin oma akva klaasi küljes ja mõne sisustuse detaili küljes arenemas kahtlast rohe vetikat. Seekord paanikasse ma ei lännu sest veetsin terve oma laupäevase päeva akva foorumis lugedes igasugu erinevaid esindatud probleeme ja nende lahendusi. Et mitte hakata kordama samu teemasid ja et mitte ärritada kogenumaid akva pidajaid nende ühesuguste küsimustega otsustasin teha omale foorumist kokkuvõtte kuidas toimida antud olukorras et rohelus ei areneks ja võimust ei võtaks.
1.kaladele toit 1 kord ja poole sellest kogusest mis vaja,isegi üle päeva.
2.valgustuse vähendamine
3. Teod akvaariumisse.

Nüüd siis järgin olukorda ja kui vaja siis teen täis pimendust, kuigi asi alles algus järgus sest seda on klaasil näha 2mm pikkused peened rohekad niidid kohati ka täpid. Lugesin ka seda lehekülge mida Rein siin foorumios on soovitand ja selle põhjal ma ka siis sain aru millega tegemist (täpp ja niit vetikas-roheline)

Kui on kellelgi veel midagi tarka lisada siis olen õnnelik selle üle kui jälle midagi uut näpunäidet saab. Aga loodan siiski hakkama saada selle meetodiga ,sest keemiat ma lisada ei taha (endale ka ju ei meeldi tablette neelata iga pisikese asja pärast, ainult siis kui muu enam ei aita ja häda käes!!)

Kõike kaunist kõigile siin olijatele!!!
Lilleke

_________________
120 liitrit JUWEL Record
koduks: Marmor Gurami-2;Pärl Gurami-2, Danio malabar icus-1;Minori-`3;
Skalari-4;Leek Barbused-4;

60 liitrit: 2 tarakatunit ja Sumatra Barbus tetrazonad ja Sumatra Barbus green.