foorum.akvarist.ee

Akvaariumihuviliste kohtumispaik


Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]



 [ 55 postitust ]  Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Apr 20, 2004 11:13 
Akvarist

Liitunud: Teisipäev Dets 16, 2003 02:46
Postitusi: 442
Asukoht: Tallinn
Hertsog kirjutas:
see vool mida vahepeal on ja vahepeal pole ?

nali oli


Sa olid nii etteaimatav ;-)
Ma kirjutasin vahelduvvool, mitte vahelduv vool.
Aga jah, kuna meil on vahelduvvool, siis peabki iga arvuti jaoks kasutama UPS-i ;)


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev Apr 21, 2004 09:50 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
devi kirjutas:
Oleks siis ainult, et vee aurustumisel võib sodi kaasa lennata (näiteks pestitsiidid, herbitsiidid), korjab aur ka õhust sodi ja kondenseerunud vesi ei pruugi 'puhas' olla. Lisaks oli mingi tööstusliku meetodiga saadud dest vees ka mingi konkreetne (halb) ühend sees, põhjustatuna tootmismeetodist. See meetod ja keemiline lisa mulle kahjuks enam ei meenu - selline vesi kõlbab paljude tööstuslike vajaduste jaoks, aga toiduainetööstusesse või meditsiini ei sobi. Usu või ära usu.

Kuni fakte pole hästi ei usu küll - destilleerimise eesmärk peaks olema puhta vee saamine, nii et raske on mõista miks keegi peaks tulemuse teadlikult ära solkima rikutud õhku, räpaseid torusid vms. kasutades. Küll usuks et destilleeritud vee puhtusastmed on erinevad, aga ka kõige kehvema puhtusastmega destvesi on palju puhtam kui see mida võid kraanist saada.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Apr 22, 2004 12:39 
Meremees
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Veebr 25, 2004 07:38
Postitusi: 294
Asukoht: Göteborg
devi kirjutas:
Lisaks oli mingi tööstusliku meetodiga saadud dest vees ka mingi konkreetne (halb) ühend sees, põhjustatuna tootmismeetodist. See meetod ja keemiline lisa mulle kahjuks enam ei meenu - selline vesi kõlbab paljude tööstuslike vajaduste jaoks, aga toiduainetööstusesse või meditsiini ei sobi. Usu või ära usu.

Need tööstusliku meetodi kahjulikud lisandid võivad olla metallide ioonid, mis satuvad lõpp-produkti destilleerimisaparaatides kasutatavatest metalltorudest ja -kogumisnõudest. Mäletatavasti vanasti, kui destvesi oli defitsiit, nagu ka kõik muu, ei soovitatud tööstuslikku destvett autoakudesse lisada just nende metalliioonide pärast. Seepärast käisidki autojuhid apteekides vett nurumas, kuna seal kasutati klaasist aparaate.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Apr 22, 2004 01:21 
Moderator
Kasutaja avatar

Liitunud: Esmaspäev Dets 29, 2003 12:21
Postitusi: 5555
Pildid: 6
Asukoht: Harjumaa, Kangru
Alberti jutus on iva, mõtlesin veel hiljem selle üle ning tundus ainus loogiline põhjendus olema.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Apr 22, 2004 01:59 
Akvarist

Liitunud: Pühapäev Apr 18, 2004 07:18
Postitusi: 20
Asukoht: tallinn
Destvesi....kallis :(
Isegi farmaatsiatehased kasutavad osmosrevers vett,nemad filtreerivad mitu
korda ja vee kadu on meeletu!!!Aga ikka pidi odavam ja puhtam tulema kui destilleerimine!?


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Neljapäev Apr 22, 2004 03:15 
Guru
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 31, 2004 09:53
Postitusi: 4271
Pildid: 1
Asukoht: Tartu
puhtam? ei tahaks küll hästi seda juttu uskuda - destilleerimisel jääb ju alles puhas H2O - kõik soolad ja muud ühendid jäävad aurustamisel aurutusnõusse.Odavuse kohta ei oska kommenteerida


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Apr 24, 2004 03:48 
Guru

Liitunud: Pühapäev Aug 10, 2003 12:26
Postitusi: 192
Asukoht: Harjumaa, Kostivere
ühekordselt läbi lastud destvesi ei ole eriti puhas. koolilaboris ja akude täiteks kõlbab küll, pärislaborites ja puhastes tehnoloogilistes protsessides kasutatakse kas rektifikatsiooni (see on enamvähem mitmekordne destilleerimine) või muid eelnimetatud änksamaid meetodeid.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Apr 24, 2004 10:04 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Veebr 21, 2004 11:26
Postitusi: 67
Asukoht: Tartu mk
Tahaks teada lihtsat moodust kuidas alandada vee karedust 24 peal nt. 10 dgh peale, ilma et peaksin raiskama raha dest vee peale või et ei peaks ehitama koju keemia laborit:?

