foorum.akvarist.ee

Ja kes teab öelda kuidas ja millega kodustes tingimustes saab kõige usaldusväärsemad tulemused `Ph mõõtmisel

_________________
3Scalaari,1Acanthophthalmus kuhlii,3Marmor Guraami,3Antsistrus,3Rasbora,1Oranda,1Pärlkuldkala,3Bootsea,1Bonacefalius,,2Barbus nigrofascium,,2Ctenopoma acutirostre,2Coridoras panda,4Mikrogeophagus ramirezi,Algae,Pterygoplichthys gibbiceps

Ilma CO2 kunstliku lisamiseta on mul ööpäevane pH kõikumine umbes 0,2 ühikut. Tegemist on siis mereakvaariumiga, kus fotosünteesiga tegelevad ainult vetikad, nii makrovetikad kui ka loomades elutsevad sümbioosvetikad. Kujutan ette, et rohkete taimedega akvaariumis on see kõikumine tunduvalt suurem. CO2 lisamine muidugi muudab pilti ja päevane pH tõus jääb tunduvalt väiksemaks.

sten,
palju need CO2 magnetventiilid eri firmades maksid?

Kui jätta CO2 ka ööseks peale (juhul muidugi kui sul pole pH mõõtmise kaudu juhtimist) on oht, et hommikuks on nõrgemad kalad surnud, seda kas CO2 mürgistusest - järsust pH langust või O2 puudusest. Seda saaks muidugi vältida kui samaks ajaks panna tööle ka aeratsioon, tagamaks kaladele piisav hapnikukogus (taimede fotosüntees on peatunud valguse puudumise tõttu), kuid see oleks totaalne aine (selle eest ju oled maksnud) raiskamine. CO2 uhutakse tänu O2 veest aktiivselt lihtsalt välja. Nagu iga muu aktiivne vee liigutamine. Nii, et tagamaks efektiivset CO2 doseerimist vajad just sellist automaatset juhtimist või öist CO2 sulgemist.
Ja kui veel efektiivsusest rääkida, siis tagamaks parimat CO2 lahustumist vette on vaja mull võimalikult väikseks saada, tuua ta maksimaalselt põhja lähedale, et tõusu tee ja seega lahustumise võime suurim oleks. Kui CO2 pahinal ja suurte mullidena ruttu pinnani jõuab, läheb temast suurim osa veest välja ja lihtsalt kaane alla, kus moodustab lõpuks happelise kondensi. Tolku aga sellest on vähe.
Aga vaadake ise natuke netis ringi ja lugege, mida kogemustega tegijad sel teemal räägivad. Oma ala asjatundjad oskavad kindlasti paremini "puust ja punaseks" teha.
Ei tohi aga unustada, et parimad tulemused saadakse ikka oma nahal proovimise-katsetamise tulemusena.

_________________
mp SAPHIR100 Amasoonase biotoop

Minu arvates (isiklikus akvaariumis tehtud katsete tulemusena) ei ole see asi kaugeltki mitte nii.

1.Kust tuleb järsk pH langus ?
2.Miks peaks see tekkima ?
3.Miks peaks tekkima O2 puudus ja kuidas see siia juhtumisse seostub ?
4.Miks peaks tekkima CO2 mürgistus adekvaatsel doseerimisel ?

1. Järsku pH langust ei tekigi, kuna süsteem toimib edasi stabiilselt, üldine nivoo on teatud soovitud tasemel ja stabiilsel CO2 manustamisel on öine pH langus väga väike võrreldes pH tõusuga, mille saaksime CO2 öisel väljalülitamisel.
Kalade ja taimede poolt produtseeritava ning lisaks manustatava CO2 kogused on lihtsalt niivõrd erinevad.

2. Arvestatav pH langus võiks tekkida vaid siis, kui puudub veepinna liikumine.

3. O2 puudust ei teki, kuna päevad toodetud hapniku hulk on enam kui küllaldane katmaks öise vajaduse mitmekordselt.
Lisaks tuleb seda juurde veepinna liikumisega.
Seda kõike korraliku taimestikuga kasti korral (enamikul juhtudel lisatakse CO2 just sellistele).

4. Mingit CO2 mürgistust ei teki, kui lisatavad kogused jäävad soovitatava nominaali lähedusse, kui need on aga üle nominaali, on riskid juba hoopis teised.

Täiesti õige on see, et kõige parem on ise proovida ja katsetada.
Mina olen seda teinud.

Öise CO2 väljalülitamise tulemus tiheda taimestikuga kastis on järgmine:

Hommikuks on pH tase tõusnud kuni 0.5 ühikut, selle tulemusena on pH sellises vööndis, kus fotosüntees on juba praktiliselt võimatu. Kalad on pideva kõikumise peale stressis.
Kui hommikul CO2 sisse lülitada, läheb väga kaua aega, enne kui CO2 sisaldus jõuab tagasi nominaalini. Seniks taimed kiratsevad, fotosüntees on ülimadal.