_________________
Akvaarium: 70 liitrine Juwel'i akvaarium, käivitatud 20.02.04
2 suurt + 10 väikest Guppit, 2 Põhjakoristajat ja 2 ancistrust, 4 mõõksaba, 1 Labeo bicolorit
Taimi kokku 6 sorti


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Apr 24, 2004 10:28 
Guru
Kasutaja avatar

Liitunud: Kolmapäev Mär 31, 2004 09:53
Postitusi: 4271
Pildid: 1
Asukoht: Tartu
jann1137 - kulu ja kirjadeta ei saagi alandada...kahjuks


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Laupäev Apr 24, 2004 10:50 
Guru

Liitunud: Pühapäev Aug 10, 2003 12:26
Postitusi: 192
Asukoht: Harjumaa, Kostivere
Pöördosmoosi aparaat on pikemas perspektiivis kõige normaalsem lahendus.
Kuid kuna sul ilmselt survelist veevärgivett võtta ei ole, siis ilmselt pead mingi muu lahenduse välja mõtlema. Kuskil siin lipsas läbi et keegi kasutab talvel pidevalt lumesulamisvett ja suvel vihmavett. Äkki sul õnnestuks püsiv veekogumisüsteem püsti panna (+kerge filtreerimisvärk)? Raha ilmselt see palju ei nõua - aega ilmselt küll.
Ja mis akvaariumis kasvatatavatesse "laiatarbetaimedesse" puutub, siis neile on olulisem pH tase kui karedus.

PS. Sorri Devi, kordasin eelmises kirjas su jutu üle - ei viitsinud vahepealseid kirju lugeda.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev Apr 25, 2004 12:10 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Veebr 21, 2004 11:26
Postitusi: 67
Asukoht: Tartu mk
Surve on olemas kyll võibolla veidi nõrgem nati kui linnas a tänu pumbale keldris on vesi survega sees. Ei ela kusagil mahajäetud kohas. Vesi(survega), elekter, internet, sat-tv jpm. kõik on olemas. vahepeal kasutasin ka lumevett, oli pehme kyll. Aga räägi mulle nyyd rohkem sellest pöördosmoosi aparaadist, kuidas ja millega töötab, tööpõhimõte jne. Vesi on kare just kalade seisukohalt. A kuidas on nende myydavate veepehmendajatega, kas läheb väga kalliks ja kas on mõtet?

_________________
Akvaarium: 70 liitrine Juwel'i akvaarium, käivitatud 20.02.04
2 suurt + 10 väikest Guppit, 2 Põhjakoristajat ja 2 ancistrust, 4 mõõksaba, 1 Labeo bicolorit
Taimi kokku 6 sorti


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Pühapäev Apr 25, 2004 06:28 
Guru

Liitunud: Pühapäev Aug 10, 2003 12:26
Postitusi: 192
Asukoht: Harjumaa, Kostivere
Tarbevee pehmendamiseks mõeldud veepehmendajad vahetavad lihtsalt kaltsiumioone naatriumioonide vastu. Ilmselt pole ka see su kaladele meeltmööda :(

Pöördosmoosi aparaadi tööpõhimõte on lihtne. See koosneb väga suure pindalaga membraanist, mille aukudest mahuvad läbi vaid veemolekuli mõõtu ühendid. Et vett membraanist läbi ajada, tuleb teda õigel pool rõhu all hoida. Lisaks sellele peab üle membraani jooksma pidev veevool - see hoiab ära membraani ummistumise. 1-osa puhta vee saamiseks tuleb seadmest läbi ajada 2-10x suurem veekogus.
Vajalikud rõhunumbrid ja muud näitajad saad juba konkreetse mudeli tehnilistest andmetest.
Ingliskeelset lisainfot saab märksõna "reverse osmosis" abil.

PS. Seadme membraan ei ole igavene. Kestab kuskil aasta-paar ja maksab reeglina 90% uue seadme soetamise hinnast.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Teisipäev Apr 27, 2004 10:33 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Veebr 21, 2004 11:26
Postitusi: 67
Asukoht: Tartu mk
aga kas saaks kuidagi gh-d alandada looduslike ainetega. kusagilt lugesin et vett filtreerida läbi turbasambla. kas see aitaks

_________________
Akvaarium: 70 liitrine Juwel'i akvaarium, käivitatud 20.02.04
2 suurt + 10 väikest Guppit, 2 Põhjakoristajat ja 2 ancistrust, 4 mõõksaba, 1 Labeo bicolorit
Taimi kokku 6 sorti


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev Apr 28, 2004 04:05 
Guru

Liitunud: Pühapäev Aug 10, 2003 12:26
Postitusi: 192
Asukoht: Harjumaa, Kostivere
turvast mõtled ehk? see on turvastunud turbasammal :)

Kunagi tegin elus turbasambalaga huvi pärast proovi, et kaua see akvaariumivees vastu peab. Hankisin madalsoost mätta turbasammalt ja sättisin selle akvaariumiveega küvetti. Nädala pärast viskasin minema - asi hakkas kiiresti lagunema. Muidu lootsin, et äkki siiski peab mõned kuud vastu ja saab sellise kerge "bioloogilise" veepehmendaja. Tegelikult olid muidugi suht rumalad eeldused - üsna ilmselt ei suuda turbasammal nii kiiresti vees lahustunud soolasid siduda kui ma vett vahetan. Lisaks on valdav enamus turbasamblaid väga tundlikud toitainerikka vee suhtes ja viskavad toas pidades ning kraaniveega kastes suht ruttu vedru välja.

Praktikas kasutatakse küll jah turvast veepehmendamiseks. Keegi siinsest seltskonnast peab mäletamist mööda kah endal mingitlaadi Rio Negro biotoopi. Otsi üles ja piina teda privas ;)

Devi laenas mulle mõni aeg tagasi mõned akvaristika ajakirjad. Teeks lühendatud kiirtõlke ühe artikli lõigust, saad vähemalt midagi konkreetset planeerima hakata.
Ajakiri ise on "Tropical Fish Hobbyist", sept. 1998
Joe Gargas, A Time-Honored Water Treatment - Peat
[...]
100 galloni (378l) vee pehmendamiseks sobib umbkaudu 1 kilo happelist (so. naturaalset) turvast. Kui algses vees on lahustunud soolasid ligikaudu 160 mg/l (millest CaCO3 on 140-160 mg/l) ja pH ligikaudu 7.7, siis peale ühepäevast vee läbipumpamist langeb karedus 40 mg/l ja pH väärtus 6.5 kanti. Kareduse langus sõltub suurel määral ära kasutatavast filtrist. Sobivaim on aeglase läbivooluga kanisterfilter.
[...]

Turba kasutamisega on muidugi omad probleemid:
a. perioodiline filtri sisu vahetamine;
b. vee parameetrite jälgimine (pH!);
c. vesi muutub kollakaks (odava aiandusturbaga eriti);

Kollase vee vastu aitab ehk filtris kiht aktiivsütt(?). Tegelikult oli vist siinsamas foorumis või ee.hobi.akvaristikas kuskil kah juttu turba kasutamisest - selle kaevad ehk ise välja.


Üles
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: Kolmapäev Apr 28, 2004 07:58 
Akvarist
Kasutaja avatar

Liitunud: Laupäev Veebr 21, 2004 11:26
Postitusi: 67
Asukoht: Tartu mk
aga kas ma saaks vee enne akvaariumi panekut ta läbi turba filtreerida.

_________________
Akvaarium: 70 liitrine Juwel'i akvaarium, käivitatud 20.02.04
2 suurt + 10 väikest Guppit, 2 Põhjakoristajat ja 2 ancistrust, 4 mõõksaba, 1 Labeo bicolorit
Taimi kokku 6 sorti


Üles
 [ 55 postitust ]  Eelmine  1, 2, 3, 4  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

PHPBB Archiver