Sellise hüplemise tulemusena on ka vee hapnikusisaldus enam kui küsitav.
Lisaks on juhtunud, et taolise kõikumise peale sulavad mõne päeva jooksul krüptid.

Jne, jne.

Isiklikud kogemused CO2 manustamisel on vaid taimestikuga kastis, kuid veelgi suuremat kõikumist on öise väljalülitamise puhul oodata ilma roheliseta akvaariumi puhul, kuna siis pole ka taimemassi, mis öösel lisaCO2 toodaks.

Vat sellised mõtted.
Meeleldi kuulaks ära ka sinu tegemised, katsetused ja tulemused selles vallas.
Ehk on mul põhjust oma seisukohti ümber vaadata.

Mina saan rääkida muidugi taas ainult omadest kogemustest ja iseõppimise teed olen ma käinud rohkem kui paarkümmend aastat.
Ei pea end mingiks mitschuurinlaseks ega pretendeeri nobelile, aga jään enda juurde, sest kui ilma valguseta fotosünteesi ei toimu, on öösel vees kontrollimata doseerimise puhul vaba CO2, mida ei kasutata. Lisaks kalade ja taimede hingamine ehk lisa CO2. Kui taimi pole piisavalt, on oht, et tekib hapniku nälg. Samuti on ilmne, et kui taimed enam CO2 ära ei kasuta, läheb kogu "aur" vee hapendamiseks. Seega pH langeb. Kui palju, see kõik on muidugi suhteline, sest meil on erinevad akvaariumid, kellel vähem taimi (väga tähtis on ka see, mis tüüpi, sest mitte kõik ei suuda CO2 lehtede kaudu omastada), kellel rohkem, mõnel üldse mitte. Sama ka kaladega. Aga CO2 on vaja ka ainult ühe ilusa (tihtipeale kapriisse) taime heaoluks.
Seega väidan endiselt, et öösel pole teda vaja lisada.
Jälle rõhutan, et konkreetne tulemus oleneb ikka konkreetsest keskkonnast, sest näiteks pehme vee puhvervõime on hoopis teine kui karedal. Ja nö. murdepunkt, kus pH langus on ohtlikus piiris (NB! logaritmiline suurus) on ka erinev. Minu akvaariumi puhul on normaalne, et vesi on üpris happeline (6,2 - 6,4), sest Amazoonase vihmametsade tumedad veed on just sellised.
Ja kõik oma teadmised olen ma ikka hankinud raamatutest, netist ja teistelt tegijatelt. Lisaks on aastate jooksul juba välja kujunenud teatud kogemus, mis aitab hetkega taibata kui midagi on viltu. Olgu selleks siis kalade värvuse muutus, vetikate märgatav lisandumine või taimede heaolu. Loobusin aasta tagasi elektroonsest CO2 juhtimisest kuna kaotasin lõplikult usu elektroodide täpsusesse. Täna kontrollin pH'd testriga (TETRA) umbes kord nädalas ja käitun vastavalt olukorrale (rohkem või vähem CO2 ja seda vaid valgustatud ajal). Parimaks lahenduseks loen käsiriista HANNA COMBO, aga senini pole selleks vaga raha tekkinud.
Muuseas, ka aereerimist (seda kiviga mullitamist) pean ma vaid lastele mõeldud kauniks silmamoonduseks, millise vajadus tekib reaalselt üksnes juhul kui akvaariumis pole ühtegi korralikku taime.
Tasakaalustatud keskkond hoiab end ise nõutud piires. Siin on abiks kvaliteetsed ja oma otstarvet täitvad tehnilised abiseadmed.
Aga aeg-ajalt proovin ikka parendada tehnilist varustatust. Järgmine projekt on valgustuse ümberehitamine T5 tehnoloogiale. Palju plusse seniste T8 tüüpi torudega võrreldes.
Mingeid katseid ma enam läbi ei vii, pole lihtsalt huvi ega aega. Ma lihtsan naudin imepärast väikest veealust maailma oma elutoas.

_________________
mp SAPHIR100 Amasoonase biotoop

Saan aru et erinevalt Tiffist kes asja ka reaalselt proovis väidad teooria alusel?


Äkki siis jagad mõned asjakohased lingid? Olen ka juhtumisi netis selle teema kohta materjale lugenud ja enamus kinnitab Tiffi juttu (tõsi, on ka teistsuguseid arvamusi) - öösel ei soovitata CO2 välja lülitada ning juhul kui tõesti peaks tekkima hapnikuvaegus soovitatakse lisada õhustamist.

Säga viimase jutu peale jääb mul siiski üles küsimus:
Miks peaks öösel hapnikutase eluohtlikult kukkuma.
Kuhu ta kukub, kes teda sööb.
Kui on korralik heinamaa kastis, siis toodetakse seda päeval mitmekordse vajaduse jagu.
Sellest piisab täiesti ööks või ka kaheks.
Juhul kui ka filter pisut pinda liigutab, pole üldse probleemi.
Teine lõik sellest

Mina rääkisin järsust tõusust hommikuks no ütleme 8 peale.
Kui mul tavaline näit on 7.2 - 7.4 ja see tõuseb 7.8 - 8 peale, siis on ikka jama küll, sest aktiivne fotosüntees lõpeb u 7.8 juures ära.

Faks on muidugi ka see, et kaste on erinevaid ja neil on väga erinevad vajadused.

Samas ei taha ma hästi uskuda, et hoiad oma kasti pH nii madalal pelgalt CO2 puhvriga.
Kui aga kasutad lisaks mingit keemiat, siis on valem hoopis keerulisem ja meie arutlused ei kehti.

Ei lükka umber, ega eita, et see nii ei peaks olema, eriti kui on palju taimi-kalu ja kontrollitakse väga täpselt kui palju CO2 doseeritakse.
Loen palju eri allikaid, ega täpselt ei mäleta kus selline soovitus leidus. Nagu juba mainisin, otsustasin nii teha juba aasta tagasi. Küllap siis kuskilt see leidus. Oli see mõni ajakiri või raamat või hoopis kellegi koduleht - hea küsimus.
Leidsin, et minu olukoras, kus eesmärgiks on suhteliselt madal pH, pole isegi väike üledoseerimine pahast, sest puhver ei taha seda niikuinii sellisena hästi hoida.
Eks igaüks haarab kinni ju sellest, mis talle sobib ja see talletub.
Ei väidagi, et oleks tegu dogmaga.

_________________
mp SAPHIR100 Amasoonase biotoop

Siiski, miks peaks tekkima hapnikuvõlg ja kas sa hoiad oma pH nii madalala ainult CO2 puhvriga ?

Sihtsalt statistika ja huvi pärast.

Ma ei väidagi et hapnikunälg tekiks kui taimi on palju. Minu puhul seda probleemi ka pole. Ja kalad on pisikesed parvekalad, seega vähenõudlikud.
Aga kui taimi on palju ja, siis minu teada eriti vett liigutada ei soovitatagi. Selleks päris oma tsüklilise tööga filtridki. Aga see selleks, tehnikat ja tehnoloogiaid on palju.
Mul lööb filter umbes 1000 l/h ja lisaks on sisemine RENA Flow, mis toob tausta tagant vee ette. Aga pinda püüan hoida liikumatuna.

Tõesti, pH madaldamiseks olen ka vahel paraku pH-Minus't kasutanud.
Aga see on tõesti äärmuslik, muidu surun ikka kõvasti CO2.

_________________
mp SAPHIR100 Amasoonase biotoop

Ok. Aitüma:)
HiTech baasil on võimalik sada imet teha.
Ise üritan põhimõtteliselt võimalikult rahata läbi ajada - see on muidugi minu probleem

Tegelikule ma seda arvasin/lootsin, et sa mingit masti alandajat kasutad, sest nii kõva puhvri riskivaba hoidmine on võimalik loomulikult tööstusliku seadmega.
Olekski olnud lihtsalt huvi, et kuidas need igasugu pH miinused mõikavad ja kui stabiilne see kraam on.
Mida ta üldse sisaldab st. mis nipiga ta pH alla toob ?

Kahju, aga pole tema (pH-Minus) hingeellu tunginud. Eks ta üks kombineeritud happeline värk ole. Olen omal ajal selleks isegi sidrunhapetki kasutanud. Vähemalt looduslik värk.
Ega see taseme hoidmine kerge pole ja kuna ma laisk olen ja ei viitsi kogu aeg mässata (kui pika vahe järel praeguse akvaariumi hankisin, lubasin naisele, et nüüd panen püsti nii kõrgtehnoloogilse värgi, et pole vaja kui kord kuus kätt külge panna, paraku on tegelik elu siiski teine ja ikka on mul voolikud ja vesi jooksmas seal kus ei peaks ja tihemine kui tahaks), siis läheb see ideaalne tase ikka aeg-ajalt käest ära. Aga nii laisk ma ka pole, et laseks asjal päris hulluks minna.
Madalal pH-l on ka omad plussid - enamus vetikaist ei armasta eriti sellist vett ja tavaline tigu ka mitte. Aga need just suurimad akvaariumi reostjad ongi.

Vot nii. Paraku nüüd enne esmaspäeva hommikut siia asja pole. Seniks kuulmiseni.

_________________
mp SAPHIR100 Amasoonase biotoop

Õ.
Teod on küll minu ja mu akvaariumi sõbrad
Reostamise asemel ikka rohkem nagu puhastavad.

Kuigi, jah, tigude koha pealt on ka suur kaheksjagunemine.

Pole imeks panna, muide ka habevetikat kasvatavad mõned oma akvaariumis dekoratiivse elemendina.

Ma ka kasvatasin kunagi pintselvetikat dekoratiivsena
Oli selline väike õhuke paeplaat, mis oli üleni pintslit täis ja tundus ilus karvane ning pehme sammal.
Igasugu lollusi on ikka vaja teha vahel